Talv on käes. Kui kaua talvised ilmad püsivad?

Siin paremas menüüs on täiendatud ja parandatud kirjeldused pilvede 10 põhivormist: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/.
Valgussammaste artiklike oli kehvake, nüüd on seda täiendatud ja keeleliselt parandatud, http://ilm.ee/?46912. 
Huvitavat keravälgust: http://teadus.err.ee/v/tehnika/a8555770-ae20-421f-9930-dfdacf809dc5

20. jaanuar
Öösel läks tuule tugevnemise ja pilvisuse tihenemise tõttu soojemaks, mistõttu hommik tundus mõnel pool õhutemperatuuriga -8...-10°C lausa soojavõitu (Kagu-Eestis langes siiski -20°C-st madalamale). Paiguti sadas lund, kuid lume paksust see oluliselt ei kasvatanud. Mõnel pool sisemaal oli härmatis väga paks. Päeval selgines taevas taas ja õhtul läks kiiresti külmemaks.




Edaspidise prognoosi osas ei ole suuri muutusi. Ilmselt tekib Skandinaavia kohal uus antitsüklon, mille mõjul jõuab täiendavalt külm õhumass idast või kirdest kohale. See antitsüklon hakkab tasapisi liikuma lõuna poole, kuni lõpuks võib jõuda Eesti kohale või veelgi rohkem lõuna poole. Sel juhul on võimalus pisut soojemaks ilmaks (25.-26. jaanuari paiku), nii et õhuvool on korraks läänest.
Samaks ajaks on arvutatud Atlandi ookeanil ülitsükloni teke ja Venemaa põhjaossa ekstreemselt külma õhumassi jõudmine. Tsükloni mõjul peaks õhuvool olema kuu lõpus taas kagust ja külm ilm püsib. Tähele tuleks panna kindlasti Venemaale jõudva õhumassi liikumist. Kui see jõuab Eestisse, siis läheb oluliselt külmemaks. Endiselt pole sula vähemalt veebruarini ette näha.


19. jaanuar
Hommikuks läks ka Põhja-Eestis taevas selgemaks ja ilm külmemaks. Kus öösel püsis taevas kauem selge, langes -20...-25°C-ni, täpsemalt saab vaadata siit: http://www.emhi.ee/?ide=21,540,1072. Mõnel pool, nt Virumaal või Kesk-Eestis, on tekkis juba märkimisväärne härmatis.
Päeval püsis enamasti selge ja vaikne ilm, kuid õhtul läks saartel väga tuuliseks (puhangud kuni 19 m/s, sisemaal püsis tuulevaikne). Merel võis jälgida veel mereefekti pilvi.


Mudelite stsenaariumid on läinud vahetusse: GFS näitab uue antitsükloni teket ja tugevnemist Skandinaavias, mis tähendab praeguse külma ilma jätkumist pikemaks ajaks, aga Euroopa mudel näitab selleks ajaks pehmet ja ilmselt tuulist või isegi lumesajuga talveilma.

19. jaanuari öösel läks Laagri kohal taevas pilve ja selgeks, pilve ja selgeks ja nii tsükeldus kuni hommikuni. Mõned pildid öisest ja päevasest ajast:







18. jaanuar (täiendatud)
Päev oli valdavalt päikeseline, ainult põhjarannikul oli aeg-ajalt pilvisem ja kohati sadas veidi lund. Paljudes kohtades jäi maksimaalne õhutemperatuur -10°C-st madalamaks. Õhtul läks Põhja-Eestis ilm pilve ja temperatuur tõusis oluliselt. Hiljem, kella 23 paiku, said pilved sajuküpseks ja põhjarannikul algas märkimisväärsem lumesadu.



Lähipäevadel suuremat muutust pole. Püsib külm ja enamasti sademeteta ilm. Ida- ja kagutuul võib-olla tuntav, mis lisab kindlasti külmatunnet. Ööpäeva jooksul peaks antitsüklon tugevnema, kuid seejärel nõrgenema. Samal ajal on tekkimas Vahemerel lõunatsüklon, mis pääseb põhja poole liikuma siis, kui antitsükloni nõrgeneb oluliselt. Sel juhul on ka teatav lumevõimalus. Lõunatsüklonis kujunev külmapesa oma tihedama õhumassiga ei lase läänetsüklonitel otse itta liikuda.
Kui antitsüklon eriti ei nõrgene ja tugevneb seejärel uuesti, siis peaks lõunatsüklon liikuma Lõuna-Venemaale ja olulist mõju see siis Läänemere regioonile ei avaldaks. Soojenemist pole kummalgi juhul oodata.



Hommikul saadeti selline kiri: Eile 17.01.2014 kell 20.54 juhtusin olema tunnistajaks erakordsele vaatepildile. Sõitsin Tallinna poolt Tartusse. Oli selge ilm, -14 kraadi külma, täiskuu. Täiskuu ette tuli pilvkate, Kuu kadus pilve taha. Temperatuur tõusis 3 kraadi. Peale Adaveret vahetult enne Põltsamaa silda nägin vasakul metsa kohal hõljumas punast värvi eredat valguskera. See oli tunduvalt eredam, kui Pajusi teeristi kõrval oleva GSM masti punased tuled. Nähtus kestis ca 3-4 sekundit ja kadus ootamatult. Mõtlesin, et ehk oli ilutulestiku rakett. Ületasin Põltsamaa jõe silda ja siis lõi otse minu ees pilvest maasse valge haruline välk. Olen küll kuulnud aastate eest müristamist talvekuudel, näinud ka välkude valgust, kuid nii eredat täispikkuses välku keset talve veel mitte. Nüüd hiljem mõtlen, et ehk oli see punane valguskera keravälk (võib-olla siiski ilutulestik?). Pärast Põltsamaad läks taevas selgeks, külma näitas -15 kraadi. See ilus pilt välgust on silmis siiamaani.
Mida sellest arvata? Punane kera viitab raketile, kuid välku ei oska millegagi selgitada.

27. detsembril Ilmateenistuses käidud andmeluure kokkuvõtte kohta saadeti selline kommentaar/täpsustus:
 Lugupeetud Jüri Kamenik
Riigi Ilmateenistuse esindajana selgitan pisut ülalolevaid väiteid (leitavat siit viimaste kommentaaride hulgast – JK).
a) Automatiseerimisega seoses on tõepoolest raskendatud digitaalselt kättesaadavad andmed atmosfäärinähtuste kohta. See aga ei tähenda, et andmed puuduksid või neid kuidagi saada pole võimalik. Ilmateenistuses on kõik andmed täitsa olemas, kuid kuni 2010. aastani olevad andmed on kättesaadavad hetkel vaid paberil. Aastate 1991 – 2003 kohta kehtivad atmosfäärinähtused on olemas ka digitaalselt, kuid need andmed on sisestatud FoxPro andmebaasi ILMAHALDUR. Kõik vahepealsed andmed saavad avaldatud digitaalselt niipea, kui andmebaasi võimalused neil seda võimaldavad. 
b) Vastab tõele, et kõnealune kolimine Ilmateenistuse kodulehel õigeaegselt ei kajastunud ning et selle põhjuseks on tehnilised lahendused, mis seotud uue kodulehekülje ootusega. Tänaseks on teada, et Ilmateenistuse kodulehekülg valmib hiljemalt suvel, mis tähendab, et kõik praegu puuduolevad andmed saavad üles aasta keskpaigaks. 
c) Lume paksuse andur toimib ultraheli põhimõttel. Nagu iga uue asja ülevõtmisel, nii kehtib ka täisautomaatsete mõõdikute kasutuselevõtu puhul n-ö. sisseelamisperiood. Ei saa nõustuda, et "kellelgi pole aimu, kuidas see tööle hakkab", sest mõõdiku tööpõhimõtted olid teada ning teadmatus seisnes pigem selles osas, mis puudutas võimalikke takistusi seadme sihipäraseks töötamiseks. Käesolevaks hetkeks on lumi maas olnud juba mõne päeva ning võib öelda, et lume paksuse andurid täidavad oma eesmärki..
Lumikatte paksuse mõõtmisel tuleb eristada kahte erinevat mõõtmist. Üks neist on statsionaarne, mida tehakse vaatlusväljakul ning alates alanud aasta algusest mõõdab vaatlusväljakul lumikatte paksust andur. Andur on Sommer’i toodang USH-8, nimetatud anduri kohta on võimalik leida infot internetist. Kõnealune andur tõepoolest ei erista lund jääkihtidest. Samas tuleb märkida, et ka vaatleja ei märkinud erinevaid kihte, vaatlusvihikusse märgiti vaid lumikatte kõrgus lumelattide juures. 
Lumikatte marsruutmõõdistamist (põllu- või metsamarsruudil olenevalt vaatlusjaamast) tehakse endiselt manuaalselt ning marsruutmõõdistamisel märgitakse vaatlusvihikusse erinevate kihtide (nt lume ja jää) esinemine. Detailsema info saamiseks anduri kohta võite võtta ühendust Keskkonnaagentuuri tehnikaosakonnaga, kes saab anda kõige pädevamaid andmeid aparaadi kohta.

Heade soovidega
Kadri Kauksi
Keskkonnaagentuuri pressiesindaja

17. jaanuar
Kell 22
Öö jooksul lisandus mereefekti tõttu põhjarannikule taas mitu cm värsket lund. Õhtuks jäi lumesadu rohkem mere kohale. Sisemaal püsis päeval ilm enamasti selge.
Lähipäevadel mõjutab Eesti ilma antitsüklon, mille arengut võib animatsioonina näha siit: http://meteo.lv/jaunumi/prognoze/tuvakajas-7-dienas-snigs-maz-sals-vel-pienemsies-speka-?id=601&cid=105. Mõne päeva pärast on prognoositud selle nõrgenemist. Samal ajal ilmselt jõuab Põhja-Venemaale ekstreemselt külm õhumass. Selle mõjul võib tekkida uus antitsüklon. Sellisel juhul jätkub väga külm ilm vähemalt veebruarini. Kui praegune antitsüklon laguneb ja uut ei teki, siis võib läänevool läbi murda ja ilm läheb soojemaks.



Kell 3
Kirjeldus õhtusest ajast (muutmata): Rakverest ida poole sõites oli ikka kummaline ilm , kohati paks udu, udus termomeeter langes tunduvalt, kui udust sai läbi sõidetud tervitas paks lumasadu kus tremmeetri näit kerkis tunduvalt ja kohati isegi oli udu koos sajuga ja nii 35 km järjest vahelduva eduga. Kahjuks on temperatuuri kohta antud ainult kvalitatiivsed määratlused, mis ei ütle mitte midagi, sest iga inimene mõistab erinevalt seda, mis on palju, tunduvalt või vähe.
Tartus võis öösel jälgida valgussambaid, sest õhku tekkisid suspensioonina jääkristallid – teemanttolm. Alguses tundus, et tegu on ilmselt pilvedest laskunud jääkristallidega (kerge lumesadu), aga halonähted näitasid, et jääkristallide kogum hõljus ainult maalähedases õhukihis ehk õhus olev niiskus sublimeerus jääkristallideks. Valgussammaste kõrguse järgi oli teemanttolmu paksus umbes 100 m.
Valgussammastest: http://ilm.ee/index.php?46912






16. jaanuar
15. jaanuari õhtul läks ka sisemaal ilm pilve ja mitmel pool sadas kerget lund. Kuna õhuvool muutus öö jooksul ida-lääne- asemel kirde-edelasuunaliseks, siis saabus Soome lahelt tugevam mereefekti lumi taas põhjarannikule. See kestab ilmselt niikaua, kuni õhuvool on kirdest. Öine miinimumtemperatuur langes 17°C-ni, kusjuures kõige külmem oli Lääne-Eestis, sest seal püsis taevas ka kõige kauem selge. Päeval ja õhtul jätkus põhjarannikul mereefekti lumesadu.
Lähema nädala jooksul püsib antitsükloni mõjul väga külm ilm. Nädala pärast võib Eesti ilma mõjutada lõunatsüklon, kuid milline ja kui tugev on selle mõju, on veel küsitav. Mõjuks võib-olla lihtsalt tugevnev ida- ja kagutuul, muutes ilma väga kõledaks.
Sula pole praeguse seisuga ette näha.


15. jaanuar
Kesköö paiku oli ilm pilves, kuid hommikuks selgines ja seetõttu langes temperatuur ka mõnel pool mere ääres -10°C-st madalamale. Mereefekti lumi jäi päeva jooksul merele, kuid peaks ööpäeva jooksul jõudma taas Põhja-Eestisse, sest Eestist lõuna poole jääv tsüklon jõuab Venemaale (õhuvool on siis kirdest).
Nädala jooksul jääb ülekaalu siiski antitsüklon, mistõttu väga külmad ja enamjaolt vaiksed ilmad püsivad. Kui nähtavust on piisavalt, siis mere ääres näeb ilmselt jätkuvalt miraaže. Pilvisuse osas võib nii ja naa olla: kui mereefekt jõuab taas rannikualadele, siis seal on enamasti pilves, kuid sisemaal võivad tekkida seoses vaikse ilma ja inversiooniga kihtpilved (udu).
Külm ilm püsib ka pärast 20. jaanuarit.
Hoiatus(ADEO31)

ADEO31 EETN 150720 HOIATUS 1 TALLINNA LENNUVÄLJA KOHTA KEHTIB 150920/151400 ON VAADELDAV LUMESADU TUGEVNEB= http://www.emhi.ee/inc/other/lennumeteoroloogia.php

14. jaanuar
Kell 20
Kuna sisemaal on ilm selge ja vaikne, siis on õhutemperatuur langenud Jõgeval -15,6°C ja Väike-Maarjas -16,6°C-ni. Kui pilvitu ja vaikne ilm püsib, siis langeb hommikuks -20 °C-st madalamale (enne keskööd läks ilm pilve ja temperatuur kas tõusis või jäi muutumatuks).

Kell 14
Öösel langes õhutemperatuur kuni -17°C-ni Väike-Maarjas, vt http://www.emhi.ee/?ide=21,540,1072. Lund sadas peamiselt Põhja-Eestis juurde, nii et vähemalt Lahemaal on juba tegu lumeuputusega.
Nüüdseks on selge, et väga külm ilm jätkub ka pärast 20. jaanuarit, sest arktilise õhumassiga antitsüklon on stabiliseerunud. Sula silmapiiril ei paista.
Lähistroopilise tsükloni osas erilisi muutusi ei ole, sest näib püsivat hübriidne staatus. Ametlikku reageeringut senini pole, kuid ilmselt jääb see tsüklon niikuinii avaookeani kohale ega ohusta rannikualasid. Tutvustav video: http://www.youtube.com/watch?v=znI2g_3a5O4&feature=youtu.be (Tarmo kommentaar: Somebody give WeatherNation a geography class. What could have been Arthur is in far Eastern Atlantic, I'd say around 26°N 40°W. Their competitor in Atlanta must be laughing their heads off. And this thing is not anywhere near the Bahamas!).


13. jaanuarLähistroopiline tsüklon Atlandi ookeanil
Arvatavasti sooja ookeani pinnavee ja vana klimatoloogilise frondi ulatumisel kaugesse lõunasse koosmõjul on tekkinud lähistroopiline tsüklon*, millel on nii parasvöötme- kui troopikatsükloni tunnuseid. Soodsatel tingimustel võib see areneda troopikatsükloniks ja edasi orkaaniks.
NHC pole sellele ametlikult veel reageerinud, vt http://www.nhc.noaa.gov/gtwo_atl.shtml#contents, kuid troopiliste tsüklonite tõenäosuse kaardil on selgelt märgitud: http://www.cyclocane.com/tropical-storm-risk/ ja meedias samuti.
* – Selgitus. Troopika- ja parasvöötmetsüklonite vahepealseks tüübiks on lähistroopilised tsüklonid. Üldjuhul   arenevad need suurematel laiuskraadidel ehk parasvöötmele lähemal. Need tsüklonid saavad oma energia nii barokliinsetest protsessidest (õhumasside suurest temperatuurierinevusest) kui ka kondenseerumissoojusest. Nende termiline asümmeetria on väiksem, tuulteväli kontsentreeritum ja konvektsiooni rohkem kui parasvöötmetsüklonitel, kuid erinevalt troopikatsüklonitest on need ikka frontidega seotud. Enamasti muutuvad need tsüklonid siiski kiiresti kas troopika- või parasvöötmetsükloniteks. Esimest üleminekut juhtub sagedamini, ilmekas näide on tsüklon Otto 2010. aastal Atlandi ookeanil.
Eestit troopilised ja lähistroopilised tsüklonid otseselt ei mõjuta, sest siin ei ole nende tekkeks soodsaid olusid. Kaudselt võivad nad siiski mõju avaldada parasvöötmetsüklonitele, sest mõned neist kujunevad troopikatsüklonitest. See võib juhtuda olukorras, kui troopikatsüklonid jõuavad piisavalt suurele laiuskraadile. Siis saab oluliseks tuulenihe, õhumasside vastasseis ja frondid, mistõttu nad kas hajuvad või muutuvad parasvöötmetsükloniks. Näitena võiks tuua Eestit (otseselt) mõjutanud orkaan Katia (14.–16.09.2011), mille jäänused tõi kaasa tugeva tuule ja sademed. Selliste orkaanijäänuste Eestisse jõudmisest on kirjutatud gümnaasiumi lõputöö (Tanilsoo, 2008. Atlandi troopiliste tsüklonite jäänuste mõju Eesti ilmale, Tartu Herbert Masingu Kool).



Talvest
Sel korral saab (klimaatilise) talve alguseks lugeda 11. või 12. jaanuarit olenevalt kohast, sest arktiline front (saabus ju arktiline õhumass) jäi veel ligemale paariks ööpäevaks Eesti ilma mõjutama, mistõttu külmenemine oli sujuv ja saabus Põhja-Eestisse varem. 

Südatalvine ilm saabus kõikjale 12. jaanuariks, eriti Põhja-Eestisse ja Hiiumaale, kus sadas mereefekti lund (radaril polnud eriti näha, sest pilved olid väga madalad ja lume halb peegelduvus nõrgendas radarikaja veelgi) ja nii ulatus mõnel pool lume paksus 13. jaanuariks juba 10-30 cm-ni, http://www.emhi.ee/index.php?ide=21,253.

Kui kauaks seda talvist ilma jätkub? Päris kindlalt võib öelda, et soojemaks enne 20. jaanuarit ei lähe. Edasise osas on mudelite prognoosid olnud ebastabiilsed: nii näitab mõni väljund, et antitsüklon eemaldub, mistõttu on oodata tsüklonite mõjul soojemat ja sajusemat ilma, teinekord jälle näitab, et antitsükloni mõju püsib kauem ja ilm seetõttu ka külmem. Viimane prognoos on samamoodi mudelite vahel lahknev, kuid ükski ei näita hetkel väga sooja õhumassi saabumist, st tsüklonite saabumisel võib lumi ja lörts jääda ülekaalu. 

Nädala jooksul võib temperatuur langeda ka madalamale kui -20°C, kuid seda vaid siis, kui taevas läheb selgeks. Üks juhtum sama külma õhumassiga: http://www2.wetter3.de/Archiv/GFS/2010012306_3.gif ja mõõdetud õhutemperatuur: http://www.emhi.ee/index.php?ide=21,540,1072&liigu=2010-01-23&gtund=14.