5.-7. detsembri torm

1. detsembri äike, mis Liivi lahel tekkis, jõudis lõpuks Valgevenesse. Äikesest Vilniuses.
Prognoositav torm on tähelepanu köitnud ka teisel pool ookeanit: http://www.accuweather.com/en/weather-news/powerful-northern-european-sto/20547010

3. detsember
Animatsioon sünoptilise olukorra muutumisest, sademetest jms lähipäevil: http://www.dmi.dk/vejr/til-lands/vejrkort/

Prognoos lumikatte paksuse kohta, allikas.

Enne tormitsüklonit paistab, et tulemas on veel kaks olulist sündmust – esimene neist on võimalik intensiivne sadu 4. detsembril. Arvutuste järgi võib-olla sademeid tulla rohkem, kui 5.-7. detsembri tormiga. Selle põhjuseks on osatsükloni teke, mis tekib õhumasside piiril. Sademete faasi prognoosimine on seekord üsna raske, sest oodatav isoterm 1,5 km kõrgusel on -4...-6°C, mis on täpselt lume-lörtsi ja vihma piiriks. Üldiselt näivad mudelid olevat üksmeelel, et Soome lahe lähedal on ülekaalus lumi ja lörts, kuid Lõuna-Eestis ja saartel vihm (lörts), kusjuures õhtul peaks õhumassi jahenedes üle Eesti ülekaalu saavutama lumi ja lörts. Oodatav sademetehulk on väga tõenäoliselt üle 10 mm.
Veel üks märkimisväärne sajuala on prognoositud 5. detsembrile, kui on muuhulgas võimalus äikeseks. Äike on seotud tsüklonaalse arengu ja troposfääri keskossa tunduvalt jahedama õhumassi saabumisega, kuid samal ajal püsib aluspinna lähedal õhumass veel pigem soe – kujuneb labiilne kihistus. Seegi sajuala toob pigem lörtsi ja märga lund kui klassikalist kuiva päristalvele iseloomulikku lund.
Lugeda tasub kindlasti ka nädalaprognoosi: http://www.emhi.ee/?ide=19,250

Eesti jääb arvutuste järgi täpselt sajufaasi piirile, http://www.emhi.ee/?ide=19,394,416,1183

5. detsembrile on arvutatud äikesevõimalus, http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsavneur.html

Alles pärast kirjeldatud sündmusi on oodata läänest külma õhumassi kandvat tormitsüklonit. Endiselt on selle keskmes õhurõhuks arvutatud 955-965 hPa. Praktiliselt maksimaalse arengu staadiumis on oodata selle keskme jõudmist Eesti kohale või väga lähedale, mistõttu õhurõhk langeb meil arvatavasti alla 970 hPa.

Kuna õhumass on külmem kui eelmiste tormide ajal, siis peaks arvestama tuisu ja ulatuslikuma lumesajuga, ilmselt tormi lahkudes on kõikjal lumi maas.

Ebatavaliselt sügava tsükloni saabumist on oodata 6. detsembriks. Prognooside kohaselt liigub suurema tõenäosusega üle Eesti või Läti, http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsavneur.html

2. detsember
Praeguseks on mudelid väljundites üksteisele lähenenud, pakkudes tsükloni liikumist üle Eesti või Läti ja õhurõhku selle keskmes umbes 965 hPa. Ehkki eemaldumisel on prognoositud õhurõhu kasvu tsükloni keskmes (okludeerumine), jääb see ikkagi ebatavaliselt madalaks ilmselt 7. detsembrini.

5.-7. detsembri tormitsükloni liikumine, allikas

5. detsembril prognoositakse Skandinaaviasse ebatavaliselt sügava tsükloni jõudmist, sest selle keskmes on õhurõhk tõenäoliselt 955-965 hPa. Kuna see tsüklon kannab endas külma õhumassi, siis toob see eelmistest tormidest rohkem lund ja lörtsi ning võib ka tuisata juba suuremal alal.

Tegu on käimasoleva seeria viimase tsükloniga, mistõttu tsükloni mõju kestab mitu päeva ja loodus omandab pärast 6. detsembrit mõneks päevaks talvise ilme. Edasine ilmastik sõltub sellest, kas algab uus tsüklonite seeria, mida pakub GFS mudel, sel juhul läheb sulale ja eeltalv jätkub või tekib talvine antitsüklon, mis tähendab, et sadanud lumi jääb püsima ja alata võib päristalv, seda pakub Euroopa mudel. Kuuprognoos siiski päristalve saabumist ei luba: http://www.emhi.ee/?ide=19,309,1571,1611