26.-27. märtsil sukeldus Põhja-Jäämerelt tsüklon Venemaale. Sukelduja tagalas jõudis 28. märtsiks külmem õhumass teatud määral ka Eestini, kuid külm front kulges peamiselt siiski mööda Venemaal lääneosa lõunasse. Eesti pääses seekord suuremast külmast Läänemere kohal püsiva antitsükloni tõttu. Öösel langes õhutemperatuur küll kuni -5°C-ni, kuid päeval tõusis Edela-Eestis veel üle 10°C.
Venemaale sukeldunud tsükloni tagalas jõudis Lääne-Venemaale ebatavaliselt külm õhumass, kus õhutemperatuur jääb öisel ajal vahemikku -10...-20°C, päeval enamasti -5...-10°C vahele. Ilmakaardil on näha, et üldiselt domineerib meridionaalne või poolmeridionaalne tsirkulatsioon, http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/Analyse_20140328.gif.
Tuulenihkelises keskkonnas tekkis väändunud joonpilvi ja õnnestus tabada isegi Kelvin-Helmholtzi lainepilv (Tartu kohal).
Paar päeva püsib päeval veel varakevadiselt soe ilm (maksimaalne õhutemperatuur on kuni 10°C, kuid tugevate öökülmadega, sest minimaalne õhutemperatuur võib langeda -5°C-st madalamale. 29. märtsil peaks Eesti jääma põhjatsükloni sooja sektorisse, mistõttu päev on tänasega sarnane või kohati isegi soojem.
Kuu lõpus jääb ulatuslik põhjatsüklon Barentsi merele või Loode-Venemaale ja Norra ja Põhjamerel on antitsüklon või kõrgrõhuvöönd. See kindlustab loodevoolu ja seega arktilise õhumassi jõudmise Baltikumi kohale. Õhumassi kõige külmem osa on suunatud rohkem Karjala kohale, mistõttu päeval peaks õhutemperatuur ikka üle 0°C tõusma, aga öösel, kui on selge, siis vähemalt sisemaal -5...-10°C-ni langema. Lumesaju võimalus on suurim arktilise õhumassi sissetungi ajal 31. märtsil või 1. aprillil.
Arktilise õhumassi mõju peaks püsima terve aprilli esimese nädala. Edasine oleneb sellest, kas põhjatsüklonite teke jätkub või mitte ja kuidas on antitsüklonitega. Näiteks Euroopa mudel pakub aprilli esimese nädala lõpuks Skandinaavia kohal tugeva antitsükloni kujunemist, see liiguks paari päevaga Venemaale ja soe õhumass jõuaks selle lääneservas Eesti kohale.