Ehkki juba samasugune asi on korra läbi käinud, motiveeris "Osooni" saatelõik seda uuesti tegema. Nüüd on formuleeritud iga liigi kohta ka olulisimad tunnused.
I klass: ülemised pilved. Alus asub kõrgemal kui 5 km aluspinnast. Koosnevad jääkristallidest, v. a. kiudrünkpilved, mis võivad ka tugevasti allajahtunud veepiisakestest koosneda. Värvuselt enamasti valged, tavaliselt varjudeta ja ei varjuta päikest täielikult. Enamasti ei põhjusta aluspinnani jõudvaid sademeid. Tüüpilised on halonähted.
Cirrus - I klass: ülemised pilved
Kiudpilvede tähtsaimad tunnused: kiulised, enamasti läbipaistvad, päeval valged, tavaliselt varjudeta
Foto: 18.6.2013
Cirrocumulus - I klass: ülemised pilved
Kiudrünkpilvede tähtsaimad tunnused: valged või sinakad, varjudeta, peeneelemendilised. Väga raske kõrgrünkpilvedest eristada!
Foto: 21.6.2013
Cirrostratus - I klass: ülemised pilved
Kiudkihtpilvede tähtsaimad tunnused: katab suurema osa või kogu taevast, päikeseketas on läbi pilvekihi nähtav, esemete taha tekivad täisvarjud.
Foto: 31.3.2013
***
II klass: keskmised pilved
Asuvad aluspinnast tavaliselt 2-6 km kõrgusel. Sageli on segapilved, st koosnevad jääkristallide ja veepiisakeste segust, harva ainult ühest komponendist. Välimuselt võrdlemisi ühtlane ja helehall kuni tumehall pilvekiht (kõrgkiht- ja kihtsajupilved) või lamedatest ja rünklikest pilvetükkidest koosnevad kogumid (kõrgrünkpilved). Halonähted ei ole tüüpilised. Võivad põhjustada sademeid. Kihtsajupilved toovad kaasa küll enamasti pideva ja märkimisväärse saju, kuid neid võidakse paigutada nii keskmiste kui alumiste pilvede hulka.
Altostratus - II klass: keskmised pilved
Kõrgkihtpilvede tähtsaimad tunnused: katab suurema osa või kogu taevast, päikeseketas võib-olla läbi pilvekihi nähtav, kuid esemete taha ei teki täisvarje.
Foto: 29.4.2012
Altocumulus - II klass: keskmised pilved
Kõrgrünkpilvede tähtsaimad tunnused: väga varieeruva välimusega, kuid siiski alati väiksemate või suuremate pilvetükkidena, millel on üsna peenekoeline tekstuur, sh sageli servad võrreldes kihtrünkpilvedega ja tekitavad erinevalt kiudrünkpilvedest varje.
Foto: 21.7.2012
Nimbostratus - II klass: keskmised pilved (mõnikord käsitletakse alumiste pilvede klassis)
Kihtsajupilvede tähtsaimad tunnused: kogu taevast kattev läbipaistmatu pilvekiht, millest tuleb laussademeid.
Foto: 15.7.2012***
III klass: alumised pilvedAsuvad madalamal kui 2 km kõrgusel aluspinnast. Koosnevad enamasti veepiisakestest. Välimuselt ühtlane ja madal pilvemass või rebenenud pilvetükid. Kaasa võivad tuua uduvihma, lumeteri, jääkristalle ja ladestusi, nagu härmatis või jäide. Mõnikord ei loeta udusid pilvede hulka kuuluvateks. Halonähted ei ole tüüpilised.
Stratocumulus - III klass: alumised pilved
Kihtrünkpilvede tähtsaimad tunnused: mitmesuguse kuju ja suurusega (võrdlemisi) madalad pilvetükid, mis on tavaliselt osaliselt üksteisega kokkusulandunud, sageli rebenenud servadega.
Foto: 18.6.2013
Stratus - III klass: alumised pilved
Kihtpilvede tähtsaimad tunnused: väga madalad, ühtlase välimusega või kergelt lainelised; kui on pilvetükkidena, siis on need rebenenud servadega ja vertikaalse arenguta.
Foto: 10.5.2013
***
IV klass: vertikaalarenguga pilved
Mõnikord nimetatakse IV klassina ka suure vertikaalse ulatusega pilvi, mille hulka arvatakse peamiselt rünksaju- ja kihtsajupilved. Rünkpilved paigutatakse sel juhul alumiste pilvede hulka. Nende alus asub enamasti madalamal kui 2 km, kuid see sõltub suhtelisest õhuniiskusest. Kuivas kliimas võib alus olla isegi 3-4 km kõrgusel. Neile on iseloomulik märgatav vertikaalne areng ja tõusvad õhuvoolud. Välimuselt on rünklikud, kobrutavad, kuid viimases arengustaadiumis tekib kiuline ehitus. Optilistest nähetest on tavaline vikerkaar. Kaasneda võib hoogsadu ja tekkida äike.
Cumulus - IV klass: vertikaalarenguga pilved
Rünkpilvede tähtsaimad tunnused: esialgu eraldiseisvad väiksema või suurema vertikaalse ulatusega rünklikud pilvetopid, hiljem võivad üksteisega liitudes moodustada ahelikke või transformeeruda kihtrünkpilvedeks.
Foto: 18.6.2013
Cumulonimbus - IV klass: vertikaalarenguga pilved
Rünksajupilvede tähtsaimad tunnused: tavaliselt suure vertikaalse ulatusega pilv(ed), mille tipp on alati jäätunud – see väljendub rünkade lamenemises ja sageli ka pilvekiudude moodustumises; annab hoogsademeid; tüüpiline on välkude teke.
Foto: 29.7.2012
Märkus. Vahel nimetatakse neljanda klassina suure vertikaalse ulatusega pilvi. Sel juhul paigutatakse rünkpilved (v. a. võimsad rünkpilved) alumiste pilvede klassi ja nende asemel on neljandas klassis kihtsajupilved, sest nende paksus on mitu kilomeetrit. Teine liik on rünksajupilved, mis kindlasti kuuluvad suure vertikaalse ulatusega pilvede hulka.
Helkivad ööpilved (polaarmesosfääripilved) ja pärlmutterpilved (polaarstratosfääripilved) ei kuulu kümne põhivormi hulka ja neil pole ka ladinakeelseid nimetusi.
18.7. öösel 2013 võis jälgida erakordset helkivate ööpilvede vaatemängu (pildistatud Laagris).
Pärlmutterpilved ehk polaarstratosfääripilved. Pildistatud 19.01.2010 Põlvamaal. Foto: Riho Kaur