Kommentaariumi viide
Tuleb tasapisi soojenev ja suvistuv, kuid üsna sajune nädal.
Ilma- ja äikesevaatlejate kokkutulek https://drive.google.com/file/d/1gtMQ49a8-t1FV_eWTPLq_oFrFMDR5M4i/view.
Tuleb tasapisi soojenev ja suvistuv, kuid üsna sajune nädal.
Nädala alguses oli Läänemerel Valgevene kohal paikneva madalrõhkkonna loode-, hiljem selle lääneserv. Seetõttu oli pilves ilm ja mitmel pool sadas vihma, kuid sajud eemaldusid läände (õhtul liikusid idast läände uued sajualad, Soome lahel oli äikest). Puhub põhja- ja kirdetuul 7–12, saartel ja rannikul puhanguti 15–17 m/s, kuid pärastlõunal asendus peamiselt ida- ja lõunaservas idatuulega, mis järk-järgult nõrgenes. Õhutemperatuur oli 11...16 °C.
Teisipäevaks ja kolmapäevaks (4.07.) jääme Valgevene kohal pöörleva, aeglaselt nõrgeneva ja seejärel itta eemalduva madalrõhuala lääneserva. Samal ajal on Skandinaavia ja Soome kohal kõrgrõhuala, mis hoiab ilma Lääne-Eestis kuivema. Seetõttu sajab Lõuna- ja Ida-Eestis hooti vihma (kohati võib sadu olla tugev). Põhjakaartetuul on mandril nõrk, kuid rannikul mõõdukas. Õhutemperatuur on öösel 10...15, päeval Ida-Eestis 13...17, Lääne-Eestis võib isegi olla üle 20 °C, kui päikest rohkem.
Neljapäeval (5.07.) on tsükloni lääneservas ilm hoovihmadega (sisemaal hoovihma võimalus 50–75%). Põhjakaartetuul nõrgeneb. Õhutemperatuur on öösel 7...11, rannikul kuni 14, päeval 16...22 °C.
Selline tsirkulatsioonitüüp, et Läänemere idakallas jääb madalrõhuala lääneserva, jääb ilmselt pikemaks ajaks püsima. Sel juhul tulevad madalrõhulohud ja osatsüklonid põhjast või loodest ja sademeid võib sisemaal olla väga palju (peamiselt hoovihmad). Äikeseoht jääb kõikidel päevadel alla 50% ehk et mõnes kohas nädala jooksul ilmselt äikest siiski tuleb. Õhumass on aastaajale vastava soojusega, aga selline tsirkulatsioonitüüp ei soosi üle 24-kraadist õhutemperatuuri, isegi kui korraks võib sattuda väga soe õhumass, samas ööd on suhteliselt soojad ja öökülmaohtu pole.
![]()
![]()
Lõunatsükloni saabumisel on päikeseloojang värviküllane ja võib näha loojanguaegset vikerkaart (tavaliselt on punetav õhtutaevas ilma paranemise tunnuseks, sest keskmiselt liigub õhk läänest itta).
Veel 1. juulil oli Jõgevamaal tuleohuindeks üle 10000 ühiku. Paistab, et tuleoht küll väheneb, aga ei pruugi kaduda – oleneb, kuhu ja kui palju sademeid satub.
