10. nädala ilm (7.–13.03.2016)

2015. a kokkuvõtet on veidi edasi tehtud: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/2015.htm.
Meteoroloogiapäev: http://www.keskkonnaagentuur.ee/et/uudised/oled-oodatud-meteoroloogiapaevale

9. märtsil tugevnes antitsüklon, mis muutis ilma kuivemaks, kuid enamasti pilves ilm esialgu püsis,. Selginema hakkas alates Lääne- ja Põhja-Eestist, kus kohati oli päeva teine pool üsna päikeseline. Tuul püsis valdavalt nõrk. Õhutemperatuur tõusis 1...5 °C-ni.

Katri Kotkas. Nädalateemasse ei sobi, küll aga tänase õhtu teemasse wink-emotikon Loojangutaevas Pärnumaal. 07.03.16

8. märtsil määras ilma meridionaalne frontaaltsoon ja sellel tekkinud lõunatsüklon, mis liikus otse üle Eesti lõunast põhja. Selline sünoptiline olukord põhjustab tüüpiliselt ekstreemseid ilmaolusid, nagu suur udu, tugev sadu jne, nii juhtus sellelgi korral.
Öösel arenes pea kõikjal udu, mis jäi mõnel pool püsima ka päeva teisel poolel (kõige rohkem Lääne-Eestis). Hommikul tihenes pilvisus ja alates Kagu-Eestist hakkas sadama, sadu oli tugev. Sooja frondi ees sadas peamiselt lund ja lörtsi, järel aga vihma. Kohati jäi sajuga samaaegselt püsima udu või oli pilvede alumine piir väga madalal. Sadu levis loode poole, jõudes alles õhtuks Harjumaale ja saarteni. Sooja frondi järel tekkis advektsiooniudu (nt Tartumaal).
Õhutemperatuur oli 0...3 °C, kuid sooja frondi järel ehk peamiselt Kagu-Eestis, tõusis üle 4 °C.
Andmed sademete kohta: *  Alatskivil Tartumaal sadas 8.märtsil 20 mm ,peamiselt vihmana.
* Tartus 13,2 mm sadanud
* Marul 11 mm sadanud ,vaikselt lörtsi sajab praegugi õhk +2 maapinnale on 2 cm kiht värsket kraami pidama jäänud,päevane sadu sulas sisuliselt kohe ära,tuulevaikus,lauspilves.
Kogu Eesti haaranud udu kuulus advektiiv-radiatsioonilise udu liiki. Sageli advektiivne ja radiatsiooniline (jahtumis-)udu kombineeruvad, mis tähendab, et soe õhumass liigub külma aluspinna kohale ja jahtub altpoolt tugevasti, kuni tekib kondensatsioon. Udu tihenemist soosib vaikne ja udukihi kohal pilvedeta (selge) ilm. Sooja ja niiske õhumassi sisseränne selge ja vaikse, st jahtumist soodustava ilma saatel on ilmselt põhjus, miks üldudu tekib mõnikord ka kevade lõpus ja suve hakul, kui ööd on kõige lühemad. Juba suhteliselt vähese öise jahtumise tõttu saab veeauru kondenseerumise tõttu udu tekkida. Selline olukord viitab suurele äikese tekkimise võimalusele ja seda eeskätt sisemaal (praegusel ajal vastab sellele sobiv sünoptiline olukord).

Meridionaalne frontaaltsoon, mis pakub ekstreemset ilma (udu, tugevad sademed). Sellel arenes lõunatsüklon, mis tõi Eestisse tugeva saju (DWD).


Advektiiv-radiatsiooniline udu Laagris.


Lõunatsüklon tõi kaasa kohati lausa raevuka saju. Selline tohutu lumesadu, mille tagajärjel murdus isegi puid, nähti Simunas. Janek Pärna foto.


Lumesadu muutus omaette sündmuseks ka Viljandis. Seal mõõdeti (joonlauaga) suurimate räitsakate läbimõõduks kella 16-17 vahel vähemalt 7-8 cm, mis võib olla Eesti rekord. 
Lugu sellest erakordsest sajust avaldati Sakalas (http://sakala.postimees.ee/3611345/viljandis-langes-hiidlumehelbeid). 
8. märtsi ilm Viljandis läbi pilvevolli kaamera: http://www2.folk.ee/~jaanus/cam2/. 
Foto: Aivar Aotäht (Sakala).

7. märtsil tõi Rootsi jõudnud lõunatsüklon kaasa vihmasaju ja sooja õhumassi. Öösel algas sadu kohati jäätuva ja jäävihmana, mis on lõunatsüklonitele iseloomulik. Päeval eemaldus suurem sadu kirdesse, kuid mitmel pool arenes advektsiooniudu; saartel läks juba päeval selgemaks, hiljem ka mandril, ent õhtul haaras udu pea kogu Eesti. Õhutemperatuur tõusis 1...5 °C-ni.
Eesti ilma hakkab mõjutama Aadria mere lõunatsüklon (selle mõjul märatseb Albaanias ja Kreekas tugev äike, vt täpsemalt http://www.estofex.org/cgi-bin/polygon/showforecast.cgi?text=yes&fcstfile=2016030715_201603070937_-_mesoscalediscussion.xml), täpsemalt sellest lähtuv aktiivne frontaaltsoon. See jõudis juba õhtul kohas: alates Kagu-Eestist hakkas vihma sadama.
Frondil areneb pisike lõunatsüklon, mis tuleb suure tõenäosusega otse Eesti kohale. Musta mere äärest pääseb kuum õhumass ilmselt Ida-Eestini, kus sooja võib sel juhul olla 5...9 °C. Esialgu on suurem sadu Ida-Eestis, hiljem rohkem Lääne- ja Põhja-Eestis (>10 mm/d), mis on jahedamas õhumassis – seal võib lisaks vihmale ka lörtsi ja lund tulla, eriti õhtul ja järgneval ööl (sulamispiiri laskumine aluspinnani).
Edaspidi tugevneb antitsüklon, mis muudab ilma kuivaks ja vaikseks, võib olla ka selgeks. See võib tuua külmad ööd, aga üsna soojad päevad.

Tuleb nullilähedase õhutemperatuuriga ja muutliku ilmaga nädal, mõned päevad võivad olla lõunatsüklonite mõjul väga sajused.
Nädala esimesel poolel määrab ilma meridionaalne frontaaltsoon, millest itta jääb Venemaa kuum antitsüklon, aga läände talvisemat ilma pakkuv õhumass. Sellel frontaaltsoonil tekivad lained ja lõunatsüklonid, mis liiguvad üle Baltikumi, tuues sajuse ilma (vihmast lumeni).
Nädala teisel poolel suureneb antitsükloni mõju, mistõttu ilm muutub kuivemaks ja võib olla ka selgemaks.
Õhutemperatuur on nädala vältel 0 °C lähedal, olles selgematel öödel miinuspoolel, kuid päeviti plusspoolel.