Kommentaariumi link
11. mai öösel jõudis Loode-Venemaale tsüklon, samal ajal lähenes päeva jooksul Skandinaaviast antitsüklon.
Ilmamuutus toimus öösel ja jätkus veel päevalgi: tsükloni tagalas pilvisus tihenes seoses külma frondi saabumisega; kohati, peamiselt öösel Põhja-Eestis, esines kergeid sajuhooge, kuid kuiva õhumassi tõttu mõõdetavaid sademeid see ilmamuutus praktiliselt mitte kuskil kaasa ei toonud.
Päeval nihkus hõrenev pilvevöönd kagusse, hajudes õhtuks pea täielikult. Järele jäi siiski üsna palju kiud- ja kiudkihtpilvi, näha võis halosid. Frondi ees soojas õhumassis tekkis kohati Ida-Baltikumis äikeseid, vt http://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20160511.
Kuigi öö oli soe, jäi jahedas ja kuivas õhumassis õhutemperatuur päevalgi enamasti alla 20 °C (12...17 °C, ennelõunal ja keskpäeval oli Lõuna-Eestis ka kohati üle 20 °C).
Antitsüklon liigub üle Eesti Venemaale. Öö tuleb külm (miinuskraade võib olla ka õhus), päev tuleb ilmselt veel alla 20-kraadise soojaga. Lõunatsükloni soe ja niiske õhumass laotub 13. ja 14. mail Eesti kohale. Seekord näivad tugevamad sajud ja suurem äikesevõimalus jäävat Lääne-Eestisse, eriti Pärnumaale.
Äikeseootuses kasutatakse ilma prognoosimisel meetodeid, mida tänapäevases tehnoloogilises ühiskonnas võib pidada väga ebakonventsionaalseteks. Ühel tuttaval (nimetagem teda lihtsalt Kadiks) on selline prognostiline meetod: ilmaportaalid ei näita, aga mul on täpselt selline tunne, ajab higistama jne. ma tunnen just täna täitsa äikeseelset tunnet. ma alati sellega suht tundlik, tulevad kindlad sümtomid, hakkan higistama ja õhku pole jne. Tõenäoliselt tunnetas Kadi käimasolevat ilmamuutust, mis seisnes ilmaelementide olulises muutumises – see võib tundlikes indiviidides esile kutsuda mitmeid psühhosomaatilisi sümptoome (äärmuslikel juhtudel üle keha vappumine ja profuusne higistamine), mitte ei tunnetata ette 13. või 14. mai äikest. See ilmamuutus põhjustas mõnel pool Baltikumis äikest, millest ka tõetera. Esitati isegi ettepanekuid: sünoptikud teevad oma prognoosid ära ja siis lisaks uurivad, kas Kadi higistab ja siis panevad selle võrra täpsema ennustuse kokku.
![]()
10. mail oli Eesti kohal kõrgrõhkkond. Soome kohal tekkis tsüklon. Ilm oli päikeseline, ainult lõunapiiri lähedal oli rohkem pilverünki, kuid sademeid polnud. Sooja oli 21...25 °C – tõenäoliselt jääb nädala kõige soojemaks päevaks, kuid ka lõunatsükloniga on oodata väga sooja, ent niisket õhumassi.
Tsüklon liigub Loode-Venemaale ja selle järel saabub jaheda ja kuiva õhumassi antitsüklon. 11. ja 12. mai päev võib olla päikeselise ja vaikse ilmaga suviselt soe, aga ööd ja ilmselt ka rannikualad on kõledad (päevalgi alla 15 °C).
Antitsüklon tormab Venemaale, mistõttu asemele tuleb lõunatsüklon. Selle mõjul hakkab 13. mail väga sooja ja niisket õhku Eestisse kanduma. Seetõttu suureneb hoovihmade ja äikese võimalus, ilm on suviselt soe.
![]()
![]()
Ain Vindi. Kuna viimasel ajal pilvi vähe,siis pakun kosutuseks tänaseid kihtpilvi Emajõe kohalt. 09.05.2016 05:31
9. mail oli Eesti kohal antitsüklon. Seetõttu püsis ilm selge. Väga kuivas õhus oli kohati öökülma, aga päeval oli sooja enamasti 20...25 °C, rannikualadel jäi enamasti madalamaks.
Juba nädal, kohati kauemgi, on ilm püsinud sademeteta ja isegi üsna selge – tekkinud on märkimisväärne meteoroloogiline põud (hüdroloogilist põuda veel pole). Sarnane olukord jätkub, sest õhumass püsib väga kuiv. Alles 13. mail hakkab ilma määrama lõunatsüklon ja siis suureneb nii saju- kui äikesevõimalus (selleks peab Eestisse ulatuma vähemalt 10-kraadine kastepunkt).
![]()
Euroopa mudel näitab äikeseks soodsaid tingimusi eeskätt 14. mail (http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html).
Tuleb soe ja päikeseline nädal. Nädala lõpus suureneb lõunatsüklonite mõju: kuumas niiskes õhumassis on oodata sademeid ja äikest. Põhjalik ilmateade: http://www.ilmateenistus.ee/wp-content/themes/emhi2013/data/raadio/ilm_2016-05-08_10_puhas.mp3.
11. mai öösel jõudis Loode-Venemaale tsüklon, samal ajal lähenes päeva jooksul Skandinaaviast antitsüklon.
Ilmamuutus toimus öösel ja jätkus veel päevalgi: tsükloni tagalas pilvisus tihenes seoses külma frondi saabumisega; kohati, peamiselt öösel Põhja-Eestis, esines kergeid sajuhooge, kuid kuiva õhumassi tõttu mõõdetavaid sademeid see ilmamuutus praktiliselt mitte kuskil kaasa ei toonud.
Päeval nihkus hõrenev pilvevöönd kagusse, hajudes õhtuks pea täielikult. Järele jäi siiski üsna palju kiud- ja kiudkihtpilvi, näha võis halosid. Frondi ees soojas õhumassis tekkis kohati Ida-Baltikumis äikeseid, vt http://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20160511.
Kuigi öö oli soe, jäi jahedas ja kuivas õhumassis õhutemperatuur päevalgi enamasti alla 20 °C (12...17 °C, ennelõunal ja keskpäeval oli Lõuna-Eestis ka kohati üle 20 °C).
Antitsüklon liigub üle Eesti Venemaale. Öö tuleb külm (miinuskraade võib olla ka õhus), päev tuleb ilmselt veel alla 20-kraadise soojaga. Lõunatsükloni soe ja niiske õhumass laotub 13. ja 14. mail Eesti kohale. Seekord näivad tugevamad sajud ja suurem äikesevõimalus jäävat Lääne-Eestisse, eriti Pärnumaale.
Äikeseootuses kasutatakse ilma prognoosimisel meetodeid, mida tänapäevases tehnoloogilises ühiskonnas võib pidada väga ebakonventsionaalseteks. Ühel tuttaval (nimetagem teda lihtsalt Kadiks) on selline prognostiline meetod: ilmaportaalid ei näita, aga mul on täpselt selline tunne, ajab higistama jne. ma tunnen just täna täitsa äikeseelset tunnet. ma alati sellega suht tundlik, tulevad kindlad sümtomid, hakkan higistama ja õhku pole jne. Tõenäoliselt tunnetas Kadi käimasolevat ilmamuutust, mis seisnes ilmaelementide olulises muutumises – see võib tundlikes indiviidides esile kutsuda mitmeid psühhosomaatilisi sümptoome (äärmuslikel juhtudel üle keha vappumine ja profuusne higistamine), mitte ei tunnetata ette 13. või 14. mai äikest. See ilmamuutus põhjustas mõnel pool Baltikumis äikest, millest ka tõetera. Esitati isegi ettepanekuid: sünoptikud teevad oma prognoosid ära ja siis lisaks uurivad, kas Kadi higistab ja siis panevad selle võrra täpsema ennustuse kokku.
Prognoos 13. mai ja 14. mai äikese kohta püsib (arutelud sünoptikutega kinnitavad seda, nt: "Äikese t.n. nagu oleks reede-laupäeva pärastlõunal Pärnumaal, eks sa ise ka näed wetterzentrale mudelist, seal tuleb soe õhk peale. Enne reedet ei saa aga kindlalt väita, kuidas see merelt saabuv tsüklon ennast üleval peab").
10. mail oli Eesti kohal kõrgrõhkkond. Soome kohal tekkis tsüklon. Ilm oli päikeseline, ainult lõunapiiri lähedal oli rohkem pilverünki, kuid sademeid polnud. Sooja oli 21...25 °C – tõenäoliselt jääb nädala kõige soojemaks päevaks, kuid ka lõunatsükloniga on oodata väga sooja, ent niisket õhumassi.
Tsüklon liigub Loode-Venemaale ja selle järel saabub jaheda ja kuiva õhumassi antitsüklon. 11. ja 12. mai päev võib olla päikeselise ja vaikse ilmaga suviselt soe, aga ööd ja ilmselt ka rannikualad on kõledad (päevalgi alla 15 °C).
Antitsüklon tormab Venemaale, mistõttu asemele tuleb lõunatsüklon. Selle mõjul hakkab 13. mail väga sooja ja niisket õhku Eestisse kanduma. Seetõttu suureneb hoovihmade ja äikese võimalus, ilm on suviselt soe.
13. mail on äikesevõimalus nädala suurim (Lääne-Eestis, eriti Pärnumaal). Tõenäosus on 57 % (http://www.weatheronline.co.uk/weather/maps/forecastmaps?LANG=en&UP=1&R=0&MORE=1®ION=0004&DAY=3&MAPS=over&CONT=euro&LAND=ED&TOFD=tag).
9. mail oli Eesti kohal antitsüklon. Seetõttu püsis ilm selge. Väga kuivas õhus oli kohati öökülma, aga päeval oli sooja enamasti 20...25 °C, rannikualadel jäi enamasti madalamaks.
Juba nädal, kohati kauemgi, on ilm püsinud sademeteta ja isegi üsna selge – tekkinud on märkimisväärne meteoroloogiline põud (hüdroloogilist põuda veel pole). Sarnane olukord jätkub, sest õhumass püsib väga kuiv. Alles 13. mail hakkab ilma määrama lõunatsüklon ja siis suureneb nii saju- kui äikesevõimalus (selleks peab Eestisse ulatuma vähemalt 10-kraadine kastepunkt).
Tuleb soe ja päikeseline nädal. Nädala lõpus suureneb lõunatsüklonite mõju: kuumas niiskes õhumassis on oodata sademeid ja äikest. Põhjalik ilmateade: http://www.ilmateenistus.ee/wp-content/themes/emhi2013/data/raadio/ilm_2016-05-08_10_puhas.mp3.
Nädala alguses on Eesti kohal nõrgenev antitsüklon. Õhumass on selles päev-päevalt soojenenud, nii et kohati võib õhutemperatuur tõusta 25 °C-ni, ent väga kuivas õhus püsib öökülmaoht. Ka rannikulähedane vesi on jõudsalt soojenenud, vt http://www.ilmateenistus.ee/meri/vaatlusandmed/kogu-rannik/kaart/, nii et õhutemperatuur võib sealgi olla 15...20 °C, öösiti aga 10 °C lähedal.
11. mail olukord muutub: antitsükloni asemele tuleb põhjatsüklon, mis liigub üle Soome Loode-Venemaale ja see viib endaga sooja õhumassi. Kuna õhumass on väga kuiv, siis jääb sademete tõenäosus alla 50%, ent pilvisuse tihenemist ja kohatist vihma välistada ei saa. Õhutemperatuur võib parimal juhul tõusta 20 °C-ni (Pärnumaal, Saaremaa sisealadel).
Nädala lõpuks liigub Vahemerelt lõunatsüklon Läänemere kohale ja jõuab Põhjamerele. Selle idaservas saabub kuum ja niiske õhumass, kus sademete ja äikese tõenäosus on suur, kohati ilmselt üle 90%. Õhutemperatuur võib selgema ilmaga tõusta 26 °C-ni.
Äike 13. mail 2010 Lagujast idas. Tarmo Tanilsoo foto