2016. a suvel on juba seitsmendat aastat järjest plaanis korraldada ilmahuviliste ja äikesevaatlejate kokkutulek, kuid seekord konverentsi nime all, täpsemalt: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/kokkutulek_2016.htm.
17. veebruaril määrab ilma Poolast Ukraina kohale liikuv antitsüklon, mille hari ulatub üle Baltikumi. Harja telg jõuab päeva jooksul Venemaale, mistõttu avaneb tee soojale õhumassile.
Ilm oli öösel ja hommikul enamasti selge või vähese pilvisusega, pilvisem vaid Lõuna-Eestis. Õhutemperatuur langes kohati -9 °C-ni, kuid enamasti jäi siiski 0...-6 °C vahele, saarte rannikualadel oli soojem. Päeval päikeselise ilmaga ja soojenevas õhumassis on oodata enamasti üle 0 °C, kuid pole välistatud, et kohati tõuseb kuni +5 °C-ni
Kuula ilma kokkuvõtet ja -prognoosi ka E. Pedassaare esituses:
http://www.ilmateenistus.ee/wp-content/themes/emhi2013/data/raadio/ilm_2016-02-17_09_puhas.mp3b
Soojem õhumass toob kaasa pilvisuse tihenemise (võib olla tekib esialgu udu), hiljem suureneb ka sajuvõimalus. Saabuv soe õhumass tekitab ilmselt tugeva inversiooni, mis tähendab jäite ja kiilasjää ohtu, samuti allajahtunud sademete võimalust (juhul, kui sajab midagi).
Edaspidi hakkavad ilma määrama läänetsüklonid, mis toovad tuulise ja sajuse ilma. Antitsüklon liigub kaugemale itta, ilmselt Uuralite või Lõuna-Venemaa kohale.
16. veebruaril tugevnes antitsükloni mõju. Saabunud külmas ja kuivas õhumassis selgines hommikul taevas peaaegu kõikjal. Õhtul tihenes kohati pilvisus, eriti Harjumaal. Ilm püsis üsna vaikne ja päikeselise ilmaga tõusis õhutemperatuur hommikuselt kohati -7 °C-st valdavalt 0 °C lähedale.
Musta mere äärde, sh Bulgaariasse ja Rumeeniasse, on jõudnud võimas kuumalaine (päeval kuni 24 °C, Türgis koguni 32 °C; ilmateenistused on kuumuse eest ka hoiatanud). Venemaale liikunud lõunatsüklon suunab kuumalaine itta, st peamiselt Venemaale, kuid antitsükloni jõudmisel Venemaale läheb kuum õhk ka põhja poole liikvele.
18. veebruariks peaks see õhumass juba märgatavalt jahtununa jõudma Baltikumi, põhjustades esialgu lumesadu, hiljem ka sula. Näib siiski, et 10. veebruari +6 °C ikkagi ei kordu, sest siis oli õhumassi transport põhja tugevam ja kestvam.
Kuna antitsüklon liigub eest ära Venemaale, pääsevad mõjule läänetsüklonid. Need muudavad ilma tuulisemaks ja hoiavad sooja. Venemaa kuum antitsüklon ei pruugi siiski lõplikult laguneda või Uuralite taha minna, vaid võib aeg-ajalt tugevneda ja aidata kaasa troopilise õhumassi sissetungidele.
![]()
Päikeseline ilm Saadjärve ääres.
15. veebruaril jäi Eesti rõhkkondade vahelisse alasse (sadulasse), kus ilm oli vaikne, aga pilves.
Lõunatsüklonid tõid Ida-Eestisse suure lumesaju, mis kasvatas lumikatte kuni 20 cm paksuseks, kuid see lumi on märg – õhutemperatuur püsis jätkuvalt 0 °C lähedal või veidi kõrgemal (kuni +2 °C saarte rannikualadel).
Ilmakaardil on näha lõunatsüklonite ja põhjatsüklonite (sukelduja) vastasseis. Eestile saab esialgu tähtsamaks ilmselt sukelduja, sest Poolas tekkinud lõuna-osatsüklon liigub kirdesse ja viib suurema saju Valgevenesse, hiljem Venemaale.
Sukelduja tagalas saabub Läänemerele külmem õhumass ja ühtlasi tugevneb antitsüklon. Viimane liigub paari päevaga üle Baltikumi itta, avades tee soojemale õhumassile. See tähendab uusi sadusid ja ilma soojenemist nädala lõpus.
![]()
Üsna suurt osa Euroopast katavad lõunatsüklonid ja nende osad. Näha on Poola kohal tekkiv lõuna-osatsüklon, mis liigub kirdesse ja Eesti ilma otseselt ei pruugigi mõjutada. Põhja-Euroopas on näha loode-kagusuunalist sukeldujat, mis saab esialgu peamiseks ilmakujundaks. Lisaks sellele on näha Norra mereni ulatuvat kõrgrõhuharja, misa pärineb Assoori maksimumist ja millest areneb antitsüklon (DWD).
Tuleb kargem, aga siiski mitte päris talvine nädal. Esialgu mõjutavad ilma lõunatsüklonid, seejärel saab määravaks antitsüklon.
17. veebruaril määrab ilma Poolast Ukraina kohale liikuv antitsüklon, mille hari ulatub üle Baltikumi. Harja telg jõuab päeva jooksul Venemaale, mistõttu avaneb tee soojale õhumassile.
Ilm oli öösel ja hommikul enamasti selge või vähese pilvisusega, pilvisem vaid Lõuna-Eestis. Õhutemperatuur langes kohati -9 °C-ni, kuid enamasti jäi siiski 0...-6 °C vahele, saarte rannikualadel oli soojem. Päeval päikeselise ilmaga ja soojenevas õhumassis on oodata enamasti üle 0 °C, kuid pole välistatud, et kohati tõuseb kuni +5 °C-ni
Kuula ilma kokkuvõtet ja -prognoosi ka E. Pedassaare esituses:
http://www.ilmateenistus.ee/wp-content/themes/emhi2013/data/raadio/ilm_2016-02-17_09_puhas.mp3b
Soojem õhumass toob kaasa pilvisuse tihenemise (võib olla tekib esialgu udu), hiljem suureneb ka sajuvõimalus. Saabuv soe õhumass tekitab ilmselt tugeva inversiooni, mis tähendab jäite ja kiilasjää ohtu, samuti allajahtunud sademete võimalust (juhul, kui sajab midagi).
Edaspidi hakkavad ilma määrama läänetsüklonid, mis toovad tuulise ja sajuse ilma. Antitsüklon liigub kaugemale itta, ilmselt Uuralite või Lõuna-Venemaa kohale.
16. veebruaril tugevnes antitsükloni mõju. Saabunud külmas ja kuivas õhumassis selgines hommikul taevas peaaegu kõikjal. Õhtul tihenes kohati pilvisus, eriti Harjumaal. Ilm püsis üsna vaikne ja päikeselise ilmaga tõusis õhutemperatuur hommikuselt kohati -7 °C-st valdavalt 0 °C lähedale.
Musta mere äärde, sh Bulgaariasse ja Rumeeniasse, on jõudnud võimas kuumalaine (päeval kuni 24 °C, Türgis koguni 32 °C; ilmateenistused on kuumuse eest ka hoiatanud). Venemaale liikunud lõunatsüklon suunab kuumalaine itta, st peamiselt Venemaale, kuid antitsükloni jõudmisel Venemaale läheb kuum õhk ka põhja poole liikvele.
18. veebruariks peaks see õhumass juba märgatavalt jahtununa jõudma Baltikumi, põhjustades esialgu lumesadu, hiljem ka sula. Näib siiski, et 10. veebruari +6 °C ikkagi ei kordu, sest siis oli õhumassi transport põhja tugevam ja kestvam.
Kuna antitsüklon liigub eest ära Venemaale, pääsevad mõjule läänetsüklonid. Need muudavad ilma tuulisemaks ja hoiavad sooja. Venemaa kuum antitsüklon ei pruugi siiski lõplikult laguneda või Uuralite taha minna, vaid võib aeg-ajalt tugevneda ja aidata kaasa troopilise õhumassi sissetungidele.
15. veebruaril jäi Eesti rõhkkondade vahelisse alasse (sadulasse), kus ilm oli vaikne, aga pilves.
Lõunatsüklonid tõid Ida-Eestisse suure lumesaju, mis kasvatas lumikatte kuni 20 cm paksuseks, kuid see lumi on märg – õhutemperatuur püsis jätkuvalt 0 °C lähedal või veidi kõrgemal (kuni +2 °C saarte rannikualadel).
Ilmakaardil on näha lõunatsüklonite ja põhjatsüklonite (sukelduja) vastasseis. Eestile saab esialgu tähtsamaks ilmselt sukelduja, sest Poolas tekkinud lõuna-osatsüklon liigub kirdesse ja viib suurema saju Valgevenesse, hiljem Venemaale.
Sukelduja tagalas saabub Läänemerele külmem õhumass ja ühtlasi tugevneb antitsüklon. Viimane liigub paari päevaga üle Baltikumi itta, avades tee soojemale õhumassile. See tähendab uusi sadusid ja ilma soojenemist nädala lõpus.
Tuleb kargem, aga siiski mitte päris talvine nädal. Esialgu mõjutavad ilma lõunatsüklonid, seejärel saab määravaks antitsüklon.
Nädala alguses jätkub pilvine ja kohati sajune ilm lõunatsüklonite mõjul; õhutemperatuur püsib 0 °C lähedal.
Edaspidi paistab, et Assoori maksimumist areneb Kesk-Euroopa kohal antitsüklon, mis jõuab Baltikumi kohale, muutes ilma kuivaks ja selgimiste korral ka kargeks. Siiski olulist külmenemist ei ole oodata: pilves ilmaga on õhutemperatuur 0 °C lähedal, ainult selge ilmaga võib kohati langeda -10 °C lähedale.
Nädala lõpus suureneb arvatavasti tsüklonite mõju ja läheb tuulisemaks, samuti on oodata lumesadusid (kohati võib olla lörts).
\Lumine sõbrapäev Võrumaal. Ain Vindi foto