5.-7. detsembri torm

December 2, 2013, 6:18 am

1. detsembri äike, mis Liivi lahel tekkis, jõudis lõpuks Valgevenesse. Äikesest Vilniuses.
Prognoositav torm on tähelepanu köitnud ka teisel pool ookeanit: http://www.accuweather.com/en/weather-news/powerful-northern-european-sto/20547010

3. detsember
Animatsioon sünoptilise olukorra muutumisest, sademetest jms lähipäevil: http://www.dmi.dk/vejr/til-lands/vejrkort/

Prognoos lumikatte paksuse kohta, allikas.

Enne tormitsüklonit paistab, et tulemas on veel kaks olulist sündmust – esimene neist on võimalik intensiivne sadu 4. detsembril. Arvutuste järgi võib-olla sademeid tulla rohkem, kui 5.-7. detsembri tormiga. Selle põhjuseks on osatsükloni teke, mis tekib õhumasside piiril. Sademete faasi prognoosimine on seekord üsna raske, sest oodatav isoterm 1,5 km kõrgusel on -4...-6°C, mis on täpselt lume-lörtsi ja vihma piiriks. Üldiselt näivad mudelid olevat üksmeelel, et Soome lahe lähedal on ülekaalus lumi ja lörts, kuid Lõuna-Eestis ja saartel vihm (lörts), kusjuures õhtul peaks õhumassi jahenedes üle Eesti ülekaalu saavutama lumi ja lörts. Oodatav sademetehulk on väga tõenäoliselt üle 10 mm.
Veel üks märkimisväärne sajuala on prognoositud 5. detsembrile, kui on muuhulgas võimalus äikeseks. Äike on seotud tsüklonaalse arengu ja troposfääri keskossa tunduvalt jahedama õhumassi saabumisega, kuid samal ajal püsib aluspinna lähedal õhumass veel pigem soe – kujuneb labiilne kihistus. Seegi sajuala toob pigem lörtsi ja märga lund kui klassikalist kuiva päristalvele iseloomulikku lund.
Lugeda tasub kindlasti ka nädalaprognoosi: http://www.emhi.ee/?ide=19,250

Eesti jääb arvutuste järgi täpselt sajufaasi piirile, http://www.emhi.ee/?ide=19,394,416,1183

5. detsembrile on arvutatud äikesevõimalus, http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsavneur.html

Alles pärast kirjeldatud sündmusi on oodata läänest külma õhumassi kandvat tormitsüklonit. Endiselt on selle keskmes õhurõhuks arvutatud 955-965 hPa. Praktiliselt maksimaalse arengu staadiumis on oodata selle keskme jõudmist Eesti kohale või väga lähedale, mistõttu õhurõhk langeb meil arvatavasti alla 970 hPa.

Kuna õhumass on külmem kui eelmiste tormide ajal, siis peaks arvestama tuisu ja ulatuslikuma lumesajuga, ilmselt tormi lahkudes on kõikjal lumi maas.

Ebatavaliselt sügava tsükloni saabumist on oodata 6. detsembriks. Prognooside kohaselt liigub suurema tõenäosusega üle Eesti või Läti, http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsavneur.html

2. detsember
Praeguseks on mudelid väljundites üksteisele lähenenud, pakkudes tsükloni liikumist üle Eesti või Läti ja õhurõhku selle keskmes umbes 965 hPa. Ehkki eemaldumisel on prognoositud õhurõhu kasvu tsükloni keskmes (okludeerumine), jääb see ikkagi ebatavaliselt madalaks ilmselt 7. detsembrini.

5.-7. detsembri tormitsükloni liikumine, allikas

5. detsembril prognoositakse Skandinaaviasse ebatavaliselt sügava tsükloni jõudmist, sest selle keskmes on õhurõhk tõenäoliselt 955-965 hPa. Kuna see tsüklon kannab endas külma õhumassi, siis toob see eelmistest tormidest rohkem lund ja lörtsi ning võib ka tuisata juba suuremal alal.

Tegu on käimasoleva seeria viimase tsükloniga, mistõttu tsükloni mõju kestab mitu päeva ja loodus omandab pärast 6. detsembrit mõneks päevaks talvise ilme. Edasine ilmastik sõltub sellest, kas algab uus tsüklonite seeria, mida pakub GFS mudel, sel juhul läheb sulale ja eeltalv jätkub või tekib talvine antitsüklon, mis tähendab, et sadanud lumi jääb püsima ja alata võib päristalv, seda pakub Euroopa mudel. Kuuprognoos siiski päristalve saabumist ei luba: http://www.emhi.ee/?ide=19,309,1571,1611

GFS mudel näitab 958 hPa tsüklonit 6. detsembriks, allikas.

See mudel näitab tsükloni keskme üleminekut Eestist, mistõttu tuul väga tugev sel juhul ei oleks, ent õhurõhk ja lumesajud võivad olla erakordsed.

Euroopa mudel pakub talvise ilma stabiliseerumist pärast tormi.

↧

Eeltalv jätkub

December 8, 2013, 2:08 pm

≫ Next: Torm 13. detsembril

≪ Previous: 5.-7. detsembri torm

7.-8. detsembril jäi Eesti hääbuva tsükloni tagalasse, mistõttu põhjast kandus kohale külm õhumass. Rannikualadel on lumesaju võimalus (nt Soome lahel arenesid mõned väga intensiivsed sajualad). Selline talvine ilm püsib kokku mitu päeva, sest tegu on seeriatevahelise perioodiga (vaata ka http://ilmatark.aikesehuvilised.eu/?p=125).

8.-9. detsembril liigub üle Läänemere ja Leedu kagusse osatsüklon, mis iseseisvub. Sellega seotud lumesadu ilmselt Eestisse ei jõua. Samal ajal liigub Assoori maksimumiga seotud antitsüklon Kesk-Euroopa kohale, kus tugevneb. Niikaua, kui Eesti jääb kõrgrõhuharja teljest ida poole, püsib külm ilm. Kui telg ületab Eesti, jõuab kohale soe õhumass ja läheb sulale.

12.12. on näha ebatavaliselt sooja õhumassi Läänemere regioonis. Kõrgrõhuharja telg on selleks ajaks juba Venemaale taandunud ja hajunud, http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsavneur.html

Antitsükloni lääneservas jõuab mereline troopiline õhumass jätkuvalt suurtele laiusetele, mis algatab väga tõenäoliselt uue tsüklonite seeria. Juba ligemale ööpäeva pärast (10. detsembri paiku), kui kõrgrõhuharja telg läheb üle Eesti ja põhjatsüklon jõuab Skandinaavia põhjaossa, jõuab väga soe õhumass Eesti kohale. Kuna see tuleb üle Skandinaavia mäestiku, siis avaldab mõju ilmselt fööniefekt, mistõttu allatuult on õhumass soojem.

Arvatavasti püsivalt talvist ilma, st päristalve, veel niipea ei tule, sest ikka ja jälle paistab, et soe õhumass satub külma õhumassiga vastasseisu, mistõttu järjest tekib väga aktiivsed lääne- või põhjatsükloneid, mis trandpordivad sooja õhumassi kaugele itta ja põhja. Seega on vähemalt jõuludeni väga tõenäliselt muutlik sulailm, kuhu vahele satub mõni lörtsisem või lumisem päev.

↧

Torm 13. detsembril

December 12, 2013, 6:11 am

≫ Next: Kas jõulud tulevad lumega või lumetud?

≪ Previous: Eeltalv jätkub

Tormiuudised: http://www.ilm.ee/?511892, Ilmateenistuse ülevaade

Soomes mõõdeti mandril maksimaalseks tuulepuhanguks Helsingi Vantaa ilmajaamas 29,8 m/s, merel Rauma Kylmäpihlajal 36,8 m/s. Merel ulatus keskmine tuule kiirus 30,7 m/s, mis juhtub vaid kord 15-20 vaasta jooksul.
Eesti mitteilmateenistuse jaamades mõõdeti tugevaim puhang 35,1 m/s kell 03:25 Tallinna madalal, kuid Ilmateenistuse jaamadest 31,5 m/s kell 4-5 vahel Pakril.

13. detsember
Kell 20
Hoiatus(ADEO31)

ADEO31 EETN 131210
HOIATUS 3 TALLINNA LENNUVÄLJA KOHTA KEHTIB 131800/132100
ON OODATA ÕHUTEMPERATUURI LANGEMIST ALLA 0 KRAADI=
http://www.emhi.ee/inc/other/lennumeteoroloogia.php

Kell 17

Õhtuks tuul nõrgenes (kella 17ks oli veel Kirde-Eestis tugevaid puhanguid) ja taevas selgines. Jätkus kiire õhurõhutõus. Läänest lähenesid kiud- ja kiudkihtpilved, mis annavad märku uue tsükloni saabumisest.

Päikeseloojang Haapsalus. Kaarel Virroja fotod

Kell 14

Mitteilmateenistuse jaamades mõõdeti tugevaim puhang 35,1 m/s kell 03:25 Tallinna madalal, kuid Ilmateenistuse jaamadest 31,5 m/s kell 4-5 vahel Pakril. Nüüdseks on tuul nõrgenemas.

Torm paistis silma oma teravuse, väga kuiva õhu ja selge ilma poolest.

Päikeseline ilm 13.12. lõuna paiku Tallinnas. Ellu Viburi foto

Siit http://www.blogger.com/comment.g?blogID=3103394870987873447&postID=7690348628157045424 ka kommentaar hommikusest Jõhvist: Tsau! Seda, mis jõhvis toimub, on raske sõnadesse panna. Tuul on nii jõhker, et mäest alla kõndides, talvesaabastes, asfaldil, lükkab tuul su tagasi üles. Mulle tuli reaalselt 30m/s tuuleiil otse näkku, mis tõukas minu, 85kilo kaaluva mehe tasakaalust välja. 400m edasi kõndides olin parklas, mille pinda kattis kiilasjää. Tuli ülitugev külgtuule puhang, mis tõukas mu taaskord tasakaalust välja ning et püsti jääda, pidin ma ülikiirelt tegutsema ja pöörama end nii, et tuul puhuks tagant ja kiirelt ettepoole liikuma, mida jääpeal teha on üliraske! Niiet jah, see mis siin toimub praegu, on uskumatu. Ivar Uutar, 13. detsember 2013. Kirjeldus on 9:15-sest ajast.

Hoiatus(ADEO32)

ADEO32 EETN 130939 CCA
HOIATUS 1 TARTU LENNUVÄLJA KOHTA KEHTIB 131145/131500
ON OODATA MAAPINNA TUULE KIIRUST 25 SÕLME PUHANGUTI 40 NÕRGENEB=

ADEO32 EETN 130936
HOIATUS 1 TARTU LENNUVÄLJA KOHTA KEHTIB 131245/131500
ON OODATA MAAPINNA TUULE KIIRUST 25 SÕLME PUHANGUTI 40 NÕRGENEB=
http://www.emhi.ee/inc/other/lennumeteoroloogia.php

Kell 2

Eesti kohal on veel väga soe õhumass, mis väljendub ka temperatuuris: mõnel pool saartel ja rannikualadel on üle 7 kraadi sooja. Südaöö paiku liikus Soomest Eesti kohale intensiivne vihmasajuala, mis paari tunniga kadus. Pärast sajuala selgines taevas taas.

Madalaima õhurõhuga ala on kandunud Kirde-Eestisse, näidates, et tsüklon on Soomes ja jõudmas Karjalasse.

Kella 0-1 vahel ulatus tuul Vaindlool 29,2 m/s, kuid vt all – Tallinna madalal ka üle 30 m/s. Tõenäoliselt ei ole tormi tipphetk (kella 2 seisuga!) veel käes).

Tallinna madala tuulegraafik: http://on-line.msi.ttu.ee/uus_/

Merikese reedesest ilmateatest: Millal talverahu võiks saabuda, ei oska keegi veel arvata. Reede õhtuks saabuv vaikus ja kerge külm on vaid viivuks. Juba laupäeva õhtul on soojem õhk Atlandilt suurema osa Läänemere-äärsest hõivanud. Ööl vastu pühapäeva saab mõni paik ehk õhukese lumekirmegi kätte. Õhtuks on lumi lörtsi ja vihmaga asendunud, sest piki Norra merd kirde poole triiviv sügav tsüklon kehtestab edelavoolu, mis müttab poriste põldude ja metsatukkade kohal vähemalt kolmapäevani. Ühe hirmutsükloni arvutuse paiskas Euroopa ilmakeskus just kolmapäevaks. Kui see paika peaks, oleks lisaks tormituulele oodata ka märkimisväärset veetaseme tõusu, sest tsükloni kese libiseks piki Lõuna-Soomet Peterburi poole. Ükski teine mudel neljapäeval seda arvutust ei toetanud. Ehk pääseme jälle halvimast.

Kuid ka selleks möödunud ööks ootas Venemaa ilmateenistuse Peterburi kontor Neeva suudmes veetaseme tõusu kuni 190 cm üle keskmise. Meil on Meresüsteemide Instituudi arvutus Sillamäe kohta, ja maksimaalne tõus ulatub üle 110 cm. See pole veel ohtlik. Pärnust jääb maksimaalne tuulte vöönd eemale, kuid meetrine veetõus käib siiski ära.

Ilmakaart 12. detsembri õhtust

12. detsember

Kell 23
Hilisõhtul liikus Edela-Soomest põhjarannikule tugev vihmasadu. Tugevaim tuul on Osmussaarel (kell 21-22 kuni 25,6 m/s) või Pakril.

Hoiatus(ADEO31)

ADEO31 EETN 122130
HOIATUS 1 TALLINNA LENNUVÄLJA KOHTA KEHTIB 130100/130700
ON OODATA MAAPINNA TUULE KIIRUST 35 SÕLME PUHANGUTI 45=
http://www.emhi.ee/inc/other/lennumeteoroloogia.php

Tallinna madala tuulegraafik: http://on-line.msi.ttu.ee/uus_/

Kell 20
Viimasel paaril tunnil on tuul tugevaim olnud Vaidllool ja Osmussaarel, veidi üle 20 m/s. Õhurõhulangus on suurim Loode-Eestis, kuni 4,5 hPa/3h.

http://laguja.meteo.net.ee/obs/

Nüüdseks on selge, et tulemas on üsna tugev torm, mis annab kõige rohkem tunda ilmselt Soome lahel. Samuti on tsüklon arvutatud varasemast sügavamaks, samal ajal kui lõunapoolse antitsükloni tugevust ei ole niipalju muudetud. 50-60% tõenäosusega ulatub mõni puhang üle 30 m/s.

Ilmateenistuse hoiatus:

Eesti 12.12.2013 12:25

13.12.öösel on sisemaal oodata edela- ja läänetuult 12-18, puhanguti 23 m/s, rannikul tõuseb tuule keskmine kiirus 15-21, puhangud 30, tõenäolised on ka 32 m/s. Kõige tormisemaks kujunevad Hiiumaa ning mandri loode- ja põhjarannikualad.

Õhurõhulangus on peamiselt Põhja-Eestis olnud väga kiire, üle 3 hPa/3h kohta. Kiireima õhurõhulangusega koht näitab, kuhu tsükloni kese liigub. Viimase kahe tunniga on Vaindlool tuul üle 20 m/s ulatunud, täpsemalt kell 16-17 kuni 23,3 m/s.

12. detsembri õhtul võis näha ulatuslikku selginemisefekti Läänemerel, mis jõudis Eestisse. Selle põhjuseks on õhumassi tugevam segunemine, mis lõhub inversiooni ja on üsna sagedaseks nähtuseks enne tormi või äikest.

Selginemisefekt tormi eel 12. detsembril Läänemerel, http://sat24.com/en/scan

Tsüklon oli 12. detsembril alles Norra merel, kuid kujunemisstaadiumis tsüklonid võivad ööpäevaga läbida tunduvalt üle 1000 km, mistõttu ööpäevaga jõuab juba Kesk-Soome, allikas.

GFS tuulepuhangute prognoos 13.12., lisaks.

↧

Kas jõulud tulevad lumega või lumetud?

December 13, 2013, 1:52 pm

≫ Next: Ilm aasta lõpus ja uue algul

≪ Previous: Torm 13. detsembril

Kas jõulud on lumised või lumeta? Üldine temperatuuri foon on väga kõrge, ent aktiivne tsüklonaalne tegevus tähendab ka seda, et mõnel päeval satub jahedam õhk ja lumisem hetk Eestissegi. Mine tea, ehk saabub talveoaas just jõulude ajal?

Seniks, kuni täit kindlust pole, Merikese ilmateade: http://ilm.ee/?511894.

Torm tõi selge taeva. Seda kuud võis säramas näha mitmel pool Eestis, antud pildil siis 13.12. Tartu kohal.

Senikaua tormihuviliste hullutamiseks hüpoteetiline tsüklon koos tuuleväljaga, allikas

↧

Ilm aasta lõpus ja uue algul

December 27, 2013, 9:02 am

≫ Next: 2013. a kokkuvõte

≪ Previous: Kas jõulud tulevad lumega või lumetud?

3. jaanuar
Õhtul ja öösel sadas kohati kerget lund, kuid maha sellest ei jäänud midagi. Päev jätkus pilvise ja nullilähedase temperatuuriga. Samal ajal on ookeanil tsüklonid jälle aktiivsemaks muutunud ja nii liikus õhtul üle Madalamaade ja Saksamaa itta tugev äike, anti ka erihoiatusi joonpagi suhtes. Vaata pilti äikesega kaasnenud kuni 4 cm rahest Weselis, raport, välk ja video; lisainfot.
Eestisse jõuab 4. jaanuaril ilmselt Šotimaa lähedal asuva suure tsükloni lohk, tuues nii vihma kui lörtsi, kuid mõned mudelid ja prognoosid lubavad ka lund. Õhumassi vaadates lund ei julge lubada, kuid ei saa siiski seda välistada. Eks siis paistab, mida sadama hakkab. Isegi kui tuleb lund, siis püsima see ei jää, sest 6. jaanuariks jõuab Briti saarteni uus ülitsüklon, mille idaservas jõuab Läänemerele väga soe õhumass.

Äikest toonud front Põhjamere ja Kesk-Euroopa kohal, allikas

Äikese levik 3. jaanuari õhtul, http://www.lightningmaps.org/blitzortung/europe/index.php?lang=en&

2. jaanuar
Öö püsis pilves, kuid temperatuur langes suuremas osas mandril alla 0°C. Sademeid oli kerge lume ja allajahtunud uduvihmana, nt siin http://www.emhi.ee/inc/other/lennumeteoroloogia.php anti teade:

ADEO31 EETN 012154
HOIATUS 2 TALLINNA LENNUVÄLJA KOHTA KEHTIB 020000/020400
ON VAADELDAV ALLAJAHTUNUD UDUVIHMA=

Päev jätkus Lõuna-Venemaa antitsükloni loodeservas pilves ja võrdlemisi vaikse ning sademeteta ilmaga. Õhtul hakkas alates Lõuna-Eestist kerget lund sadama.

Kuna Atlandi ookeanil püsib jätkuvalt aktiivne tsüklonite seeria, siis pole olulist ilma jahenemist lähiajal ette näha, temperatuur püsib 0°C lähedal. Kuna tsüklonid otseselt Läänemerele ei tule, vaid püsivad kaugemal, siis pole lähipäevil ka torme või rohkeid sademeid oodata. Suhteliselt sooja ja niiske õhumassi tõttu püsivad päevad ilmselt pilves. Arvatavasti 5.-7. jaanuaril jõuab jälle kohale väga soe õhumass ja õhutemperatuur on ööpäev läbi plusskraadides.
Nüüdseks on olemas kolm erinevat pikaajalist prognoosi või väljavaadet, nendeks on Ilmateenistuse jaanuari prognoos: http://www.emhi.ee/?ide=19,309,1615,1616, M. Kaasiku kuue kuu prognoos: http://rubiin.physic.ut.ee/~mkaasik/pikkilm.htm ja NOAA väljavaade. Kõik need on koondunud vähemalt jaanuari osas suure kindlusega pikaajalisest keskmisest tunduvalt soojema variandi kasuks, sest pole näha blokeeriva antitsükloni ega Siberi antitsükloni olulist mõju. Ilmateenistus peab võimalikuks siiski kuu lõpus suuremat külmenemist nagu juhtus 2012. a-l.
Mudelid on prognoosinud teatava ajutise jahenemise ja võimaliku lumise episoodi ka 10. jaanuari paiku.

NOAA arvutatud kõrvalekalle jaanuari pikaajalisest keskmisest. http://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/htmls/euT2me3Mon.html

1. jaanuar 2014
Vana-aasta päeval, veel enne päikeseloojangut, selgines Kagu-Eestis taevas. Selge taevas püsis seal ka uusaastaööl. Seevastu vana-aasta õhtul sadas Tallinnas eelnevale ööle sarnaselt taas vihma, aga nõrgemalt ja lühiajaliselt. Uusaastaks oli sadu juba ammu läbi.
Öö jooksul õhk tasapisi jahtus. Jahtumine oli tugevaim Kagu-Eestis, kus öö oli selge (hommikul läks seal pilve). Juba enne keskööd langes seal temperatuur alla 0°C. Mujal Eestis jäi ilm küll pilve, kuid jahtumine levis aeglaselt loodesse. Õhtul merelt loodesse liikuva lohu tõttu oli kesköö paiku ka üsna tuuline, mitmel pool ulatusid tuulepuhangud üle 10 m/s.
Päeva jooksul tugevnes kagupoolse antitsükloni mõju, tuul jäi vaiksemaks, kuid ilm jäi ikka pilve. Ainult Kagu-Eestis oli rohkem selgimisi ja ajuti üsna päikeseline. Õhtu jooksul jätkuva jahtumise ja samal ajal õhu niiskemaks muutumise tõttu (kastepunkt tõusis) kihtpilvede alumine piir laskus päevasest 300-400 m õhtuse 100 m lähedale (mõnel pool) ja tekkis uduvine.

Kui veel päeval olid kihtpilved umbes 400 m kõrgusel, siis õhtuks laskusid need 100 m madalamale (Laagris).

Kuna tsüklonid on ookeanil endiselt väga aktiivsed ja ulatuslikud, siis mingit suuremat pööret talve poole pole veel tulemas. Õhumass on küll pisut jahedam, nii et lörts on võimalik, aga püsivat lumikatet vaevalt et tekib. Lisaks on tõenäoline, et 5.-7. jaanuaril jõuab taas kohale väga soe õhumass.
Samal ajal on Venemaa põhja- ja keskaladele jõudnud väga külm õhumass, mida peaks silmas pidama. Kui sünoptiline olukord muutub soodsaks, siis jõuab see paari päevaga kohale ja muudab ilma pakaseliseks. Euroopa mudel on sellise hetke arvutanud 10. jaanuariks. Arvestades ajalist mastaapi ja tsüklonite aktiivsust, siis pole see kindlasti veel usaldusväärne.

31. detsember
Öösel läks mõnel pool taevas päris selgeks ja üle pika aja oli taas öökülma. Üsna üllatuslikult hakkas pärast keskööd Harjumaal vihma ja väga vesist lörtsi sadama. Päev möödus sajuta ja üsna soojalt (3...6°C). Uusaastaöö möödub erinevalt aastatagusest väga vihmasest aastavahetusest ilmselt kuivalt, kuigi Skandinaaviast läheneb tsüklon.
Uuel aastal jääb Eesti ikka läänetsüklonite kaugesse idaserva, mistõttu lõunast ja edelast tuleb võrdlemisi soe õhumass. Kuna praeguse seisuga ei ole näha mõne blokeeriva antitsükloni vahetut mõju Läänemere regioonile ja Atlandi ookeanil prognoositakse uute ülitsüklonite teket (keskmes õhurõhk 935-940 hPa), siis arvatavasti päris talvist ilma ei tule veel niipea.

Hetkel on käsil aasta ilmakokkuvõtte kirjutamine. Loodetavasti saab see lähitundidel valmis.

30. detsember
Õhtu ja öö tõi peamiselt Lõuna-Eestisse üsna tugeva laussaju. Hommikuks ulatus mõnel pool sademetehulk 10 mm-ni. Samal ajal liikus üle Ida-Euroopa itta ülemine külm front, mis on ilmakaardil tähistatud seest tühjade kolmnurkadega joonega. See tähendab, et front ei ulatu aluspinnani, vaid on kõrgemates õhukihtides, kus toimub õhumassivahetus (madalamal jääb õhumass samaks). Tõepoolest, 850 hPa 0°C isoterm asendus 12 tunniga -5°C isotermiga. Samuti toimus üsna märkimisväärne jahtumine kõrgemates õhukihtides, kuid temperatuur aluspinna lähedal ei muutunud, sest ikka oli sooja 3...6°C.
Kui aluspinna lähedal temperatuur ei muutu, aga kõrgemal õhumass asendub külmemaga (külma õhu advektsioon vms), siis tähendab see õhumassi labiilsemaks muutumist. Tõepoolest, 30.12. arenes konvektsioon ja mitmel pool võis näha rünksajupilvi, millest tuli nii hoovihma kui lumekruupe.
Mingil ajal tuleb pilvedest pilte kindlasti ka siia: http://jyrivoiti.blogspot.com/.

Ülemine front 30.12. öisel ilmakaardil, http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/Analyse_20131230.gif

30.12. konvektsioonipilved nähtuna Laagrist

Jahenemist uuel aastal lubab eeskätt Euroopa mudel. Õhumassi järgi on oodata pärast uut aastat nii lund kui lörtsi. GFS mudeli järgi jääb valdavaks siiski vihm, võib-olla mõnel pool tuleb lörtsi. Ilmselt oleneb tegelikult tulev variant sellest, kui kiiresti õhk liigub ja kas õhk liigub rohkem edelast kirdesse või lõunast põhja. Viimasel juhul on õhumass rohkem jahtunud, ilm külmem ja lume võimalus olemas.

29. detsember
Öö jooksul jõudis laussadu saartelt mandrile, ennelõunaseks ajaks jäi puutumata ainult Kagu-Eesti. Kõige rohkem sadas Pärnumaal, kuni 10 mm. Päeva jooksul jätkus sadu veel Lõuna- ja Ida-Eestis, kus püsis front, kuid lääne ja põhja pool oli üsna rahulik ja pilves sajuta ilm. Mõned jaamad märkisid ekslikult, nagu oleks mõnel pool lund sadanud. Tegelikult lumi see olla ei saanud, sest õhumass on selleks liiga soe.
Läänemere lõunaosa kohal tekkis frondil laine, mis arenes lohuks ja liigub kirdesse. Selle mõjul peaks vähemalt lõunapoolne osa Eestist saama jätkuvalt vihma, kusjuures öösel on taas võimalus, et vihma sajab üsna tugevalt. Põhjarannikuni on saju jõudmine veel mitte päris kindel.
Lähipäevil küll ilmselt tekib Eestist lõuna pool antitsüklon, kuid tsüklonite mõju eriti ei tohiks takistada, sest pole statsionaarne rõhkkond. Samal ajal on ikka tsüklonid ookeanil väga aktiivsed ja tõenäoliselt ka ajuti sügavad. Seega peaks ikka soe õhumass jätkuvalt suuremal või vähemal määral kohale jõudma. Euroopa mudel küll prognoosib Venemaa loodeosa kohale külma antitsükloni teket, kuid see liigub ilmselt lõuna või kagu poole, mistõttu Eesti jääks selle kaugesse lääneserva ja suurt külmenemist pole ka sel juhul oodata.

29. detsembril vaade Vasalemma kaevandusmäelt edelasse.

28. detsember
Päeva jooksul jõudis täituv ülitsüklon (keskmes tõusis õhurõhk 970 hPa-ni) Norra merele. Selle kauges idaservas jätkus sooja ja niiske õhu juurdevool, mistõttu ilm oli pilves ja nii mõnelgi pool tulid uued soojarekordid (sooja oli enamasti üle 6 kraadi).
Lähema ööpäeva jooksul mandril suuremat sadu pole ette näha, kuid siin-seal ilmselt sajab veidi vihma, kuid saartele võib öö jooksul lausvihm merelt jõuda. Läänemerel püsib ikka veel frontaaltsoon, mis tasapisi triivib ida poole. Sellest ka laussajuvõimalus saartel. Parandus kell 2: frondiga seotud intensiivne laussadu levis edasi Lääne- ja Kesk-Eestisse.
Kuna sooja õhu transport jääb lähipäevil nõrgemaks, siis jõuab õhumass veidi jahtuda. Seega võib uueks aastaks temperatuur langeda null kraadi lähedale. Võrreldes praegusega on see üsna oluline muutus. Suuremat külmenemist siiski praeguse seisuga näha pole, sest antitsükloni teke on prognoositud Venemaa aladele ja selle lääneservas jõuab jätkuvalt siia üsna soe õhumass. Nii võib jääda nullilähedane temperatuur pikemaks ajaks.

Detsembrisuvi sombuse ilmaga 28.12. Pirital

27. detsember
27. detsembri öö tõi üsna palju sademeid (sajuhulk oli enamasti 5-10 mm), sest Eestini ulatus Itaalia kohale liikunud lõunatsükloni põhjaserv, milles tekkis öösel osatsüklon, kuid hommikul see nõrgenes ja jõudis Põhjalahe kohale.

27. detsembri öösel langes Iirimaale jõudnud ülitsüklonis õhurõhk 940 hPa-ni, kuid hakkas siis tasapisi tõusma. Täituv ülitsüklon liigub ilmselt Norra merele. Selle kauges idaservas jõuab lähema paari päeva jooksul Vahemerelt jätkuvalt kohale soe ja niiske õhumass. Siiski aasta lõpuks muutub ilm vähemalt mõnevõrra jahedamaks, sest tsüklonaalne tegevus nõrgeneb ja saabunud soe õhumass jõuab jahtuda. Seda soodustab ka Kesk- või Ida-Euroopa kohal tekkiv antitsüklon.
Praeguse seisuga ei näi antitsüklon pikaajaline olevat, vaid see taandub itta ja tsüklonite mõju on juba uue aasta esimese nädala jooksul ilmselt suuremal või vähemal määral taas oodata. Natuke teistsugust stsenaariumit näitab Euroopa mudel, mille järgi uuel aastal peaks Skandinaavia-Soome kohal tekkima külm antitsüklon.

27.12. öine ilmakaart. Itaalia kohale jõudis lõunatsüklon, mille põhjaservas tekkis osatsüklon. Iiramaale jõudnud ülitsüklonis langes õhurõhk 940 hPa lähedale, http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/Analyse_20131227.gif (Berliini Vabaülikool).

↧

2013. a kokkuvõte

December 31, 2013, 12:26 pm

≫ Next: 2013. a tähelepanuväärsed sündmused ja äärmused

≪ Previous: Ilm aasta lõpus ja uue algul

NB! Aasta ekstreemsused on nüüd valmis!
Lõpuks sai aasta kokkuvõte enam-vähem valmis: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/2013.htm. Täiendada on veel tipphetkede ja ekstreemumite osas ja veidi kohendada ja lisada üht-teist lõpuosas. Sellega peaks valmis jõudma 1. jaanuari jooksul.

Suur-suur tänu kõigile, kes aitasid sellele kaasa, eriti neile, kes lubasid kasutada oma fotosid! Märkus: kui märkate seal vigu, ebatäpsusi, täiendamisvõimalusi, siis palun sellest teada anda (kommentaariumis või saatke e-kiri kamenikmeister@gmail.com). Mõned üksikud pildid ei pruugi avaneda, selle vaatab samuti 1. jaanuari jooksul üle.
Kui kellelgi on mõne foto vastu huvi, siis palun kontakteeruda, et saata algfail või lisainfot. NB! Ei kehti teiste autorite puhul, seda peate neilt ise küsima, st vahendama ei hakka!

26. veebruari hommik Puise ninas

↧

2013. a tähelepanuväärsed sündmused ja äärmused

January 4, 2014, 12:45 pm

≫ Next: Mõned soojad päevad ja seejärel külmem ilm

≪ Previous: 2013. a kokkuvõte

Kuna aasta kokkuvõte leidis suhteliselt hea vastuvõtu, kusjuures eriti pakkusid huvi just tipphetked ja äärmused, siis olgu need siia veelkord need toodud. Kogu kokkuvõte: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/2013.htm.
Sveni aastakokkuvõte: http://web.zone.ee/funnelcloud/uudis_14_01_04.htm

Aasta tipphetked. Järgnev valik hõlmab pisut laiemat nähtuste ja olukordade ringi kui lihtsalt tugev äike, rahe, kaste. Seepärast on siin ka ilmastiku, sünoptilise olukorra ja tsirkulatsiooniga seotud hetki ja olukordi.

1. Idatsüklon 21.-24. juulil. See saab kahtlemata aasta kõrghetkede hulgast esimese koha, arvestades sündmuse haruldust ja ebatavalisust. Enne sellist juhtumit ei osanud ette kujutada, et ka selline variant on võimalik. Pikemalt vt sellest aasta täiskokkuvõttes.

Sellele enam-vähem vastav tsirkulatsioonitüüp, kus sinisega on märgitud tinglikult madalama ja punasega kõrgema rõhuga ala, allikas: http://cost733.geo.uni-augsburg.de/cgi/cost733plot.cgi.

2. 8.-9. augusti öine äike. Nii tugevat äikest tuleb Eestis ette väga harva. Viimase 10 aasta jooksul on ainus võrreldava tugevuse ja kestusega äike olnud 27. ja 28. juulil 2011, kui tipphetkel ulatus detektorite järgi välkude hulk Eesti alal umbes 2300 pilv-aluspind välgulöögini/15 min kohta. Väärib märkimist, et viimane toimus troopilises õhumassis ja oli õhumassisisene, ehkki tugevamad äikesed seostuvad rohkem ilmselt frontidega (õhumasside gradient, suurem tuulenihe, mis soodustab organiseerumist jms). Öistest äikestest ei oskagi nii tugevaid nimetada. Rohkem sellest äikesest aasta täiskokkuvõttes.

2011. a juuli lõpu ülitugeva äikese välkude dünaamika. Väljavõte 28.-29.8.2013 Narvas peetud noorgeograafide sügissümpoosionil Sven-Erik Enno ettekandest.

3. Kõige suurem keravälk 30. mail. See juhtum jahmatas just keravälgu suuruse poolest, sest nii suurtest kui auto maapinna lähedal pole varem kuulda olnud. Seda on peetud isegi keravälgu ja poltergeisti üleminekuks või vahepealseks nähtuseks. Pikemalt vt aasta kirjelduses.

4. Haruldased raadiushalod 5. aprillil Loode-Eestis, kusjuures jahmatas see, et haruldasi halovorme oli korraga mitmeid, st tekkis harvaesinev multihalo. Sellist vaatepilti ei tule kaugeltki igal aastal ette. Lähiminevikust tuleb sarnane juhtum meelde 7. maist 2011 Türil, vt http://web.zone.ee/funnelcloud/uudis_12_01_03_6.jpg. Raadiushalodest loe: http://www.atoptics.co.uk/halo/pyrhalo.htm. Pikemalt konkreetsest juhtumist vt aasta kirjelduses ehk täiskokkuvõttes.

Raadiushalod 5. aprillil Laagri kohal.

Rare odd radius halo display over Tallinn April 5, 2013. Halos included during the display are the 7 degree (?), 9 degree, 18/20 degree, 23 degree, 24 degree, possibly 35 degree and supralateral arc, some of which are quite rare to see.

5. Arktiline õhumass märtsis ja aprillis. Praktiliselt kuu aega püsis see õhumass Eesti kohal. Sellest on põhjalikumalt juttu aasta täiskokkuvõttes.

6. Äike koos uduga (aastast teada vähemalt kaks juhtumit: 10. ja 18. mail Soome lahel). Äike koos uduga on üldse äärmiselt harukordne sündmus (ei loe siia mäestikes toimuvat jms), sest üks välistab tavaliselt teise, sest äikese korral on õhumass labiilne, mistõttu stabiilseid tingimusi vajav udu ei saa areneda. Tundub siiski, et on kaks võimalust, et need kaks nähtust saaksid koos olla: sooja frondiga seotud äike, kui õhumass on oma alumises osas stabiilne ja väga niiske, nt 2007. a augustis või merel püsiva advektsiooniudu tingimustes, kus külma vee ja sooja õhumassi tõttu on samuti stabiilsed olud, kuid mujalt võib saabuda äike, nagu oli 18. mail.

7. Mais nädalaid püsinud udu merel, mis jõudis mõnel pool peaaegu püsivalt ka rannikualale, nt Lasnamäe elaniku kommentaar: Lasnamägi on nädal aega juba sellise udu sees elanud. Hea, kui mõnel päeval udu korraks hajub. Varsti ei mäleta enam, mis nägu päike on (24. mail) ja hilisemal ajal Elaks nagu teisel planeedil. Räägivad, et suvitavad, võtavad päikest jne. Meil kogu aeg udu tõttu hämar ja temperatuur ka selline varakevadine.

8. Erakordselt labiilne õhumass 18. mail, kui õhumassisisene äike jõudis suuremale osale Eestist. CAPE ulatus siis vähemalt 1500 J/kg ja LI -6.

9. Arktiline õhumass ja lumesadu 25. septembril. Venemaal paikneva ulatusliku tsükloni lääneservas jõudis Eestisse Barentsi merelt arktiline õhumass, mis oli niiske ja põhjustas nii vihma, lörtsi kui lund (registreeriti Väike-Maarjas). Kuulutati välja uus lume varajasuse rekord.

10. Piirkihi pilved 24.-25. juulil, mis olid tihedalt seotud idatsükloni ja sel hetkel valitseva ebatavalise sünoptilise olukorraga. Suve ja päikest ootavatele inimestele oli see kindlasti suur pettumus, et on pilves, aga selliseid piirkihi pilvi südasuvel ja nii pikalt tuleb väga harva ette.

11. Vesipüks 2. septembril Soome lahel. Sel päeval püsis lahe kohal mitu tundi kitsas äikesevöönd, mis oli seotud üle Eesti liikuva tsükloniga. Sooja vee kohal arenes mittemesotsüklonaalne tornaado, millest uudis ja fotod.

12. Erakordselt soe õhumass 11.-12. detsembril. Üle Skandinaavia mäestiku tulles soojenenud õhumassis ulatus temperatuur 10°C-ni 850 hPa pinnal.

13. Tugevad sügistormid. Alates oktoobri lõpust jõudsid Eestisse mitmed tormid, millest mõned tõid enam kui 30 m/s tuult ja väga madala õhurõhu, samuti äikest.

14. Hilissügisene ja eeltalvine tugev konvektsioon äikesega (29. oktoobri öösel , 6. ja 28. novembril, 1. ja 5. detsembril, detsembri lõpus). Soojadel ja tormistel sügistel ja talvedel on tegelikult sünoptiliste protsessidega seotud konvektsioon üsna tavaline, kuid info parema liikumise ja kättesaadavuse tõttu on alles nüüd seda hakatud teadvustama. Siiski varasemast eriti ei meenu nii võimsaid konvektsioonipuhanguid, nagu oli 28. novembril või 1. detsembril.

15. Võimas helkivate ööpilvede vaatemäng 18. juuli öösel. Neid on alati tore vaadata.

Helkivad ööpilved 18. juuli öösel (Laagri)

16. Suurepärased joonpilvede vaatemängud 6. märtsil ja 11. oktoobril, mis lummasid paljusid inimesi ja õhutasid vandenõuteooriaid. BAMSis avaldati sellest mitu artiklit, pole vist küll rohkem kättesaadavad kui see siin.

17. Väga uhke kiudrünkpilvede ja irisatsiooni vaatemäng 9. septembril Tartumaal. Kiudrünkpilved on haruldane pilveliik, mida vahel ei saagi kõrgrünkpilvedest eristada. Mõlema pilveliigi puhul tuleb ette irisatsiooni ehk pilvede küütlemist, mis ilmneb (pastelsete) vikerkaarevärvidena.

(võib-olla jätkub, kui midagi veel meenub)...

Aasta äärmused. See valik hõlmab aastasiseselt kõige-kõigemaid näitajaid ja sündmusi, millele saab anda mingi objektiivsema aluse, nt arvväärtuse. NB! Ööpäeva keskmised ja sademed on antud meteoroloogilise ööpäeva kohta, see ööpäev vahetub 18.00 GMT.

1. Kõige kõrgem õhutemperatuur: 32,5°C 8. augustil Valgas

2. Kõige kõrgem ööpäeva minimaalne õhutemperatuur: 21,1°C 9. augustil Võrus

3. Kõige kõrgem ööpäeva keskmine õhutemperatuur: 25,7°C 8. augustil Tõraveres

4. Kõige madalam õhutemperatuur: -28,7°C 19. jaanuaril Jõgeval ja Toomal

5. Kõige madalam ööpäeva maksimaalne õhutemperatuur: -16,8°C 19. jaanuaril Tõraveres

6. Kõige madalam ööpäeva keskmine õhutemperatuur: -22,7°C 19. jaanuaril Jõgeval

7. Kõige külmem õhumass (850 hPa pinnal): -23°C 22. märtsil Ida-Eesti kohal

8. Kõige soojem õhumass (850 hPa pinnal): 18°C 9. augusti öösel Lõuna-Eesti kohal

9. Kõige kõrgem õhurõhk: 1036,9 hPa 25. veebruaril Tiirikojal

10. Kõige madalam õhurõhk: 966 hPa 6. detsembril Vilsandil

11. Kõige tugevam tuul: 33,2 m/s 29. oktoobril Vilsandil

12. Kõige tugevam tunni keskmine tuul: 23,2 m/s 29. oktoobril Roomassaares

13. Kõige vaiksem päev: enamikes jaamades ööpäeva keskmine tuule kiirus alla 1 m/s 25. veebruaril

14. Kõige sajusem ja vihmasem päev: 110 mm 18. mail Sõrves (pikaajaline keskmine mais 33 mm)

15. Kõige lumisem (sademeid lumena) päev: 14 mm 30. jaanuaril Virtsus ja 13. mm 6. aprillil Otepääl

15. Kõige varajasem lumesadu: 25. septembril Väike-Maarjas, see muudeti uueks rekordiks

16. Kõige paksem lumikate: 71 cm 6. aprillil Tuulemäel (Võrumaa, Ruusmäe küla)

17. Kõige kuivem päev (madalaim suhteline niiskus): 14 % 14. märtsil Väike-Maarjas

18. Kõige kõrgem kastepunkt: 22°C 27. juunil Türil

19. Kõige madalam kastepunkt: -31,9°C 19. jaanuaril Jõhvis

20. Kõige halvem nähtavus* (tihedaim udu): 26 m 8. septembril Lääne-Nigulas

21. Kõige parem nähtavus: üle 50 km enamikes jaamades 19. oktoobril (hinnanguliselt võis nähtavus olla isegi üle 100 km)

22. Kõige selgem päev: 15. ja 27. märts

23. Kõige labiilsem õhumass: CAPE 1500 J/kg ja LI -6 18. mail

24. Kõige stabiilsem õhumass: CAPE 0 J/kg ja LI +22 20. märtsil Loode-Eestis

Veel väärivad märkimist kindlasti 17. mai paduvihm ja rahe Haapsalus, kui kahe tunniga sadas 65,1 mm; tõenäoline tornaado 18. mail Hummulis ja kõige suurem (autosuurune) keravälk 30. mail Raplamaal Palasi külas. Aasta viimane lumesadu vaatlusjaamades oli mõnel pool mandril 19. detsembril, kuid täheldati veel 20. detsembril Jõgeval (Väike-Maarjas sadas teralund); lumikate kadus igalt poolt siiski juba 16. detsembril.

* – Meteoroloogiliseks nähtavuse kauguseks nimetatakse seda kõige suuremat vahemaad, mille puhul valgel ajal võib eristada horisondi lähedal taeva foonil musta objekti.

Allikas: Ilmateenistus, http://www.wetter3.de/Archiv/index.html.

Alternatiivne kokkuvõte EPL-s. Ilmateenistuse kokkuvõte: http://www.emhi.ee/index.php?ide=2&shownews=410

↧

Mõned soojad päevad ja seejärel külmem ilm

January 5, 2014, 4:50 am

≫ Next: Talv on käes. Kui kaua talvised ilmad püsivad?

≪ Previous: 2013. a tähelepanuväärsed sündmused ja äärmused

Midagi muud ka...

Teisipäeva saab Tallinn jääkruupe (mille masin on tõlkinud jääkuulikesteks; kel inglise keeles, sel "ice pellets").

5. jaanuar
Seeria viimane ülitsüklon liigub Briti saarte poole ja samal ajal okludeerub. Tõenäoliselt liigub see lõpuks Norra merele, kindlustades veel mõned soojad ja vihmased päevad. Ehkki Põhja-Ameerikas tekib veel üks ülitsüklon, siis see enam Euroopat otseselt mõjutama ei pääse, vaid jääb ilmselt Kanada või Gröönimaa lähedale täituma.

Mõne päevaga peaks praegu Atlandi ookeanil olev ülitsüklon lõpuks kas Norra merele või Skandinaaviasse jõudes kaduma. See tähendab, et võimaluse saab külm õhumass, mis hakkab liikuma hääbuva ülitsükloni tagalas lõuna poole. Mudelid on arvutanud selle külma õhumassi mõjul kuskil Läänemere regioonis uue tsükloni tekke, mis toob ilmselt lund ja mille tagalas peaks väga külm õhumass lõpuks kohale jõudma. Külma saabumise päevaks on arvutatud 10. jaanuar. Praeguse seisuga on selline külmenemine üsna tõenäoline, kuid pole veel teada, kui kauaks jääb püsima.

Ehkki saabuv õhumass on väga külm, siis tegelik õhutemperatuur võib piirduda vaid -10°...-20°C. Külmenemine mainitakse ära ka ilmateate lõpus: http://www.emhi.ee/ilma_andmed/heli/ilm_2014-01-05_10_puhas.mp3.

Euroopa mudeli arvutatud külma õhumassi advektsioon tsükloni tagalas, http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html

↧

Talv on käes. Kui kaua talvised ilmad püsivad?

January 13, 2014, 6:36 am

≫ Next: Blokeering jaanuari teisel poolel

≪ Previous: Mõned soojad päevad ja seejärel külmem ilm

Siin paremas menüüs on täiendatud ja parandatud kirjeldused pilvede 10 põhivormist: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/.
Valgussammaste artiklike oli kehvake, nüüd on seda täiendatud ja keeleliselt parandatud, http://ilm.ee/?46912.
Huvitavat keravälgust: http://teadus.err.ee/v/tehnika/a8555770-ae20-421f-9930-dfdacf809dc5

20. jaanuar
Öösel läks tuule tugevnemise ja pilvisuse tihenemise tõttu soojemaks, mistõttu hommik tundus mõnel pool õhutemperatuuriga -8...-10°C lausa soojavõitu (Kagu-Eestis langes siiski -20°C-st madalamale). Paiguti sadas lund, kuid lume paksust see oluliselt ei kasvatanud. Mõnel pool sisemaal oli härmatis väga paks. Päeval selgines taevas taas ja õhtul läks kiiresti külmemaks.

Infrapunasatelliidipilt 20. jaanuari õhtusest ajast. Siin on valge hulk funktsioon temperatuurist – mida valgem, seda külmem. Seetõttu tuleb pildil arktilise õhumassi levik hästi esile, see on heledam ulatuslik ala Ida- ja Põhja-Euroopas. Kuna tegu on suure tihedusega õhukogumiga, siis väiksema tihedusega õhumassi kandvad tsüklonid ei pääse arktilise õhumassi levikualale.
Allikas: http://www.emhi.ee/index.php?ide=21,1251,1252

20. jaanuari ilmakaart. Põhja-Euroopas on ulatuslik väga külma õhumassiga (arktiline või mandriline polaarne) antitsüklon. Sellest lõunasse jääb arktiline front, ookeanil on näha polaarfronti. Antitsükloni põhjaosas on näha Jäämerelt saabunud niisket ja soojemat õhumassi (Arhangelski ümbruses). Allikas: http://ilmatieteenlaitos.fi/saa-ulkomailla

Lõpuks õnnestus jäädvustada päikesega seotud valgussammas. 20.1.2014 kl 15.53 Tartus

Valgussammas loojuva päikese kohal Kloogal 16.01.2014 kell 15.40. Erik Kraanvelti foto

Edaspidise prognoosi osas ei ole suuri muutusi. Ilmselt tekib Skandinaavia kohal uus antitsüklon, mille mõjul jõuab täiendavalt külm õhumass idast või kirdest kohale. See antitsüklon hakkab tasapisi liikuma lõuna poole, kuni lõpuks võib jõuda Eesti kohale või veelgi rohkem lõuna poole. Sel juhul on võimalus pisut soojemaks ilmaks (25.-26. jaanuari paiku), nii et õhuvool on korraks läänest.
Samaks ajaks on arvutatud Atlandi ookeanil ülitsükloni teke ja Venemaa põhjaossa ekstreemselt külma õhumassi jõudmine. Tsükloni mõjul peaks õhuvool olema kuu lõpus taas kagust ja külm ilm püsib. Tähele tuleks panna kindlasti Venemaale jõudva õhumassi liikumist. Kui see jõuab Eestisse, siis läheb oluliselt külmemaks. Endiselt pole sula vähemalt veebruarini ette näha.

Euroopa mudeli 20.1. õhtul arvutatud rõhkkondade ja õhumasside seis jaanuari lõpus. Tähele peaks kindlasti panema Venemaale jõudva ekstreemselt külma õhumassi liikumist. Kui see siia ei jõua, siis on oodata tõenäoliselt ülitsükloni mõjul tuulist, kuid praegusest siiski veidi soojemat ilma. Allikas: http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html

19. jaanuar
Hommikuks läks ka Põhja-Eestis taevas selgemaks ja ilm külmemaks. Kus öösel püsis taevas kauem selge, langes -20...-25°C-ni, täpsemalt saab vaadata siit: http://www.emhi.ee/?ide=21,540,1072. Mõnel pool, nt Virumaal või Kesk-Eestis, on tekkis juba märkimisväärne härmatis.
Päeval püsis enamasti selge ja vaikne ilm, kuid õhtul läks saartel väga tuuliseks (puhangud kuni 19 m/s, sisemaal püsis tuulevaikne). Merel võis jälgida veel mereefekti pilvi.

Kõige soojem oli Mustamäel öösel pilves ilmaga, http://193.40.240.131/info/TGR.HTM

Õhurõhk ja tuul südaöö paiku. Tugevaima tuulega ala vastab kõige suurema õhurõhugradiendiga alale, http://laguja.meteo.net.ee/obs/.

Mudelite stsenaariumid on läinud vahetusse: GFS näitab uue antitsükloni teket ja tugevnemist Skandinaavias, mis tähendab praeguse külma ilma jätkumist pikemaks ajaks, aga Euroopa mudel näitab selleks ajaks pehmet ja ilmselt tuulist või isegi lumesajuga talveilma.

19. jaanuari öösel läks Laagri kohal taevas pilve ja selgeks, pilve ja selgeks ja nii tsükeldus kuni hommikuni. Mõned pildid öisest ja päevasest ajast:

Kell 1.07

Kell 2.12

Kell 2.26

Ja hommikul läks selgeks ja jäigi nii. Kell 9.07

Päev oli selge.

Tallinna siluett Meriväljalt. Näha on miraažiilminguid.

Päikeseloojangu ajal vaade Piritalt Merivälja poole. Näha on miraaži (õhkutõstetud kallas), ülal aga mereefektiga seotud konvektsioonipilvi.

18. jaanuar (täiendatud)
Päev oli valdavalt päikeseline, ainult põhjarannikul oli aeg-ajalt pilvisem ja kohati sadas veidi lund. Paljudes kohtades jäi maksimaalne õhutemperatuur -10°C-st madalamaks. Õhtul läks Põhja-Eestis ilm pilve ja temperatuur tõusis oluliselt. Hiljem, kella 23 paiku, said pilved sajuküpseks ja põhjarannikul algas märkimisväärsem lumesadu.

Pilves ilm 18. jaanuari õhtul Laagris

Satelliidipildil on pilvede piir Eesti kohal punase joonega markeeritud, http://sat24.com/en/scan?ir=true.

Kui ilm läks pilve, siis tõusis Mustamäel temperatuur märkimisväärselt, http://www.elin.ttu.ee/~meas/tshp.htm.

Lähipäevadel suuremat muutust pole. Püsib külm ja enamasti sademeteta ilm. Ida- ja kagutuul võib-olla tuntav, mis lisab kindlasti külmatunnet. Ööpäeva jooksul peaks antitsüklon tugevnema, kuid seejärel nõrgenema. Samal ajal on tekkimas Vahemerel lõunatsüklon, mis pääseb põhja poole liikuma siis, kui antitsükloni nõrgeneb oluliselt. Sel juhul on ka teatav lumevõimalus. Lõunatsüklonis kujunev külmapesa oma tihedama õhumassiga ei lase läänetsüklonitel otse itta liikuda.
Kui antitsüklon eriti ei nõrgene ja tugevneb seejärel uuesti, siis peaks lõunatsüklon liikuma Lõuna-Venemaale ja olulist mõju see siis Läänemere regioonile ei avaldaks. Soojenemist pole kummalgi juhul oodata.

Põhja-Eestis on lund palju. 18. jaanuaril Laagri lähedal metsades

Hommikul saadeti selline kiri: Eile 17.01.2014 kell 20.54 juhtusin olema tunnistajaks erakordsele vaatepildile. Sõitsin Tallinna poolt Tartusse. Oli selge ilm, -14 kraadi külma, täiskuu. Täiskuu ette tuli pilvkate, Kuu kadus pilve taha. Temperatuur tõusis 3 kraadi. Peale Adaveret vahetult enne Põltsamaa silda nägin vasakul metsa kohal hõljumas punast värvi eredat valguskera. See oli tunduvalt eredam, kui Pajusi teeristi kõrval oleva GSM masti punased tuled. Nähtus kestis ca 3-4 sekundit ja kadus ootamatult. Mõtlesin, et ehk oli ilutulestiku rakett. Ületasin Põltsamaa jõe silda ja siis lõi otse minu ees pilvest maasse valge haruline välk. Olen küll kuulnud aastate eest müristamist talvekuudel, näinud ka välkude valgust, kuid nii eredat täispikkuses välku keset talve veel mitte. Nüüd hiljem mõtlen, et ehk oli see punane valguskera keravälk (võib-olla siiski ilutulestik?). Pärast Põltsamaad läks taevas selgeks, külma näitas -15 kraadi. See ilus pilt välgust on silmis siiamaani.
Mida sellest arvata? Punane kera viitab raketile, kuid välku ei oska millegagi selgitada.

27. detsembril Ilmateenistuses käidud andmeluure kokkuvõtte kohta saadeti selline kommentaar/täpsustus:
Lugupeetud Jüri Kamenik
Riigi Ilmateenistuse esindajana selgitan pisut ülalolevaid väiteid (leitavat siit viimaste kommentaaride hulgast – JK).
a) Automatiseerimisega seoses on tõepoolest raskendatud digitaalselt kättesaadavad andmed atmosfäärinähtuste kohta. See aga ei tähenda, et andmed puuduksid või neid kuidagi saada pole võimalik. Ilmateenistuses on kõik andmed täitsa olemas, kuid kuni 2010. aastani olevad andmed on kättesaadavad hetkel vaid paberil. Aastate 1991 – 2003 kohta kehtivad atmosfäärinähtused on olemas ka digitaalselt, kuid need andmed on sisestatud FoxPro andmebaasi ILMAHALDUR. Kõik vahepealsed andmed saavad avaldatud digitaalselt niipea, kui andmebaasi võimalused neil seda võimaldavad.
b) Vastab tõele, et kõnealune kolimine Ilmateenistuse kodulehel õigeaegselt ei kajastunud ning et selle põhjuseks on tehnilised lahendused, mis seotud uue kodulehekülje ootusega. Tänaseks on teada, et Ilmateenistuse kodulehekülg valmib hiljemalt suvel, mis tähendab, et kõik praegu puuduolevad andmed saavad üles aasta keskpaigaks.
c) Lume paksuse andur toimib ultraheli põhimõttel. Nagu iga uue asja ülevõtmisel, nii kehtib ka täisautomaatsete mõõdikute kasutuselevõtu puhul n-ö. sisseelamisperiood. Ei saa nõustuda, et "kellelgi pole aimu, kuidas see tööle hakkab", sest mõõdiku tööpõhimõtted olid teada ning teadmatus seisnes pigem selles osas, mis puudutas võimalikke takistusi seadme sihipäraseks töötamiseks. Käesolevaks hetkeks on lumi maas olnud juba mõne päeva ning võib öelda, et lume paksuse andurid täidavad oma eesmärki..
Lumikatte paksuse mõõtmisel tuleb eristada kahte erinevat mõõtmist. Üks neist on statsionaarne, mida tehakse vaatlusväljakul ning alates alanud aasta algusest mõõdab vaatlusväljakul lumikatte paksust andur. Andur on Sommer’i toodang USH-8, nimetatud anduri kohta on võimalik leida infot internetist. Kõnealune andur tõepoolest ei erista lund jääkihtidest. Samas tuleb märkida, et ka vaatleja ei märkinud erinevaid kihte, vaatlusvihikusse märgiti vaid lumikatte kõrgus lumelattide juures.
Lumikatte marsruutmõõdistamist (põllu- või metsamarsruudil olenevalt vaatlusjaamast) tehakse endiselt manuaalselt ning marsruutmõõdistamisel märgitakse vaatlusvihikusse erinevate kihtide (nt lume ja jää) esinemine. Detailsema info saamiseks anduri kohta võite võtta ühendust Keskkonnaagentuuri tehnikaosakonnaga, kes saab anda kõige pädevamaid andmeid aparaadi kohta.

Heade soovidega
Kadri Kauksi
Keskkonnaagentuuri pressiesindaja

17. jaanuar
Kell 22
Öö jooksul lisandus mereefekti tõttu põhjarannikule taas mitu cm värsket lund. Õhtuks jäi lumesadu rohkem mere kohale. Sisemaal püsis päeval ilm enamasti selge.
Lähipäevadel mõjutab Eesti ilma antitsüklon, mille arengut võib animatsioonina näha siit: http://meteo.lv/jaunumi/prognoze/tuvakajas-7-dienas-snigs-maz-sals-vel-pienemsies-speka-?id=601&cid=105. Mõne päeva pärast on prognoositud selle nõrgenemist. Samal ajal ilmselt jõuab Põhja-Venemaale ekstreemselt külm õhumass. Selle mõjul võib tekkida uus antitsüklon. Sellisel juhul jätkub väga külm ilm vähemalt veebruarini. Kui praegune antitsüklon laguneb ja uut ei teki, siis võib läänevool läbi murda ja ilm läheb soojemaks.

17. jaanuari temperatuurigraafik Mustamäelt: harjad viitavad pilvedele, lohud aga selgele taevale (jahtumine tugevam), http://www.elin.ttu.ee/~meas/tshp.htm.

Antitsüklon ja sellega seotud arktilise õhumassi areaal on satelliidipildil selgelt näha. Kuna see on infrapunapilt, millel valged kohad viitavad väga madalale temperatuurile, siis tundub arktilise õhumassi areaal valkjam, sest seal on väga külm, http://www.emhi.ee/index.php?ide=21,1251,1252.

Euroopa mudel pakub suurema tõenäosusega seda, et Venemaale saabuvas ultrakülmas õhumassis võiks areneda uus antitsüklon, kuid siiski on praegu kõik veel võimalik. 17.1. õhtuse seisuga, http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html

Kell 3
Kirjeldus õhtusest ajast (muutmata): Rakverest ida poole sõites oli ikka kummaline ilm , kohati paks udu, udus termomeeter langes tunduvalt, kui udust sai läbi sõidetud tervitas paks lumasadu kus tremmeetri näit kerkis tunduvalt ja kohati isegi oli udu koos sajuga ja nii 35 km järjest vahelduva eduga. Kahjuks on temperatuuri kohta antud ainult kvalitatiivsed määratlused, mis ei ütle mitte midagi, sest iga inimene mõistab erinevalt seda, mis on palju, tunduvalt või vähe.
Tartus võis öösel jälgida valgussambaid, sest õhku tekkisid suspensioonina jääkristallid – teemanttolm. Alguses tundus, et tegu on ilmselt pilvedest laskunud jääkristallidega (kerge lumesadu), aga halonähted näitasid, et jääkristallide kogum hõljus ainult maalähedases õhukihis ehk õhus olev niiskus sublimeerus jääkristallideks. Valgussammaste kõrguse järgi oli teemanttolmu paksus umbes 100 m.
Valgussammastest: http://ilm.ee/index.php?46912

Siin on näha halosid põhjustanud jääkristallid, mida õnnestus jäädvustada välguga pildistamisel. Need jääkristallid olid nii väikesed, et silmaga ei eristanud midagi, ainult vastu valgust vaadates oli nagu udu näha.

16. jaanuar
15. jaanuari õhtul läks ka sisemaal ilm pilve ja mitmel pool sadas kerget lund. Kuna õhuvool muutus öö jooksul ida-lääne- asemel kirde-edelasuunaliseks, siis saabus Soome lahelt tugevam mereefekti lumi taas põhjarannikule. See kestab ilmselt niikaua, kuni õhuvool on kirdest. Öine miinimumtemperatuur langes 17°C-ni, kusjuures kõige külmem oli Lääne-Eestis, sest seal püsis taevas ka kõige kauem selge. Päeval ja õhtul jätkus põhjarannikul mereefekti lumesadu.
Lähema nädala jooksul püsib antitsükloni mõjul väga külm ilm. Nädala pärast võib Eesti ilma mõjutada lõunatsüklon, kuid milline ja kui tugev on selle mõju, on veel küsitav. Mõjuks võib-olla lihtsalt tugevnev ida- ja kagutuul, muutes ilma väga kõledaks.
Sula pole praeguse seisuga ette näha.

Mereefekt 16. jaanuaril, http://rapidfire.sci.gsfc.nasa.gov/imagery/subsets/?subset=AERONET_Toravere.2014016.terra.721.1km.jpg

Jäälilled 15. jaanuaril ühes Tartu bussipeatuses

15. jaanuar
Kesköö paiku oli ilm pilves, kuid hommikuks selgines ja seetõttu langes temperatuur ka mõnel pool mere ääres -10°C-st madalamale. Mereefekti lumi jäi päeva jooksul merele, kuid peaks ööpäeva jooksul jõudma taas Põhja-Eestisse, sest Eestist lõuna poole jääv tsüklon jõuab Venemaale (õhuvool on siis kirdest).
Nädala jooksul jääb ülekaalu siiski antitsüklon, mistõttu väga külmad ja enamjaolt vaiksed ilmad püsivad. Kui nähtavust on piisavalt, siis mere ääres näeb ilmselt jätkuvalt miraaže. Pilvisuse osas võib nii ja naa olla: kui mereefekt jõuab taas rannikualadele, siis seal on enamasti pilves, kuid sisemaal võivad tekkida seoses vaikse ilma ja inversiooniga kihtpilved (udu).
Külm ilm püsib ka pärast 20. jaanuarit.
Hoiatus(ADEO31)

ADEO31 EETN 150720
HOIATUS 1 TALLINNA LENNUVÄLJA KOHTA KEHTIB 150920/151400
ON VAADELDAV LUMESADU TUGEVNEB= http://www.emhi.ee/inc/other/lennumeteoroloogia.php

Mereefekti lumesajualad 15. jaanuaril Soome lahel. Lillakas viitab tugevale lumesajule. Allikas: http://yle.fi/saa/pakkaskorkeapaine_pitelee_suomea_otteessaan/7016561

14. jaanuar
Kell 20
Kuna sisemaal on ilm selge ja vaikne, siis on õhutemperatuur langenud Jõgeval -15,6°C ja Väike-Maarjas -16,6°C-ni. Kui pilvitu ja vaikne ilm püsib, siis langeb hommikuks -20 °C-st madalamale (enne keskööd läks ilm pilve ja temperatuur kas tõusis või jäi muutumatuks).

Kell 14
Öösel langes õhutemperatuur kuni -17°C-ni Väike-Maarjas, vt http://www.emhi.ee/?ide=21,540,1072. Lund sadas peamiselt Põhja-Eestis juurde, nii et vähemalt Lahemaal on juba tegu lumeuputusega.
Nüüdseks on selge, et väga külm ilm jätkub ka pärast 20. jaanuarit, sest arktilise õhumassiga antitsüklon on stabiliseerunud. Sula silmapiiril ei paista.
Lähistroopilise tsükloni osas erilisi muutusi ei ole, sest näib püsivat hübriidne staatus. Ametlikku reageeringut senini pole, kuid ilmselt jääb see tsüklon niikuinii avaookeani kohale ega ohusta rannikualasid. Tutvustav video: http://www.youtube.com/watch?v=znI2g_3a5O4&feature=youtu.be (Tarmo kommentaar: Somebody give WeatherNation a geography class. What could have been Arthur is in far Eastern Atlantic, I'd say around 26°N 40°W. Their competitor in Atlanta must be laughing their heads off. And this thing is not anywhere near the Bahamas!).

Lähistroopiline tsüklon 14.1. öösel, http://www.ssd.noaa.gov/goes/east/tatl/vis-animated.gif

13. jaanuarLähistroopiline tsüklon Atlandi ookeanil
Arvatavasti sooja ookeani pinnavee ja vana klimatoloogilise frondi ulatumisel kaugesse lõunasse koosmõjul on tekkinud lähistroopiline tsüklon*, millel on nii parasvöötme- kui troopikatsükloni tunnuseid. Soodsatel tingimustel võib see areneda troopikatsükloniks ja edasi orkaaniks.
NHC pole sellele ametlikult veel reageerinud, vt http://www.nhc.noaa.gov/gtwo_atl.shtml#contents, kuid troopiliste tsüklonite tõenäosuse kaardil on selgelt märgitud: http://www.cyclocane.com/tropical-storm-risk/ ja meedias samuti.
* – Selgitus. Troopika- ja parasvöötmetsüklonite vahepealseks tüübiks on lähistroopilised tsüklonid. Üldjuhul arenevad need suurematel laiuskraadidel ehk parasvöötmele lähemal. Need tsüklonid saavad oma energia nii barokliinsetest protsessidest (õhumasside suurest temperatuurierinevusest) kui ka kondenseerumissoojusest. Nende termiline asümmeetria on väiksem, tuulteväli kontsentreeritum ja konvektsiooni rohkem kui parasvöötmetsüklonitel, kuid erinevalt troopikatsüklonitest on need ikka frontidega seotud. Enamasti muutuvad need tsüklonid siiski kiiresti kas troopika- või parasvöötmetsükloniteks. Esimest üleminekut juhtub sagedamini, ilmekas näide on tsüklon Otto 2010. aastal Atlandi ookeanil.
Eestit troopilised ja lähistroopilised tsüklonid otseselt ei mõjuta, sest siin ei ole nende tekkeks soodsaid olusid. Kaudselt võivad nad siiski mõju avaldada parasvöötmetsüklonitele, sest mõned neist kujunevad troopikatsüklonitest. See võib juhtuda olukorras, kui troopikatsüklonid jõuavad piisavalt suurele laiuskraadile. Siis saab oluliseks tuulenihe, õhumasside vastasseis ja frondid, mistõttu nad kas hajuvad või muutuvad parasvöötmetsükloniks. Näitena võiks tuua Eestit (otseselt) mõjutanud orkaan Katia (14.–16.09.2011), mille jäänused tõi kaasa tugeva tuule ja sademed. Selliste orkaanijäänuste Eestisse jõudmisest on kirjutatud gümnaasiumi lõputöö (Tanilsoo, 2008. Atlandi troopiliste tsüklonite jäänuste mõju Eesti ilmale, Tartu Herbert Masingu Kool).

Animatsioon tsüklonist, http://www.ssd.noaa.gov/goes/east/tatl/vis-animated.gif

Lähistroopilise tsüklonini ulatub klimatoloogilise frondi ots, aga tsükloni mõõtmed on väikesed ja tuulteväli kontsentreeritum kui tavalistes parasvöötmetsüklonites, http://www.opc.ncep.noaa.gov/A_sfc_full_ocean.jpg.

Talvest
Sel korral saab (klimaatilise) talve alguseks lugeda 11. või 12. jaanuarit olenevalt kohast, sest arktiline front (saabus ju arktiline õhumass) jäi veel ligemale paariks ööpäevaks Eesti ilma mõjutama, mistõttu külmenemine oli sujuv ja saabus Põhja-Eestisse varem.

Südatalvine ilm saabus kõikjale 12. jaanuariks, eriti Põhja-Eestisse ja Hiiumaale, kus sadas mereefekti lund (radaril polnud eriti näha, sest pilved olid väga madalad ja lume halb peegelduvus nõrgendas radarikaja veelgi) ja nii ulatus mõnel pool lume paksus 13. jaanuariks juba 10-30 cm-ni, http://www.emhi.ee/index.php?ide=21,253.

Kui kauaks seda talvist ilma jätkub? Päris kindlalt võib öelda, et soojemaks enne 20. jaanuarit ei lähe. Edasise osas on mudelite prognoosid olnud ebastabiilsed: nii näitab mõni väljund, et antitsüklon eemaldub, mistõttu on oodata tsüklonite mõjul soojemat ja sajusemat ilma, teinekord jälle näitab, et antitsükloni mõju püsib kauem ja ilm seetõttu ka külmem. Viimane prognoos on samamoodi mudelite vahel lahknev, kuid ükski ei näita hetkel väga sooja õhumassi saabumist, st tsüklonite saabumisel võib lumi ja lörts jääda ülekaalu.

Nädala jooksul võib temperatuur langeda ka madalamale kui -20°C, kuid seda vaid siis, kui taevas läheb selgeks. Üks juhtum sama külma õhumassiga: http://www2.wetter3.de/Archiv/GFS/2010012306_3.gif ja mõõdetud õhutemperatuur: http://www.emhi.ee/index.php?ide=21,540,1072&liigu=2010-01-23&gtund=14.

Euroopa mudel näitab antitsükloni mõju ka pärast 20. jaanuarit. Õhumass tundub küll üsna soe, aga antitsüklonites on talvisel ajal tihti tugev inversioon, nii et ka sellisel juhul võib tegelikult olla õhutemperatuur -10°C ja madalamgi, http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html.

Külma õhumassi ja sooja mere koosmõjul võib näha miraaže. 13. jaanuaril nähtuna Koplist

↧

Blokeering jaanuari teisel poolel

January 23, 2014, 8:49 am

≫ Next: Blokeeringu erosioon (tuisk, jäävihm, tugev inversioon)/Ohtlike nähtuste seminar Helsinkis

≪ Previous: Talv on käes. Kui kaua talvised ilmad püsivad?

Veel saab madalaid näite vaadata: http://tarktee.mnt.ee/

23. jaanuar

Selge ja vaikse ilma tõttu langes öösel õhutemperatuur juba mitmel pool -20°C-st madalamale (nt Jõgeval -24,4°C, Sämil -28,8°C). Juba kl 18ks oli taas mõnes kohas õhutemperatuur -20°C-st madalam, ent põhjarannikul hakkas mereefekti tõttu tõusma.
Taevas püsib selge, sest õhumass on väga külm ja kuiv, ehkki võib arvata, et inversioon on olemas. Õhu väga nõrga liikumise tõttu pole ka märkimisväärset mereefekti, vaid pigem selle asemel võib lahtiste veekogude kohal näha auramis- ehk segunemisudu.
Kuna antitsükloni kese jääb ilmselt Eesti kohale või väga lähedale veel paariks päevaks, siis vaikne ja külm ilm püsib. Võib arvata, et juba eeloleval ööl võib mõnes paigas õhutemperatuur vähemalt -30°C-ni langeda. Kuna kohale jõuab soojem ja niiskem õhumass, siis inversioon peaks tugevnema ja seepärast võib nädala lõpuks ilm uduseks või pilve minna (juba kl 18-19 paiku tuli Virumaalt teateid udust).
Kuu lõpus jõuab Venemaa kohale uus antitsüklon, mille mõjul väga külm ilm püsib. Juhul, kui mõne tsükloniga tekib tugevam vastasseis, siis läheb ka tuuliseks. Märkimisväärseid sademeid või ilma soojenemist pole vähemalt kuu lõpuni ette näha.

14.-15. jaanuaril kujunes esmalt Skandinaavias, siis laiemalt Kirde-Euroopas välja antitsüklonaalne blokeering, mis kestab ilmselt veebruarini.

Atmosfääri blokeeringust räägitakse tavaliselt parasvöötmes ehk läänetuulte vööndis, kus ilmaprotsessid liiguvad üldiselt läänest itta (valitseb läänevool). Mõnikord juhtub siiski nii, et lääne-idasuunaline liikumine blokeerub kuni nädalateks ja valitsema jääb seetõttu mingi ühelaadne, nt põuane ja kuum või talvel külm ja kuiv ilm. Enamasti tekib selline olukord antitsüklonite tõttu, sest need on ulatuslikud ega sõltu juhtvoolust, kuid teatud tingimustel võib sellist olukorda ka tsüklon põhjustada (cut-off low). Blokeeringuid on mitut tüüpi, mõningate skeemid: http://www.theweatherprediction.com/blocking/.

Kõige tugevam on antitsüklonaalne blokeering praegu Läänemere ääres. Seetõttu ei pääse tsüklonid ja mereline õhumass otse itta, vaid lähevad kas Vahemere suunas või Barentsi merel kaudu Loode-Venemaale. Seetõttu olid paar päeva nt Arhangelski ümbruses päris soojad, õhutemperatuur vaid -2...-7°C, kuid nüüd läheb seal uuesti külmemaks, sest pooluse lähedalt on sinna saabumas väga külm õhumass. See võib ka Eestit kuu lõpupäevadel mõjutada.

23. jaanuari ilmakaart. Antitsükloni kese on Soome kohal, http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/Analyse_20140123.gif

Blokeeringu tõttu on ilm pikaajalisest keskmisest tunduvalt külmem, http://cci-reanalyzer.org/DailySummary/index_ds.php

Korstnapilv (hiljuti pakutud vaste fumuluse asemel) 23. jaanuaril Tartus

Mõnes kohas on Emajõgi veel lahti. Seal võib näha auramis- ehk segunemisudu.

Kui pilvi on hirmus vähe või pole üldse, siis aitavad hädast välja joonpilved. Tartus Anne kanali ääres, 23.1.2014 kl 13.35

Alles oli see, kui 17. novembril nähtud väidetav komeet põhjustas furoori. Seekordne elevus ja paanika haaras Tartut, sosistati ja isegi karjuti, et kuhu see nüüd langeb. Väike suum paljastab siiski millegi muu kui komeedi või asteroidi. Värvid on põhjustatud Rayleigh hajumisest, sest päike on loojumas ja pikal teekonnal läbi atmosfääri jõuab lühilaineline osa valgusest hajuda. 23.1.2014 kl 16.25 ja 16.37 (Tartu bussijaama juures)

↧

Blokeeringu erosioon (tuisk, jäävihm, tugev inversioon)/Ohtlike nähtuste seminar Helsinkis

January 31, 2014, 10:59 am

≫ Next: Jätkub soojale talvele iseloomulik ilmastik

≪ Previous: Blokeering jaanuari teisel poolel

Eesti 31.01.2014 18:05

31.01.14. õhtul Lääne-Eestist algav lumesadu ja tuisk levib üle Eesti ida-kirde suunas. Sisemaal tugevneb kagutuul puhanguti kuni 15 m/s, rannikul puhanguti kuni 21 m/s.

http://www.emhi.ee/index.php?ide=19,240

Jaanuari viimasel nädalal püsis ebatüüpiline ilm, sest oli väga külm, aga tuuline (Eesti jäi ebatavaliselt tugeva antitsükloni keskmest eemale ja samal ajal oli Atlandi ookeani idaosa kohal ülitsüklon). 31. jaanuariks jõudis antitsüklon Venemaa edelaosa kohale. See andis võimaluse tugevas lõunavoolus lõunatsükloniga seotud soojal ja niiskel õhumassil jõuda kiiresti Läänemere äärde.

Muutusi oli juba hommikul mitmel pool Eestis näha, kui võis imetleda lõõmavalt punast päikesetõusu. Selline leegitsev taevas tihenevate kiudkiht- ja kõrgkihtpilvede korral on kindel märk tugevast soojenemisest või vähemalt suurest ilmamuutusest.

Lõõmav päikesetõus 31. jaanuaril Võrumaal Holstas. Ain Vindi foto

See õhumass saabub ilmselt mitmes jaos. Näiteks Helsinkis oli hommikul päikeseline ja pilvi peaaegu polnudki, aga paar tundi hiljem oli tugev üldtuisk kohal, nagu äkklumetorm. Ka Eestis sadas päris paljudes kohtades (päeval) lund, kohati üsna tugevalt. Seda saaks seletada ülemise (sekundaarse) sooja frondiga, mida tavalistele ilmakaartidele ei märgita, sest ei ulatu aluspinnani, ent võib pealtnäha ootamatuid sademeid jms põhjustada. Sellega saabus seekord sooja-niiske õhumassi esimene ja väiksem portsjon.

Tavalisel aluspinna ilmakaardil ei pruugi nii mõnigi front kajastuda. Muuhulgas on selle ilmakaardi järgi on üsna segane, mis tüüpi rõhkkond täpselt lisaks antitsüklonile veel Eesti ilma mõjutab, sest nagu õiget lõunatsüklonit ei ole (suletud isobaari või isohüpsi nõue!), vaid Läänemere poole ulatuks justkui läänetsükloni lohk. Arvestades siiski frontaalsüsteemide paiknemist, pilve- ja õhumasside päritolu ning liikumist jms, mida siit ei näe, on tegu ikkagi lõunatsükloniga, kusjuures selle mõjul langev õhurõhk moodustas nagu läänetsüklonile lohu, allikas.

Mõnel kõrgema õhukihi ilmakaardil, sh lennundusmeteo kaartidel, on tihti ka ülemised frondid märgitud – võrdle ülalolevaga, kus pole neidki sellel kaardil märgitud, sest ka need siin on ülemised frondid ega seetõttu enamasti kajastu aluspinna ilmakaartidel, http://www.ilmailusaa.fi/index.html#id=swc#map=scandinavia#level=SWC.

Satelliidipildil on pilvede järgi front selgelt näha: see on loode-kagusuunaline pilvede tsoon, mis kulgeb Skandinaaviast üle Läänemere ja Eesti-Läti Venemaani, põhjustades mitteprognoositud lumesadu ja tuisku (oli ju ka Ida-Eesti, Soome lõunarannikul jm). Ka Läänemere lõunaosa kohal olev pilvemass on tekkinud/kujutab ülemiste frontide süsteemi, mis üldisel aluspinna ilmakaardil ei kajastu, vt üleeelmisel pildil (satelliidipilt: http://www.emhi.ee/?ide=21,1251,1252).

Helsinkis 31.1.2014 – kui päikesetõus oli peaaegu selge (ülal ja keskel kl 8.38), siis ennelõunal saabus äkktuisk (all kl 11.37).

Öö jooksul peaks lumesadu ja tuisk jõudma igale poole Eestisse, aga tugevam on see ilmselt Lääne- ja Põhja-Eestis, kus võib lumetormi tingimusi oodata. Arvatavasti jäävihma öösel veel ei tule, sest piisavalt soe õhumass jõuab Lätini, kus on antud vastav hoiatus, vt http://www.meteo.lv/bridinajumi/?nid=484. Küllaga on võimalik, et Eesti lõunaosas sajab jäävihma juba päeval.

Järgmine sooja õhumassi portsjon tuleb kas 1. veebruari õhtuks või 2. veebruari öösel. Siis peaks juba Eesti kohale jõudma piisavalt soe õhumass, et võiks laialdasel alal jäävihma tulla, sest aluspinna lähedal püsivad miinuskraadid.

Järgmistel päevadel peaks blokeeringu erosioon jätkuma. Kuna tsüklonite või nende lohkude surve pärast 2. veebruari (ajutiselt) nõrgeneb, siis pääseb antitsüklon rohkem mõjule ja nii võib vähemalt 4.-5. veebruari öö, juhul kui ilm on selge, päris külm tulla (vähemalt -10...-15°C), kuid seejärel, kui antitsüklon ei tugevne või ei teki uut, peaks kehtestuma läänetsüklonite mõjul soe ja niiske ilmastik, mis tähendab ka sulasid.

Tugev inversioon on näha juba 31.1. diagrammil, http://www.emhi.ee/index.php?ide=19,394,416,422&diagramm=5.

HIRLAMi väljund on seekord päris huvitav, sest lumesadu domineerib selle järgi 2. veebruaril Läänemere ja saarte kohal, kuid jäävihm (arvestades aluspinnalähedast õhutemperatuuri) mandril, http://www.emhi.ee/index.php?ide=19,394,416,1183.

Seminarist (täieneb)
Siia tahaks kirjutada mõned huvitavamad tähelepanekud või mõtted, mis võiksid huvilisi huvitada. Sellest tuleb postituse algusesse teada, kui on lisatud.

FMI (Soome Meteoroloogiainstituudi) ja ülikoolilinnaku hooned 30. jaanuaril päikesetõusu ajal

Seminar/koosolek toimus Dünaamikumis (FMI uues hoones).

Sademete kui ohtlike nähtuste töötuba tööhoos

Tagasiteel Tallinnasse (kuskil Soome lahel) 31. jaanuaril

↧

Jätkub soojale talvele iseloomulik ilmastik

February 6, 2014, 6:38 am

≫ Next: Veebruari teine pool – kas juba varakevad?

≪ Previous: Blokeeringu erosioon (tuisk, jäävihm, tugev inversioon)/Ohtlike nähtuste seminar Helsinkis

Meteoroloogiapäeva tähistatakse 21. märtsil ja see on suunatud eelkõige noortele ja ilmahuvilistele.
Merike Merilaini nädala ilma ülevaatest: Kõige huvitavam ilmasündmus sel talvel möödus märkamatult üleeile. Nimelt saabus Eesti kohale Kesk-Euroopast ootamatult soe ja väga kuiv õhk, näiteks kolmapäeva öösel oli õhutemperatuur Tallinnas umbes 700 m kõrgusel maapinnast +8°C, maapinna lähedal toimus samal ajal märgatav õhutemperatuuri langus -6°C-ni. Ja selle tohutu inversiooni tingimustes polnud meil ei pilvi, ei udu ega ka nullilähedast õhutemperatuuri nagu talvel tavaliselt. Selle ootamatult sooja õhu saabumist sai ööpäeva jooksul jooksvailt aeroloogilistelt kaartidelt jälgida, hämmastav oligi see, et kaugemale põhja jõudes see õhuportsjon ei jahtunud. Soojenemise põhjuseks peab vist lugema fööni nähtust, sest Alpide jalamil on sel talvel tsüklonite sebimine niisama vilgas nagu Atlandil. http://www.weatheronline.co.uk/reports/wxfacts/The-Foehn-foehn-wind.htm.
Ilma samaaegne külmenemine meil tuleb lugeda kagutuule süüks, see tõi inversioonikihi alla külma õhu Valgevene kohalt. Huvitav nähtus see inversioon, sest alles mõni päev eelnevalt oli jäävihma põhjuseks samuti ulatuslik inversioonikiht natuke väiksema õhutemperatuuri vahega ja lausa klassikalise näitena, vt. http://en.wikipedia.org/wiki/File:Ice_Storm_Chart.svg.

7. veebruar
Kell 20-21 jõudis saartele ja Lääne-Eestisse vihm, kusjuures kl 21.50 teatati tugevast vihmast Hiiumaal. Mandril on võimalik ka lörts ja isegi märg lumi, sest frondi eel võib sulamispiir madalduda aluspinnani.

Südaööks sadas Lääne-Eestis peamiselt vihma, vaid Harkus registreeriti kl 23 paiku lund. Kohati oli sadu päris märkimisväärne, mida näeb siit kaardilt, http://laguja.meteo.net.ee/obs/.

Kell 18-19 oli õhutemperatuur suuremas osas Eestist pisut üle 0°C, ainult Kirde-Eestis püsis madalam. Mitmel pool oli uduvine ja udu. Saartele jõudsid kihtsajupilved kerge vihmaga.

Selline kahe pilvekihi vahel olemine avanes Teletornist kl 17.59, http://www.teletorn.ee/et/webcam.

Osatsükloniga seotud võimas pilvemass kl 17 infrapunaselt satelliidipildilt, http://www.emhi.ee/index.php?ide=21,1251,1252.

Kollasega on tugev vihm või lörts, sademed liiguvad ida ja kirde suunas, http://www.ilmailusaa.fi/index.html#id=rrpt#map=scandinavia#level=1000ft.

Öösel läks ilm kõikjal pilve ja soojemaks, mitmel pool oli udu ja alates Lääne-Eestist tõusis õhutemperatuur üle 0°C, õhtul oli külmem veel ainult Kirde-Eestis. Pärastlõunal sadas Tartumaal ja Jõgevamaal lühiajaliselt jäävihma, kuid muus osas on sademeteta kuni õhtuni.
Õhtul või öösel jõuab saartele aktiivse osatsükloniga seotud laussajuala. Esialgu võib (mandril) tulla nii lörtsi kui märga lund, aga arvatavasti 8. veebruari hommikuks-päevaks on valdav ikkagi vihm ja lörts, sest õhumass on piisavalt soe.
Järgneva nädala jooksul liigub tsükloneid nii Lääne- kui Kesk-Euroopas, mistõttu lohkude ja osatsüklonite mõjul püsib ilm peamiselt sula, pilves ja sageli sajune. Arvatavasti tuleb nii vihma, lörtsi kui märga lund, sest 850 hPa pinnal peaks temperatuur püsima vahemikus 0...-5°C, millest siis sajufaasi suur varieeruvus.
Kuna Kesk- ja Põhja-Venemaal (Uuralite piirkonnas ja ida pool) püsib jätkuvalt väga külm õhumass ja sellega seotud antitsüklon, siis ei saa päriselt välistada, et 2-3 nädala pärast ei võiks minna väga külmaks. Siiski on sooja ja sajuse ilma jätkumine praeguse seisuga tunduvalt tõenäolisem.

Satelliidipilt 7.2. pärastlõuna kohta. Eesti poole liigub osatsükloniga seotud laialdane ja üsna intensiivne laussajuala, http://sat24.com/en/scan.

Teletorni kaamerast avanes 7.2. päeval selline vaade, http://www.teletorn.ee/et/webcam.

Tartus sadas pärastlõunal lühiajaliselt jäävihma.

Tavaliselt on nii ühtlaselt hall taevas kinnise taevaga udu korral, kõrgema pilvekihi korral on see haruldasem. Ühtluse ja võrdluse aluseks olevate objektide puudumise tõttu on võimatu hinnata, kui kõrgel on pilve alus. Telemasti järgi saab öelda, et kõrgemal kui 200 m, mis tähendab, et võib asuda nii 250, 500 kui 700 m kõrgusel. Tartu-Tõravere jaamas mõõdeti kl 13 pilvede aluse kõrguseks 1040 m ja kl 14 ainult 255 m, vt http://www.emhi.ee/?ide=21,540,820.

6. veebruar
Päev oli päikeseline, palju oli ülemise kihi pilvi. Sisemaal oli kuiva ja sooja õhumassi tõttu väga suur ööpäevase õhutemperatuuri kõikumise ulatus: Lõuna-Eestis tõusis temperatuur hommikusest -10...-15°C-st kuni +3°C-ni pärastlõunal.
Õhtul arenes Lääne-Eestis saabuva sooja ja niiske õhumassi tõttu advektsiooniudu/kihtpilved, mistõttu õhutemperatuur tõusis ja öösel läks kohati juba sulale. Ida-Eestis, eriti Peipsi järve ümbruses, püsis esialgu veel selge ja külm ilm.

Õhutemperatuur ja kastepunkt südaöö paiku. Eriti kastepunkti järgi on näha, kust kulgeb sooja-niiske õhumassi piir, http://laguja.meteo.net.ee/obs/.

Antitsüklonaalne blokeering on selleks korraks lõppenud. Jätkub soojale talvele iseloomulik sula, sageli sajune ja tuuline ilmastik.

Sooja ja sajuse ilma toob osatsüklon, mis 6. veebruaril liikus veel iseseisva tsüklonina Biskaia lahelt kirdesse. Vihm ja lörts on lumest tõenäolisemad sooja õhumassi pärast, sest veel Eesti kohale jõudes peaks 850 hPa pinnal jääma 0°C piiresse (lumest võiks tsüklonites-lohkudes rääkida -5°C puhul), mis on küll märksa madalam, kui oli 5.-6. veebruaril.

Edasine ilm jätkub tsüklonite mõjul ikka soe ja niiske. Enne kuu keskpaika ei ole muutusi selles osas näha.

6. veebruari õhtuks jõudis Biskaia lahelt tsüklon Suurbritannia kohale, muutudes peatselt osatsükloniks, mis toob Eestisse vihma ja lörtsi, allikas.

Satelliidipildil on näha Põhjamerel olev pilvemass, mis on seotud sooja õhumassi kandva osatsükloniga. See jõuab 7. veebruari õhtuks või järgneval ööl Eesti kohale ja toob kaasa saju. Lisaks sellele on näha Eesti kohal olevat oklusioonifrondiga seotud väiksemat pilvemassi, mis tähistas öösel kohale jõudnud soojemat ja niiskemat õhumassi, http://www.emhi.ee/?ide=21,1251,1252.

Veel 6. veebruaril võis Laagri ja Männiku bussipeatustes jäätuva ja jäävihma tagajärgi näha. See siin on 6. veebruari pärastlõunal Männikul pildistatud.

6. veebruari päikeseloojang ilm.ee katuselt (Tallinnas). Selliseid ilmselt niipea rohkem ei näe.

↧

Veebruari teine pool – kas juba varakevad?

February 17, 2014, 1:06 am

≫ Next: Kas märtsis jätkub veebruaris alanud varakevad?

≪ Previous: Jätkub soojale talvele iseloomulik ilmastik

18. veebruar tõi juba mõnele poole päris kevadhõngulise ilma, nt saartel ja Lääne-Eestis oli päikeseline ja õhutemperatuur tõusis kohati üle +3°C. Päeva jooksul jõuab selgem ilm ka ida poole (selgines õhtul). Üle pika aja on öö nt virmaliste jälgimiseks piisavalt selge.

Troopiline õhumass on levinud üle Vahemere Alpideni. Itaalias on oodata sooja mõnel pool 25...30°C. Eestini see õhumass ei ulatu, vaid siin peaks pigem arvestama ilma külmenemise ja talvise ilma tagasipöördumisega lähipäevadel (tuleb lund ja lörtsi).

Lõunatsükloni pilvelehvikust arenes välja pilvelint, mille üks serv on sirge nagu noaga lõigatud –see on jugavoolu antitsüklonaalne pool, http://www.emhi.ee/?ide=21,1251,1252.

17. veebruari hommikul ja päeval liikusid seoses järjekordse lohuga üle Eesti lörtsi- ja vihmasajud. Näha võis klassikalist lauslörtsi, mis tähendab, et räitsakaid ja osaliselt sulanud lumehelbeid sajab (hooti) koos vihmaga. See sademeteliik on vihmast või lumest, eriti kui viimase hulka arvata märg lumi (lumehelbed on niiskunud, aga mitte sulanud), märksa haruldasem.

Suures osas Eestis on lumikate lõpuks kadunud või ainult osaline – kas see tähendab, et alanud on kevadtalv, mis saabub seoses lumikatte lõpliku sulamisega, ja mõnel pool isegi varakevad (algab pärast lume lõplikku kadumist)? See ei pruugi siiski veel nii olla, sest tsükloni täitumisega muutub selles olev õhumass külmemaks ja mingi mõnepäevane talvisema ilma periood võib veel tulla ja venida koguni nädalapikkuseks. Kui tekib taas lumikate (kus see juba kadunud), siis ilmselt varakevad lükkub veel edasi, aga kevadtalve alla ju võiks selle ilmselt arvata (?). Isegi kui kuu viimasel nädalal saabub tükiks ajaks väga soe ilm, võib talvine ilm ikkagi pikemaks ajaks tagasi tulla. Lähiminevikust on ilmekas näide kindlasti 2012. a, kui märtsi teises pooles sulas lumi täielikult ja tundus, et kevad on käes, ent aprillis tuli lumi kaheks nädalaks ikkagi tagasi.

Kokkuvõttes: kuna Põhja-Jäämerel varitseb arktiline õhumass, ei saa selle sissetungi päriselt välistada. Samas praegune sünoptiline areng seda küll ei soosi, sest peagi on saabumas järgmine tsükloniseeria. Ainus tõsiseltvõetav takistus tsüklonite ittaliikumisel oleks (Venemaal) antitsükloni teke. Mudelid on selle küll arvutanud toimuma nädala pärast, aga eks paistab. Sel juhul väga külma enam tulla ei tohiks, kuid vähesed miinuskraadid võivad püsida.
Mis toimub mujal Euroopas? Loode-Aafrika kohal on arenenud lõunatsüklon, mille idaservas on Itaalia kohale tõusnud kuum troopiline õhumass, vt http://www.weatherestonia.com/news/article-2.

Satelliidipildil on hästi näha klassikaline lõunatsükloni pilvelehvik. Seekord on see arenenud väga kaugel läänes, sest tavaliselt tekivad lõunatsüklonid Türreeni, Aadria ja Mustal merel ja ümbruses. Selle idaservas kandus troopiline õhumass Itaaliasse, kus valitseb tõeline leitsak (prognoositakse kuni 30 kraadi), http://www.emhi.ee/?ide=21,1251,1252.

Ka ilmakaardil on lõunatsüklon ja sellega seotud polaarfront selgesti näha, http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/Analyse_20140217.gif.

Meeldivalt lörtsine päev

↧

Kas märtsis jätkub veebruaris alanud varakevad?

February 28, 2014, 2:24 pm

≫ Next: Talvise ilma periood

≪ Previous: Veebruari teine pool – kas juba varakevad?

5. märts möödus päikeseliselt (siiski ilmus taevasse palju kiudpilvi), ainult kirdenurgas oli pilves, kuid päeva jooksul selgines sealgi. Selge öö tõttu langes õhutemperatuur kuni -5°C-ni, kuid päeva jooksul tõusis paljudes kohtades +5...+7°C-ni.
Veel paar päeva on antitsüklonis rahulikum ilm, kuid nädalavahetusel pääsevad mõjule läänetsüklonid. See avaldub kõrgemas õhutemperatuuris ja eriti tugevnevas tuules. Ilmselt liigub üle Eesti ka lohk, mis toob kaasa sademeid. Nädala alguses kordub ilmselt samasugune olukord, et läheb taas soojemaks, siis tuuliseks ja see lõppeb ilma jahenemisega.
Kuu keskpaiga ilm sõltub sellest, kas aktiivne tsüklonaalne tegevus jätkub või mitte ja antitsükloni asukohast.

Kevadine Tartu ja joonpilve tekkimine

4. märts algas pilves ilmaga, aga päeva jooksul läks alates Lõuna-Eestist selgemaks ja õhtuks oli lõunapoolsete maakondade kohal taevas juba päris selge. Arvatavasti selgineb öö jooksul taevas ka põhja pool. Maksimaalne õhutemperatuur ulatus 5°C-ni, vt täpsemalt: http://www.emhi.ee/?ide=21,540,1072. Õhtul langes lõuna pool selge ilma tõttu õhutemperatuur alla 0°C, kuid pilvisemas Põhja-Eestis püsisid öö hakul veel plusskraadid.
Eesti kohal tugevneb idapoolse antitsükloni mõju ja tekkima hakkas ka uus kese Soome lahe idaosa kohal. Lähema paari päeva jooksul püsib antitsükloni mõjul vaikne ja ehk eelmistest päevadest ka selgem ilm. Muutus võib tulla 7. või 8. märtsil, kui edelast saabub soojem õhumass ja mõjule pääsevad läänetsüklonid, kuid esialgu väljendub see vaid tugevnevas tuules ja kõrgemas õhutemperatuuris.
Nädalavahetuse jooksul on siiski oodata lohu või osatsükloni liikumist üle Eesti. See toob tuulise ja ilmselt sajuse ilma (võimalik nii vihm, lörts kui lumi). Pärast ajutist jahenemist ja ilma halvenemist läheb taas soojemaks (uue nädala alguses).

Pärastlõunane Tartu

3. märts jätkus sombusena, kohati oli udu. Lund ja lörtsi sadas päeval peamiselt Põhja-Eestis, kuid lumikatet sellest ei tekkinud. Vaatamata sombusele ilmale ja suhteliselt madalale õhurõhule jääb Eesti siiski kindlalt idapoolse antitsükloni mõjusfääri.
Lähema paari päeva jooksul antitsükloni mõju tugevneb ja Eesti lähedale võib uus kese tekkida. See tähendab jätkuvalt rahulikku ja sooja ilma, ent inversiooni tõttu võib lauspilvisus jätkuda. Selles osas tuleb muutus alles nädala lõpus, kui läänetsüklonid muutuvad aktiivsemaks ja tuul läheb seetõttu tugevamaks. Temperatuur peaks pisut tõusma.

Antitsüklonisse pääses oklusioonifront, millega olid sademed seotud, http://www.wetter3.de/Archiv/index.html.

2. märtsiöösel hakkas alates saartest lund ja lörtsi sadama. Sadu jõudis päeva jooksul enamikesse kohtadesse. Kus rohkem sadas, seal moodustus ka lumikate, aga see sulab ilmselt hiljemalt järgmiseks päevaks ära. Sademeid tõi antitsüklonisse liikunud oklusioonifront, milles arenes ka rünksajupilvi. Seejärel jäi ilm endiselt pilve ja õhtuks arenes mitmel pool advektsiooniudu.
Edaspidi muutub antitsükloni mõju jälle pisut tugevamaks, võimalik isegi, et Eesti lähedal tekib uus kese. Sel juhul pääseb Põhja-Venemaalt külm õhumass lõuna poole liikuma. Kui Eesti jääb keskmest lääne poole, siis siin jätkub soe ilm. Endiselt näitab lõunapoolset antitsüklonit ja läänetsüklonite lõunaservas väga sooja õhumassi kohalejõudmist Euroopa mudel.

Mudelid erinevad üksteisest suuresti, http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsavneur.html.

Laagris oli hommikul lumemöll, sadas üle 5 cm paksune kiht maha.

Pärast sadu jäid alles kihtpilved, õhtuks arenes advektsiooniudu (Männikul)

1. märtsil läks alates Lõuna-Eestist uuesti pilve. Kuna põhjarannikul püsis selgem ilm keskpäevani, siis tõusis seal ka õhutemperatuur kõige kõrgemale, nt Harkus 4°C ja Pakril 4,4°C. Pandiverel, kus juba hommikul läks pilve, püsis õhutemperatuur ka päeval alla 0°C. Pilves ilm jätkub kogu ülejäänud ööpäeva ja eeloleva öö.
Läänetsüklonite läbimurret on oodata nädala pärast. Sel juhul muutub ilmastik ebastabiilsemaks, on vaiksemaid ja tuulisemaid, sajusemaid ja kuivemaid, jahedamaid ja soojemaid päevi.

1. märtsil vallutasid kihtrünkpilved taevaranna (Laagris, alumine Männikul).

Sel aastal võime päristalvest rääkida ajavahemikus 11.-12. jaanuar kuni 7.-8. veebruar (enamikes kohtades), seejärel algas kevadtalv (periood, kui lumikate hakkab lõplikult kaduma ja valdavad sulailmad) ja lõpuks varakevad (aeg, kui lumikate on kadunud, kuid ööpäeva keskmine õhutemperatuur on alla +5°C), mis algas veebruari keskel.

Lähemad päevad sellesse muutust ei too, vaid varakevadine aeg püsib. Esialgu on tegu poolmeridionaalse tsirkulatsiooniga Venemaal püsiva antitsükloni mõjul, mistõttu võrdlemisi soe õhumass jõuab siia Musta mere äärest. Muutus toimub ilmselt nädala pärast, kui läänetsüklonid aktiviseeruvad ja toovad ookeanilt kohale soojema ja niiskema õhumassi. See tähendab siis ka kõrgemat õhutemperatuuri, eriti öisel ajal. GFS mudeli versioon on eriti soe, pakkudes Kesk-Euroopas püsiva antitsükloni põhjaservas ebatavaliselt sooja õhumassi jõudmist Läänemere äärde.

Varakevadine Tartu 28. veebruaril

↧

Talvise ilma periood

March 12, 2014, 6:57 am

≫ Next: Varakevad on tagasi

≪ Previous: Kas märtsis jätkub veebruaris alanud varakevad?

Märtsi alguses jäi Eesti veel Venemaa antitsükloni lääneserva ja Musta mere äärest jõudis soe õhumass kohale. Samal ajal tekkis Atlandi ookeanil uus tsüklonite seeria, mille mõjuala jõudis naistepäeva paiku Läänemere äärde ja soe õhumass hakkas saabuma ookeanilt. Samal ajal jäi lõuna poole antitsüklon. Nii kujunes 10. märts tsükloni soojas sektoris ilmselt märtsi kõige soojemaks päevaks: Võrus mõõdeti 14,6°C. Umbes sama soe oli Lätis:

http://meteo.lv/jaunumi/prognoze/butiskas-laika-apstalu-izmainas-ir-gaidamas-sajas-brivdienas-klimatisk?id=638&cid=105

Paar päeva on veel väga soe ja päikeseline, sest Eesti jääb järjekordse tsükloni sooja sektorisse ja samal ajal mõjutab ilma ka antitsüklon:

12. märtsi ilmakaart, http://www2.meteo.lv/front_arhivs/curl.php.

Kui 12. märtsil jääb tsükloni kese veel Skandinaavia põhjaosast põhja poole, siis seeria järgmine tsüklon liigub juba 14. märtsi jooksul üle Lapimaa Loode-Venemaale ja toob Eestissegi tugevama tuule ja veidi jahedama ilma, sest kui 13. märtsil tõuseb õhutemperatuur mõnel pool veel üle 10°C, siis järgmisel päeval ilmselt enam mitte.

Sellest järgmine tsüklon liigub veelgi lõunapoolsemat trajektoori mööda ehk väga tõenäoliselt otse üle Eesti, tuues algul vihma ja lörtsi, kuid 16. märtsil valdavalt juba lörtsi ja lund ja tõenäoline on ka tuisk, sest tagalas on oodata tormi. Kahe päevaga võib tulla üle 10 mm sademeid.

Uus nädal algab ilmselt samuti tsükloniga, mis liigub üle Eesti või väga lähedalt mööda. Kui palju see sademeid toob, on praegu lahtine, sest see oleneb tsükloni aktiivsusest ja täpsest liikumisteest. Kui seerias tekib veel tsükloneid, siis peaksid need juba Eestist lõuna poolt liikuma. Kui mitte, siis võib külmas õhumassis antitsüklon tekkida ja see tähendaks väga külmi öid. Mõlemal juhul kestab talvise ilma periood umbes nädalajagu, enne kui võib loota soojemat ilma.

Tsüklonite seeriast rohkem: http://ilmatark.aikesehuvilised.eu/2013/12/05/tsuklonite-seeriad/.

↧

Varakevad on tagasi

March 20, 2014, 7:53 am

≫ Next: Külmem periood aprilli alguses

≪ Previous: Talvise ilma periood

Huvitavaid äikesenähtusi aastal 2013 (link)

27. märtsil jätkus valdavalt selge ilm. Seetõttu langes öösel õhutemperatuur mitmel pool alla null kraadi. Päikeseline päev on toonud taaskord eeskätt Lääne- ja Lõuna-Eestisse enam kui kümnekraadise sooja, sest õhuvool on kirdest ja see kannab külmemat õhumass Eesti kohale, kõige soojem on õhumass Liivi lahe ümbruses.
Eelolev öö peaks selgena jätkuma, kuid külmema õhumassi tõttu on oodata tugevamat öökülma. Antitsüklon püsib veel paar päeva Skandinaavia ja Läänemere ääres, mistõttu ilm on vähemalt päeval varakevadiselt soe. Samal ajal jõuab Barentsi merele arktilist õhumassi kandev tsüklon, mille lõunaservas saabub korraks soojem õhumass, kuid kuu lõpupäevadeks tuleb põhjast ikkagi väga külm õhumass kogu Baltikumi kohale. Arvatavasti soodustab sellise olukorra püsimist ka Põhjamere piirkonnas tekkiv antitsüklon.
Jahe või lausa külm ilm (ööpäeva keskmine õhutemperatuur on alla 0°C) püsib ilmselt kogu aprilli esimese nädala. Sademed, nagu varem öeldud, on pigem rünksajupilvedest, sest laussademeteks on tsüklonid liiga kaugel ja pole oodata ka nii niisket õhumassi, et see mõnel frondil põhjustaks laussademeid.
Täna neli aastat tagasi oli paljudes kohtades äikest, vt ka http://ilm.ee/index.php?47152.

Kiudpilved Tartu kohal

26. märtsiöösel ilm selgines ja seetõttu jõudis õhutemperatuur kohati langeda nulli lähedale. Tsüklon ise on jõudis juba Taani kohale, antitsüklon aga liigub kagusse, mistõttu õhuvool pöördub aja jooksul kagusse, kust jõuab kohale üha soojem õhumass.
Päev tuleb päikeseline. Sisemaal ja Lääne-, Pärnumaal peaks maksimaalne õhutemperatuur üle 10°C tõusma. Kõige kõrgemale tõusis õhutemperatuur Vilsandil, kus mõõdeti koguni 12,3°C (http://www.emhi.ee/index.php?ide=21,540,1072).
Endiselt on näha, et paari ööpäeva jooksul tekib antitsükloni uus kese lääne pool, mistõttu külmem õhumass jõuab kahe päeva pärast Eestini. Väga suurt jahenemist see veel ei too. Hoopis tugevam külmenemine on seotud Barentsi merele jõudva tsükloniga. Selle kauges lõuna- või lääneservas on oodata kuu lõpuks arktilise õhumassi saabumist. Külma õhumassi juurdevool püsib niikaua kuni tsüklon hääbub. Soojemaks läheb siis, kui läänepoolse antitsükloni asukoht muutub.
Eestis ei ole märkimisväärseid sademeid oodata, kõne alla tuleks vaid päevase soojenemisega seotud konvektsioon, sest nii külmas õhumassis tähendab aluspinnalähedase õhukihi soojenemine plusskraadideni labiilset kihistust.

Kommentaarides oli küsimuseks aprilli prognoos. Nii NOAA kui Marko Kaasik (http://rubiin.physic.ut.ee/~mkaasik/pikkilm.htm) annavad väljavaate pikaajalisest keskmisest tunduvalt soojemaks aprilliks. See aga ei tähenda, et nii ka läheb, sest vaatamata soojale prognoosile võib aprill ka tavaline või jahedapoolne tulla.

NOAA arvutatud oodatav kõrvalekalle aprillis. Arvutused on mitu päeva vanad, mistõttu praeguseks võib olukord olla muutunud, http://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/htmls/euT2me3Mon.html.

25. märtsiöösel jõudis lõunatsüklon Leetu ja õhtuks Läänemere lõunakaldale. Sellega seotud vihm jõudis hommikuks Lõuna-Eestisse, mis liikus päeva jooksul Soome laheni, kuhu jäi pidama. Ehkki kagust algas sooja õhumassi sissetung, siis enne õhtut ei olnud erilisi muutusi õhutemperatuuris (kl 18-22 läks Kagu-Eesti ja Peipsi ääres soojemaks).
Kuumas õhumassis langes Moskvas minimaalne õhutemperatuur hommikuks 4°C-ni, kuid tõusis pärastlõunaks 23°C -ni, vt http://www.wunderground.com/history/airport/UUEE/2014/3/25/DailyHistory.html (ei kajastu selles tabelis, kuid vaatlusandmetes oli kirjas).

Lõunatsüklon ja selle kaasahaaratud soe õhumass, mis liigub loodesse, http://www.ilmailusaa.fi/index.html#id=rrpt#map=scandinavia#level=1000ft.

Sooja frondi pilved Tartu kohal

Lõunatsüklon liigub ööpäeva jooksul Taani kohale Samal ajal tugevneb Skandinaavias antitsüklon, mis liigub kagu poole ja jõuab 27. märtsiks keskmega Eesti lähedale. Kuna selles on soe ja kuiv õhumass, siis on ilm ilmselt selge ja seega päeval võib õhutemperatuur tõusta 10-15 kraadini. Rannikualadel võib tekkida selgeltjälgitav briis.

28.-29. märtsil on oodata antitsükloni keskme kandumist või uue keskme tekkimist lääne poole, mistõttu Eesti jääb sel juhul jahedasse idaserva. Öösel on oodata tugevaid öökülmi, päeval päikeselise ilmaga on varakevadiselt soe. Kuu viimasteks päevadeks on oodata Skandinaavia põhjaossa või Loode-Venemaale arktilist õhumassi kandvat tsüklonit. Selle lõunaservas peaks soojem õhumass läänest taas Eesti kohale jõudma, nii et 29. märtsil võib sooja taas kohati kuni 10 kraadi tulla.

Seejärel algab põhjast arktilise õhumassi sissetung, nii et märts lõppeb ja aprill algab väga külmalt: öösel võimalik kuni -10°C, päeval 0...+4°C. Kuna tsüklon jääb väga kaugele põhja ja rohkem peaks mõju avaldama Põhjamerel olev antitsüklon, siis pole lumi või lörts väga tõenäoline. Külmas õhumassis võib päevase soojenemise tõttu õhumass muutuda labiilseks ja kui niiskust jätkub, siis areneda rünksajupilvi, mis puistavad kohati hooglörtsi, hooglund või lumekruupe.

Külm ilm jätkub ilmselt kogu aprilli esimese nädala jooksul, kuid siiski on lootust, et õhumass soojeneb veidi ja vähemalt päeviti on ikka varakevadiselt soe.

24. märtsi öö oli jahe ja väga udune, mis püsis mõnel pool saartel pärastlõunani. Hommikul jõudsid Lõuna-Eesti kohale kiud- ja kiudkihtpilved, mis on märgiks lõuna poolt lähenevast soojast frondist. Kõige kõrgemale tõusis õhutemperatuur Lääne-Eestis ja Harjumaal, sest seal oli ka kõige rohkem päikest (sooja kuni 9 kraadi).
Aktiivsemaks muutunud soe õhumass on hakanud liikuma põhja poole, mistõttu öö jooksul arenes frondil tekkinud lainest Valgevene-Poola kohal lõunatsüklon. Selle idaservas jõudis troopiline õhumass Moskvani, kus sooja oli 19 kraadi, vt tabelit: http://www.wunderground.com/history/airport/UUEE/2014/3/24/DailyHistory.html. Päeval tekkis mõnel pool Ida-Euroopas labiilses õhumassis tugevaid äikeseid, mis on lõunatsükloni soojale sektorile iseloomulik:

Lõunatsükloni sooja sektorit täidab palav troopiline õhumass, milles arenes kaks ülitugevat äikest, http://sat24.com/en/bc.

Ilmakaardil on näha meridionaalne frontaaltsoon, millest ida poole jääb palav troopiline õhumass, kus kuni Eesti laiuseni võib maksimaalne õhutemperatuur tõusta 20 kraadini, ja lääne poole polaarne õhumass, kus maksimaalne õhutemperatuur piirdub vaid 5-10 kraadiga, http://www.wetter3.de/Archiv/index.html.

Frontaaltsoonist itta jäi suvine soojus, aga läände varakevadine ilm, http://ilmatieteenlaitos.fi/saa-ulkomailla.

Järgneva ööpäeva jooksul lõunatsüklon süveneb väga kontrastsete õhumasside tõttu. See liigub sama ajal loodesse, st Läänemere lõunakalda kohale. Soojal frondil on oodata 25. märtsi jooksul vihma ja lörtsi. 26. märtsiks peaks lõunatsükloni idaservas soe õhumass Eesti kohale jõudma.

Lõunatsüklon Ida-Euroopa kohal ja troopiline õhumass selle idaservas, http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsavneur.html.

Kõige soojem on õhumass Eesti kohal ilmselt 27. märtsil, kui on päikeselise ilmaga isegi üle 15 kraadi võimalik. Hiljem liigub põhja pool olev antitsüklon ilmselt lääne poole, st Skandinaavia kohale. Seepärast on oodata põhjast külmema õhumassi kohalejõudmist, kuid päeval on siiski plusskraadid ja ilm on varakevadine. Öisel ajal aga tuleb arvestada tugevate öökülmadega.
Kuu lõpus näitavad mudelid loodest arktilise õhumassi saabumist Eesti kohale, sest Skandinaavias olev antitsüklon on ebastabiilne. See tähendaks aprilli alguses talviseid olusid.

23. märtsiöösel jõudis Eesti kohale sooja õhumassi kandev lohk. Sooja frondiga seotud tugev vihm (registreeriti Tõraveres, ent osa radarikaja tugevusest oli jällegi madalast sulamispiirist tingitud) jõudis ennelõunaks juba Peipsi taha. Registreeriti ka välke, vt allpool. Lisaks kinnitas seda Alatskivilt järgmine teade: Tartumaal Alatskivil oli täna kella 9.45 paiku äike. Saabus tume pilv, nii et läks pimedaks. Sadas tugevat vihma ja müristas kaks korda.

Soome radaripilt ja välgud, http://ilmatieteenlaitos.fi/sade-ja-pilvialueet/suomen-etelaosa

Välgud satelliidipildil, http://sat24.com/en/bc

Sürgavere radaripilt ja läbilõige kella 0445 UTC kohta suunaga edelasse.

Selgitus. Sealt on näha see, et sulamiskihi* kõrgus on erinevates kohtades varieeruv ja kollaseid laike on PCAPPI pildil mitmeid (läbilõikest vasakul oleval pildil on dBZ ühikutes peegelduvus PCAPPI 0,5 km pildina ehk sama kõrgus, mis Interneti pildil, aga ühikud on teised ja seega ka värvid võivad pisut erineda).

Sulamiskihi varieeruv kõrgus tähendab ka seda, et kõik kollased laigud ei tähenda ilmtingimata, et seal piirkonnas on tugevam sadu, kui naabruses, kus 0,5 km juures on peegelduvus nõrgem, vaid tähendab, et seal on sulamispiir umbes 0,5 km kõrgusel. Niisiis kõrvaloleval alal võib see piir olla 0,5 km-st kõrgemal, aga maa peal saju intensiivsus sama või ka kõrgem. Allikas: Tanel Voormansik/Ilmateenistus

*Radari sajuintensiivsuse ülehindamise põhjust antud juhul saab seletada sulamiskihi kõrgusega, mis jäi mõnes kohas 0,5 km kõrgusele ja Ilmateenistuse kodulehel oleva radaripildi (CAPPI) kõrgus on samuti 0,5 km, ehk täpselt seal keskel. Isegi kui valida ka madalam CAPPI kõrgus, oleks efekt ikkagi selgelt näha, sest ka madalaima kiirenurgaga elektromagnetlained, mis radarist tulevad, läbivad teatud hetkel sulamiskihti (Maa on kumer ja EM lained radarist eemaldudes liiguvad ka järjest kõrgemale maapinnast). Ja sulamiskiht põhjustab tugevamat peegelduvust, kui tavaline vihm või lumi, sest sademeosake, mis pilvest langeb, alustab teekonda lumehelbena, aga 0°C isotermist allpool kattub alguses õhukese veekihiga, olles mõõtmetelt endiselt suurem, kui keskmine vihmapiisk meie kliimas. Seega on radari jaoks sisuliselt tegu suure veepiisaga. Aga veepiisk annab suurema peegelduvuse, kui samade mõõtmetega jääkristall, seega paistabki see piirkond kui väga intensiivne vihmasadu (selgituse kirjutanud Tanel Voormansik, kohandatud blogile).

CAPPI ja pseudoCAPPI tähenduse kohta vt tänase sissekande lõpust.

Pärastlõunal arenes mitmel pool Lääne-Eestis udu ja sadu lakkas. Ülemise ja keskmise kihi pilved peaksid õhtu jooksul Eesti kohalt kirdesse liikuma, kuid udu ilmselt püsib või intensiivistub. Kuna Kagu-Eesti jäi tervenisti sooja õhumassi ja pisut paistis ka päikest, siis jõudis nt Võrus maksimaalne õhutemperatuur tõusta 12,9°C-ni.

Hommik algas Pärnus vihmasena.

Õhtul arenes seal tihe udu. 23. märts 2014. a., 22:10:40 (Targo Taggo foto)

Järgneva ööpäeva jooksul liigub väga soe õhumass taas põhja poole. Õhumasside piiril on oodata lõunatsükloni teket, mille mõjutused ulatuvad erinevalt varem arvatust ka Eestini. Kuna frontaaltsoon võib jääda Eesti kohale ja õhumass on väga niiske, siis 24.-25. märtsil võib sada väga palju ja seda terves Eestis. Esmalt peaks sadu 24. märtsil jõudma Lõuna-Eestisse ja 25. märtsi jooksul saarte ja Põhja-Eestini:

Sademed 25. märtsi hommikul HIRLAMi järgi, http://www.emhi.ee/index.php?ide=19,394,416,1183

Samal ajal tugevneb Skandinaavia kohal antitsüklon. Sellele vaatamata peaks lõunatsükloni toodud soe õhumass ikkagi Eesti kohale jõudma ja hakkama tasapisi rõhkkonda täitma (esialgu on tegu külma antitsükloniga), soojenemisel annab juurde kindlasti ka juba üsna palju päike. Kuna Eesti peaks jääma mingil hetkel antitsükloni keskme lähedale, siis nõrgeneb ka tuul ja 26.-27. märtsil olla pea tuulevaikus.

Edasine sõltub antitsüklonist. Senini pole ükski mudel näidanud, et tegu võiks olla pikaajaliselt blokeeriva antitsükloniga, mistõttu suur tõenäosus on, et kuu lõpus või aprilli alguses läheb külmemaks ja tulla võib lund.

CAPPI ja pseudoCAPPI mõistmine on tegelikult väga lihtne, aga äärmiselt oluline teadmine radaripilti interpreteerides. CAPPI on lühend Constant Altitude Plan Position Indicator-ist, ehk konstantse kõrguse PPI. Ja PPI pildina vaadates on ühel kindlal nurgal välja saadetud radarikiirte lihtsaim kujutis tasapinnal. CAPPI on seega kokku pandud mitmest PPI-st, et nn tehislikult saada ühel kõrgusel mõõdetud peegelduvused. Seda iseloomustab nt see joonis üsna hästi: http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/6/64/Radar-angles.png.
Kui me kasutaksime tavalist CAPPI produkti, siis saaksime 0,5 km kõrguse kohta käivate peegelduvuste kohta ainult ca 50 km raadiusega pilti näidata praeguse 250 km asemel. Ehk siis Pseudo seal ees tähendab, et tegelikult ei ole peegelduvused sellel pildil igal pool 0,5 km kõrguselt pärinevad: 250 km kaugusel radarist on ka madalaim kiir sõltuvalt nurgast, millega see välja saadetakse, ca 5-6 km kõrgusel. Maakera on ju kumer! Ehk siis pseudoCAPPI suurendab ulatust, aga samas peame arvestama sellega, et kaugemalt saadavad peegelduvused on hoopis suurematelt kõrgustelt (selgituse kirjutanud Tanel Voormansik, kohandatud blogile).

22. märtsiöösel liikus üle Läti ja Eesti lõunapiiri polaarfrondil tekkinud laine, mis tõi Lätti äikese, sh Aluksnes (kl 2.10-2.35, teade: https://mobile.twitter.com/VSIA_LVGMC/status/447220992965103616?p=v).

Äike 22. märtsi öösel Baltikumis, http://sat24.com/en/scan

Radaripilt, allikas https://pbs.twimg.com/media/BjScKAiCEAAB3_9.png

Polaarfrondil arenenud laine tõi äikese, http://www.wetter3.de/Archiv/index.html.

Hommikuks selgines ilm ja kuivalt peaks päev mööduma õhtuni. Päeval tekib arvatavasti ka rünkpilvi, õhtupoolikul ilmub edelast kiudpilvi. Õhutemperatuur peaks kuni 10 kraadini tõusma.
23. märtsil jõuab lõuna poolt küll soojem õhumass Eesti kohale, kuid kuna see on lohuga seotud, siis on pigem pilves ja sajust kui päikeselist ilma oodata. Seejärel peaks Skandinaavias tugevnema antitsüklon. Seepärast on algul tuul idas ja kirdest, kuid rõhkkonna liikumisel Venemaa poole peaks tuul jääma kas päris nõrgaks (öösiti tuulevaikus, udude ja tugeva öökülma võimalus) või on nõrk ida/kagutuul. Kuu lõpupäevadel on võimalik ilma külmenemine.

Päev Pärnus

21. märtsi öösel saabus väga soe õhumass Eesti kohale. Öösel tõusis õhutemperatuur juba kohati üle +5°C ja algas lume kiire sulamine. Hommikul jätkus tuuline ja väga soe ilm. Päeval liikus väga kiiresti üle Eesti külm front, kuid õhutemperatuur eriti ei langenud, vaid pigem püsis suhteliselt kõrge. Venemaale eemaldunud õhumass oli palav, näiteks külma frondi eel jõudis tõusta õhutemperatuur Võrus 14,3°C-ni ja Ida-Lätis 17°C-ni.
Järgmistel päevadel püsib üsna soe ilm, kuid päriskevadet see veel välja ei anna. Maksimaalne õhutemperatuur peaks jääma 10°C lähedale. Siiski, kuna 23. märtsil jõuab lõuna poolt kohale soojem õhumass ja kui peaks päikest ka olema, siis võib tõusta üle 10°C. Samas on see seotud lohuga, mistõttu pilves ja sajune ilm on tõenäolisem.
Edaspidi peaks peamiseks ilmakujundajaks saama Skandinaavia või Soome kohal tugevnev antitsüklon. Sellega seoses on oodata idatuule tugevnemist 25. märtsil. Arvatavasti jääb Eesti esialgu antitsükloni sooja lõuna- või lääneserva. Sel juhul on oodata päikeselist ilma ja maksimaalne õhutemperatuur tõuseb kohati ehk üle 10 kraadigi, kuid öökülmad püsivad (pärsivad taimede arengut). Märtsi viimaste päevade osas võib soe ilm jätkuda, aga võib ka jahedamaks minna.

Lisaks sellele oli Ilmateenistuses meteoroloogiapäeva konverents. Ettekannete failid lubati esmaspäevaks üles panna: http://www.emhi.ee/?ide=26,887,1619, ilmahuvilistest: http://www.upload.ee/files/3957336/Ilmahuvilised_Eestis.pptx.html.
Mõningaid pilte:

Hommik oli Laagris soe ja kõrgkihtpilvedega.

Lumi oli veel maas.

Ilmateenistus

Aarne Männiku ettekanne oli paljudele üks uudsemaid.

Kaks ilmahuvilist

Professionaalsed ilmahuvilised olid hoos.

Uue kliimaraamatuga, mis anti esinemise eest.

Vaadati hiidpagide postrit ja midagi justkui ei klappinud.

Oligi nii, et 13. mai minihiidpagi klassifitseeriti hiidpagiks, kuid see ei saa olla õige, sest too rünksajupilvede kogum ei vasta kriteeriumidele, vt siit http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/derecho.htm (näiteks maksimaalsed tuulepuhangud ei ulatunud isegi mitte 15 m/s, rääkimata siis 25 või 30 m/s).

Minihiidpagiks on õige nimetada seda seetõttu, et sel küll olid hiidpagi omadused, ent intensiivsus jäi liiga nõrgaks, sest soojust oli veel liiga vähe. Südasuvel tõeliselt kuuma õhumassiga oleks kindlasti tegu olnud 8. augusti juhtumiga sarnaneva olukorraga.

Õhtupoolikul ilmusid Harjumaa kohale huvitavad kõrgrünkpilvede lained.

Õhtul Pärnus. Lumi oli ööpäevaga kadunud nii seal kui Tallinnas.

Merikese reedesest ilmateatest: Õhuvoolu pöördudes lõunapoolsemaks, tuleb pühapäeval vähemalt Kagu-Eestisse veel kord sooja õhku. Pühapäevased vihmad võivad olla juba suvise ägedusega, sest õhutemperatuuri kontrast läänepoolse Läänemere kohal oleva jaheduse ja lõuna poolt juurde voolava sooja õhu vahel suureneb. Siis ehk saab kogu lumi terves Eestis minevikuks.

20. märts. Õigemini, see polegi lõppenud, vaid praegu lõppev talvise ilma periood on lihtsalt üks osa varakevadest. See klimaatiline aastaaeg algas juba veebruari keskel ehk ligi kaks kuud varem kui eelmisel aastal. Praegused mõned talvised päevad olukorda aastaaegade mõttes ei muuda, vaid lihtsalt aeglustavad looduse fenoloogilist arengut.

Varakevadise ilma toob tagasi Islandile jõudnud sügav ja ulatuslik tsüklon. Selle lohk koos sooja frondiga ületab õhtul ja öösel Eesti. Sooja frondiga seotud lumesadu ja tuisk jõudis pärastlõunaks juba saartele ja liigub väga kiiresti itta. Tõenäoliselt hilisõhtul (kl 21-22 paiku) on soe õhumass juba saartel ja läänerannikul, jõudes öö jooksul terve Eesti kohale. See toob kaasa tuulise, aga väga sooja ilma.

Islandil olev tsüklon, mille lohk jõudis õhtuks Eestini, allikas.

Soe sektor on siin selgelt näha. Seda piirab kaarekujuline tihe pilvemass, http://sat24.com/en/scan.

Tartu kl 11.19 ja kl 17.15

Islandil oleva tsükloni lohus areneb ööpäeva jooksul Norra merel uus osatsüklon, mis liigub kirdesse. Selle tõttu püsib edelavool, kuid suur soe jõuab selleks ajaks juba Venemaale. Uuesti peaks soojem õhumass kohale jõudma 23. märtsil. Siis on võimalik, et sooja on taas üle 10 kraadi. Edaspidi võib mõjusamaks saada Venemaa antitsüklon. Kui Eesti jääb selle lääneserva, siis peaks tulema soe ilm, maksimaalne õhutemperatuur võib tõusta üle 10°C. Uut talvise ilma perioodi ei ole ette näha.

*Mis siis juhtus 19. ja 20. märtsi öösel, sest esimesel juhul sadas oodatust palju enam, teisel juhul jälle vähem? Siin tuleb põhjusi oodata eelkõige osatsüklonite suurusest ja trajektoorist.
19. märtsi öösel liikus järgmisest ööst suurem osatsüklon otse üle Eesti, kusjuures oklusioonipunkt (koht, kus soe ja külm front liituvad) sattus Eesti kohale. Selles kohas tuleb tavaliselt kõige rohkem sademeid, sest soe õhumass kaotab kontakti aluspinnaga, nii et üsna intensiivse õhu kerkimise tulemusena eraldub palju sademeid, eriti kui õhumass on niiske.
Seevastu 20. märtsi öösel liikus väiksem osatsüklon üle Läänemere ja Kuramaa Läti kohale. Eesti kohale ei jõudnud ühtki fronti ja osatsükloni väiksemate mõõtmete tõttu oli sajuala väga kontsentreeritud. Kuna kese läks siiski Eestile väga lähedalt mööda, oli põhjust arvata, et märkimisväärne sadu ei piirdu üksnes saarte, Liivi lahe ümbruse ja lõunapiiriga, vaid jõuab ka Kesk-Eestini. Selles osas võis HIRLAM väljundiga igati nõustuda. Vähest sadu või isegi sademeteta ilma võis oodata vaid Kirde-Eestis, mida ka mainiti Ilmateenistuse prognoosis. Kuna Eesti kohale fronte ei jõudnud ja osatsüklon (või ka Lätti jõudes iseseisev tsüklon) oli väga väike, siis tugevam sajuala oli oodatust kontsentreeritum ja ei ulatunud poolde Eestissegi. Kui (osa) tsüklon jõudis juba Läti kohale, siis sadu hakkas Eesti kohalt taanduma ja hommik tervitas külma, kuid päikeselise ilmaga. Sajuala aitas piirata ka kuiva õhu sissetung loodest, mis on siin tumeda kohana näha: http://eumetrain.org/eport/euro_00.php?width=1440&height=900&date=2014032000&region=euro (valida ülevalt paremalt WV6.2, see näitab veeauru hulka – mida valgem, seda rohkem).

19. ja 20. öö ilmakaardid, millelt on näha nii (osa)tsükloni suurus kui asukoht, allikas: Berliini Vabaülikool

↧

Külmem periood aprilli alguses

March 28, 2014, 6:34 am

≫ Next: Jätkub üsna jahe ja enamasti niiske ilm

≪ Previous: Varakevad on tagasi

26.-27. märtsil sukeldus Põhja-Jäämerelt tsüklon Venemaale. Sukelduja tagalas jõudis 28. märtsiks külmem õhumass teatud määral ka Eestini, kuid külm front kulges peamiselt siiski mööda Venemaal lääneosa lõunasse. Eesti pääses seekord suuremast külmast Läänemere kohal püsiva antitsükloni tõttu. Öösel langes õhutemperatuur küll kuni -5°C-ni, kuid päeval tõusis Edela-Eestis veel üle 10°C.

Venemaale sukeldunud tsükloni tagalas jõudis Lääne-Venemaale ebatavaliselt külm õhumass, kus õhutemperatuur jääb öisel ajal vahemikku -10...-20°C, päeval enamasti -5...-10°C vahele. Ilmakaardil on näha, et üldiselt domineerib meridionaalne või poolmeridionaalne tsirkulatsioon, http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/Analyse_20140328.gif.

Tuulenihkelises keskkonnas tekkis väändunud joonpilvi ja õnnestus tabada isegi Kelvin-Helmholtzi lainepilv (Tartu kohal).

Paar päeva püsib päeval veel varakevadiselt soe ilm (maksimaalne õhutemperatuur on kuni 10°C, kuid tugevate öökülmadega, sest minimaalne õhutemperatuur võib langeda -5°C-st madalamale. 29. märtsil peaks Eesti jääma põhjatsükloni sooja sektorisse, mistõttu päev on tänasega sarnane või kohati isegi soojem.

Kuu lõpus jääb ulatuslik põhjatsüklon Barentsi merele või Loode-Venemaale ja Norra ja Põhjamerel on antitsüklon või kõrgrõhuvöönd. See kindlustab loodevoolu ja seega arktilise õhumassi jõudmise Baltikumi kohale. Õhumassi kõige külmem osa on suunatud rohkem Karjala kohale, mistõttu päeval peaks õhutemperatuur ikka üle 0°C tõusma, aga öösel, kui on selge, siis vähemalt sisemaal -5...-10°C-ni langema. Lumesaju võimalus on suurim arktilise õhumassi sissetungi ajal 31. märtsil või 1. aprillil.

Arktilise õhumassi mõju peaks püsima terve aprilli esimese nädala. Edasine oleneb sellest, kas põhjatsüklonite teke jätkub või mitte ja kuidas on antitsüklonitega. Näiteks Euroopa mudel pakub aprilli esimese nädala lõpuks Skandinaavia kohal tugeva antitsükloni kujunemist, see liiguks paari päevaga Venemaale ja soe õhumass jõuaks selle lääneservas Eesti kohale.

↧

Jätkub üsna jahe ja enamasti niiske ilm

April 8, 2014, 2:59 pm

≫ Next: Soe periood aprilli teises pooles ja äikesevõimalus

≪ Previous: Külmem periood aprilli alguses

12. aprilliöö oli paljudes kohtades vihmane, kuivalt möödus see enamasti Ida- ja eriti Kagu-Eestis. Saartel ja läänerannikul tekkis udu. Päeval hakkas ilm selginema, kuid merel püsis udumüür. Õhutemperatuur võrreldes eelmiste päevadega eriti ei muutunud, vaid jääb ikka valdavalt alla 10 kraadi.
Järgmiseks päevaks on oodata läänest uue madalrõhulohu saabumist. See on juba jõulisem ja peaks tugevat tuult põhjustama. Sademed peaksid jõudma kõikjale. Lohk mõjutab ilma mitu päeva ja hoiab selle üsna jahedana. Seejärel peaks Eesti ilma mõjutama antitsükloni põhjaserv, kus õhumass on samuti jahe ja seetõttu sooja ilmselt üle 10 kraadi pole loota.
Suuremaid muutusi õhumasside osas näitavad mudelite prognoosid 17.-18. aprilli paiku, kui läänetsüklonite lõunaservas jõuab ookeanilt kohale juba kevadiselt soe õhumass ja samal ajal tugevneb Venemaal kuum antitsüklon. Kuuma õhumassi lääne ja loode poole transportimisel võib olla abiks Musta mere lähedal olev lõunatsüklon. Kuna tegu on üsna kauge tulevikuga, siis peaks arvestama sellega, et see pole midagi kindlat. Kui see kuum õhumass peaks kohale jõudma, siis võib sooja tulla 20-25 kraadi.

Euroopa mudel näitab antitsükloni lõuna- ja lääneservas transporditavat suvist õhumassi.

GFS mudel näitab kuuma õhumassi transportimisel lõunatsükloni osalust ja paar päeva varasemat aega, http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsavneur.html.

Kihtrünkpilvede tekk Laagri kohal

11. aprillil läks ilm alates Lääne-Eestist pilve, sest külm antitsüklon eemaldus Venemaale ja läänest lähenes lohk. Kõige kauem püsis selge ilm Kagu-Eestis, kus õhutemperatuur tõusis seetõttu kõige kõrgemale. Õhtul hakkas alates saartelt ja Harjumaalt vihma sadama.
Järgmiste nädalate jooksul on tõenäoliselt ülekaalus tsüklonite ja nende lohkude mõju. Antitsüklonite mõju on ilmselt lühiajaline. Soojalaine võimalus kuu teises pooles on endiselt olemas. Seda toetab nii Euroopa kui GFS mudel.

Euroopa mudeli pakutud stsenaarium kuumalaine saabumiseks, http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html

Paksult pilves (keskpäeval Laagris)

10. aprill möödus õhtuni ebatavaliselt selgelt, mille põhjustas külm, kuiv ja väga stabiilne õhumass Venemaale sukelduvas antitsüklonis. Õhtul tihenes alates saartest pilvisus.
Juba ööpäeva jooksul suureneb Läänemere idakaldal läänetsüklonite mõju: Eesti jääb nende tuulisesse ja soojapoolsesse lõuna- või idaserva. Seega läheb nädala lõpus ilm sajusemaks ja pisut soojemaks. Nii hakkab ilm lähenema päriskevadele.
Suure sooja võimalus on 17.-20. aprilli vahel veel alles. Juhul, kui järgmise paari päeva jooksul see prognoosis püsib, siis täpsustab asjaolusid, millega seoses võib see soe õhumass kohale jõuda.

Pilvitu ilm Laagris (ja ilmselt mujal Eestiski)

9. aprillil jäi tsüklon Läänemerele hääbuma. Skandinaavia ja Soome kohal tugevneva antitsükloni mõjul alates Põhja-Eestist taevas selgines. Kuna õhumass on külm, siis pole päikeselisele ilmale vaatamata oodata eelnevatest päevadest soojemat ilma, pigem on jahedam. Öösel on paljudes kohtades oodata miinuskraade.
See antitsüklon ei jää siiski püsima, vaid sukeldub Venemaale ja Eesti ilma pääsevad mõjutama uuesti läänetsüklonid. Nii jõuabki paari päeva pärast kohale soojem ja niiske õhumass, mistõttu õhutemperatuur tõuseb, kuid ilm läheb pilvisemaks ja sajule (vihm). Väga sooja ilma võimalus püsib 17.-20. aprilli paiku.

Enne selginemist võis näha pilvede mänge (Laagris, Nõmmel)

Kui märts oli pikaajalisest keskmisest tunduvalt soojem, siis aprill on senini vastanud pikaajaliselt keskmisele. Puudunud ei ole ka lumi.

Erilist soojenemist pole ette näha veel vähemalt nädala jooksul. Sooja õhumassi kandev osatsüklon, mis tõi Leetu joonpagi, hääbub järgneva ööpäeva jooksul. Samal ajal liigub Skandinaaviast Venemaale külm antitsüklon, mille mõjul on kõige selgemat ja kuivemat ilma oodata Virumaal. Kuna see antitsüklon pole püsiv, siis paari päevaga peaks läänetsüklonite mõju tugevnema ja ilm jätkub jaheda ja sajusena.

Pikemas perspektiivis on Euroopa mudel arvutanud pärast kuu keskpaika ka paar väga sooja päeva.

Väga sooja ilma saabumine oleks seotud põhja-lõuna suunas väljavenitatud läänetsükloniga, http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html.

↧

Soe periood aprilli teises pooles ja äikesevõimalus

April 16, 2014, 6:15 am

≫ Next: Uus soojenemine ja vihmavõimalus aprilli lõpus

≪ Previous: Jätkub üsna jahe ja enamasti niiske ilm

20. aprill toob taas päikeselise ja sooja ilma. Arvatavasti mõnel pool tõuseb õhutemperatuur üle 20 kraadi. Tuul on rohkem kirdest ja idast, kuid endiselt väga nõrk. Rannikualadel annab tooni ilmselt briis.
Väga soe ilm püsib 23. aprillini. Siis peaks ittasuunduva põhjatsükloni kaasatoodud arktiline õhumass jõudma antitsükloni idaservas ka Eestini. See tähendab, et ööpäeva maksimumtemperatuur jääb kuni 10 kraadi madalamaks. Sademed on kuni kuu lõpuni vähetõenäolised.

19. aprillil jätkus päikeseline ilm (Lõuna-Eestis oli pilvi rohkem). Maksimaalne õhutemperatuur tõusis juba 20 kraadini. Rannikualadel oli sooja kuni 10 kraadi ja enamgi vähem.
Kuna õhurõhugradient on väike ja tuul seega nõrk, siis rannikualadel on soodsad tingimused briisi tekkeks. See võib keset päeva muuta sooja ilma väga kõledaks (õhutemperatuur võib langeda kuni 10 kraadi vaid mõne minutiga, olenevalt briisifrondi tugevusest). Selline briisiks väga soodne aeg kestab vähemalt 22. aprillini.

Infrapunsatpildil on antitsüklon selgelt näha, http://www.emhi.ee/?ide=21,1251,1252.

Vähemalt Harjumaal Kibunas oli pilvede leidmisega raskusi: ilm oli ebatavaliselt hea.

18. aprilli jooksul tugevnes Venemaa antitsüklon, kuid Skandinaavias püsis veel osatsüklon. Seepärast oli tuul lõunast ja ilm üle Eesti üsna ühtlaselt soe, veidi kõrgem õhutemperatuur oli Kagu-Eestis, kuhu jõudis soojem õhumass. Nädalavahetuse jooksul peaks juba paljudes kohtades üle 15 kraadi sooja tulema.
Prognoosides on mainitud ka udu mere kohal ja rannikualadel. See juhtub vaid siis, kui õhumass on piisavalt niiske. Kuna mere temperatuur on enamasti 4-6 kraadi, siis peaks ka kastepunkt olema vähemalt sama kõrge, et võiks advektsiooniudu tekkida. Praegu aga on kastepunkt enamasti alla 0°C ja udu ei tekiks ühelgi juhul, vt http://www.emhi.ee/?ide=21,540,820.
Kõige soojem aeg püsib 23. aprillini, siis peaks jõudma põhjast kohale külmem õhumass. See on seotud põhjatsüklonitega, mis sukelduvad antitsükloni idaservas Venemaale ja toovad sinna talvise ilma.

Paljudes kohtades võis näha läätspilvi (siin kuuluvad kõrgrünkpilvede hulka).

17. aprillil tihenes pilvisus ja tugevnes tuul. Hommikul ja ennelõunasel ajal võis Põhja-Eestis jälgida uskumatuid halode vaatemänge: mõnes multihalos olid esindatud kõik siin kujutatud halovormid: http://www.atoptics.co.uk/halo/common.htm.

Multihalo Sillamäel, 17.04.2014 kella 11:00 paiku. Selgelt on eristatavad järgmised halovormid: 22-kraadine, valepäikesed (päikesesapid), 22-kraadise puutujakaared (võimalik piiritletud ehk kopshalo), horisondiring ja autori kirjelduse järgi veel alumine puutujakaar (infralateral arc). Jekaterina Služenikina fotod, avaldamiseks luba küsitud

Soojema õhumassi tõttu tõusis õhutemperatuur mitmel pool üle 10 kraadi, edelatuule tõttu oli kõige soojem Põhja-Eestis. Kuna lohk siiski Eestini ei jõua, siis pilvi küll jagub, aga sademed on vähetõenäolised.
Homseks tugevneb Lõuna-Venemaa antitsüklon, mistõttu lohk hääbub ja Musta mere regioonist jõuab kohale veelgi soojem õhumass. Nii võib nädalavahetusel õhutemperatuur tõusta kohati 20 kraadini.
Uue prognoosi järgi on vastuolu mudelites kadunud ja kõige soojemad ilmad lõppevad 23. aprilliga, järgnevad päevad võivad tuua kuni 15-16 kraadi. Äikest ei ole oodata ühelgi päeval.

16. aprill
Praegu võib juba kindlalt väita, et nädala lõpuks läheb ilm vähemalt päevasel ajal suviselt soojaks, öösel püsib endiselt öökülma võimalus. Uuel nädalal on võimalus äikeseks, olenevalt sünoptilisest olukorrast.

16. aprillil jõudis Saksamaale antitsüklon, mille põhjaservas saabunud külm ja kuiv õhumass tõi selge ilma. See antitsüklon jõuab peatselt Poola kohale ja nõrgeneb. Teravmägedel oleva põhjatsükloni lohk jõuab Skandinaaviasse ja selle mõjul on oodata tuule tugevnemist, kuid ka soojema õhumassi saabumist ookeanilt. Lõuna-Venemaal tugevneva antitsükloni mõjul peaks see lohk siiski paari päevaga hääbuma ja kohale jõudma soe õhumass. Seega juba kaks kuud veninud varakevad lõppeb ja algab päriskevad.

Antitsükloni(te) mõjul püsib see üsna palav õhumass Eesti kohal vähemalt nädal aega, võib-olla kuu lõpuni. Kui GFS mudel näitab Venemaa antitsükloni domineerimist ja selle aeglast nõrgenemist järgmise nädala jooksul, siis Euroopa mudel näitab uute antitsüklonite voogu Skandinaaviast Venemaale, aga Eesti jääb nende lõuna- või lääneserva.

Õhumassi poolest võib selge ilmaga sooja tulla 20...23°C. Äikesevõimaluse osas on soodsam kindlasti GFS mudeli prognoos, sest Eesti jääb siis antitsükloni kaugele äärealale, kus laskumisinversioon on nõrgem ja konvektsiooni läbimurdmise tingimused paremad. Samuti on sellisel juhul soodustatud niiskema õhumassi saabumine Vahemerelt või Musta mere regioonist, mis aitaks õhumassi labiliseerumisele kaasa.

GFS arvutatud stsenaariumi kohaselt on äikese võimalus märkimisväärne, http://www.wetter3.de/Archiv/index.html.

3.5.2008 võis tajuda äikese lähedust. Sünoptiline olukord oli sarnane nüüd prognoosituga, vt http://www2.wetter3.de/Archiv/GFS/2008050312_0.gif.

16. aprillil oli paljudes kohtades külma õhumassi mõjul pilvitu ilm.

Mõned julgemad prognoosid pakuvad Eestisse kuni 26-kraadist suvekuuma. Selline on http://meteo.fi/ (põhineb GFS mudelil) prognoos teisipäeva kl 12 UTC kohta.

↧

Uus soojenemine ja vihmavõimalus aprilli lõpus

April 23, 2014, 2:44 am

≫ Next: Jahe mai algus

≪ Previous: Soe periood aprilli teises pooles ja äikesevõimalus

28. aprillil tuleb veel üks päikeseline ja soe ilm, kuid tuul võib saartel ja Põhja-Eestis pisut tugevam olla kui eelmistel päevadel. Nagu viimasel paaril päeval, on nüüdki oodata enamasti ülemise või keskmise kihi pilvi, kuid kastepunkt on tõusnud 0°C lähedale ja sellest võib juba jätkuda ka alumise korruse pilvede tekkeks (rünkpilved, kihtrünkpilved).
Jahedamaks läheb 30. aprillist, kui sooja tuleb vähem kui 15 kraadi ja oodata on ka vihma (1. mail). Jahenemise põhjuseks on arktilise õhumassi saabumine Venemaale jõudva põhjatsükloni tagalas ja sademete põhjuseks Eesti kohal või lähedal süvenev tsüklon. Kui Eesti kohal tekib suur õhumassi kontrast, siis võib sadu tugev olla ja välistatud pole ka äike, eriti kui tegu on aktiivse sooja frondiga (1.-2. mail).

27. aprillil jätkub päikeseline, vaikne ja üsna soe ilm (kuni 20 kraadi võimalik), kuid pilvi peaks nõrgeneva antitsükloni tõttu rohkem olema.
Järgmise paari päeva jooksul peaks tugevnema põhjapoolse tsükloni mõju, mistõttu tuul on loodest, läänest või edelast ja veidi tugevam. Sademetevõimalus on suurim 29. aprillil kuni 1. mail. Pärast seda jääb Eesti väga tõenäoliselt külma õhumassi ja sooja enam üle 15 kraadi ei tule.

Pilvi jätkus (Laagris)

26. aprill toob tugeva öökülma järel taas päikeselise ja vaikse päeva, sest juba mitmendat päeva püsib antitsükloni kese looderanniku lähedal. Soojemas õhumassis on juba rohkemates kohtades üle 15 kraadi oodata. Ka pilvi võib enam olla, sest antitsüklon nõrgeneb, kuid need on tõenäoliselt ülemise kihi pilved, sest rünkpilvede tekkeks on õhumass veel liiga kuiv.
Tegu on ebatavaliselt kuiva õhumassiga: kastepunkt on mõnel pool -10...-14°C (http://www.emhi.ee/?ide=21,540,820). Kuna päevasel ajal on soe (kuni 18°C), siis tähendab see ka ekstreemselt madalat suhtelist õhuniiskust. Nii mõõdeti näiteks Pärnu-Sauga ilmajaamas suhtelise niiskuse miinimumiks 7%, mis võib-olla üldine rekord (vähemalt pole teada, et kunagi oleks mõõdetud madalamaid näitajaid).
Huvi on tekkinud ka tuleohuindeksi rekordi kohta. Selle kohta on teada järgnev:16.09.2002 Põlvamaal 16260 ja 8.09.2002 Saaremaal 16516. Aga kui vaadata ilma riskide raamatut, siis oli see küll üle 22 tuhande, kuid peab uurima!
25. ja 26. aprill pakkusid uhkeid kiudpilvede vaatemänge. 26. aprillil võis mitmel pool näha tihedaid kiudpilvi (Cirrus spissatus), mis sarnanevad kõrgrünkpilvedega või kiudrünkpilvedega. Neid koos kiudrünkpilvedega peetakse sageli lennukite põhjustatud uudseks nähtuseks. Ometigi sisaldas nii kiud- kui kiudrünkpilvi (Cirrocumulus) juba amatöörmeteoroloog Luke Howardi 1802. aasta lõpus esitletud pilvede nimetamise süsteem (teoses „On the modification of clouds”). Vanarahvas on neid vahel nimetanud ka oaõilmepilvedeks. Küll määratleti näiteks kihtsajupilved (Nimbostratus) pilvesüstemaatikas alles 20. sajandil, ometi ei peeta neid tehislikeks ega seosta mingite vandenõudega.

Kuigi kiudpilvede kohta öeldakse, et need on õhukesed ega varjuta tavaliselt päikest, siis seekord ilmusid taevalaotusele ka massiivsed kiudpilved. Neid nimetatakse tihedateks kiudpilvedeks (Cirrus spissatus). Väiksemad, mis meenutavad pisikesi rünkpilvi, on tihedate kiudpilvede erim - topjad kiudpilved (Cirrus floccus).

Need on siin on konksu- või isegi suusakujulised kiudpilved (Cirrus uncinus). Need näitavad pea alati pilvisuse tihenemist ja sageli ka sademeid. Selline kuju tekib sellest, et kiudpilvel tervikuna on paksus, mitte pole see tasapinnaline. See osa, mis asub kõrgemal, asub kiiremini liikuvas õhus, aga see osa, mis madalamal, asub aeglasemalt liikuvas õhuvoolus ja nii jääb madalam osa maha (võib ka vastupidi olla). Madalam osa kujutab endast sademeid - lumesadu 6-8 km kõrgusel.

Välismaalt ja edasise ilma prognoos. 26. aprilli öösel liikus Suurbritannia kohal olevast tsüklonist lohk ühes sooja tüüpi oklusioonifrondiga Põhjamerele ja jäi seal statsionaarseks (väheliikuvaks). Frondil moodustus hommikul kitsas konvektsioonipilvede vöönd, kus ennelõunasel ajal hakkasid järsku välgud sähvima. Tund-tunnilt on statsionaarne, aga jõhkralt sirgjooneline äikesevöönd üha pikemaks veninud; äikesejoon jätkub katkestustega ka Saksamaal.

Äikesevöönd frondil nähtuna satelliidipildilt, http://sat24.com/en/scan

Äikesevöönd detektori järgi, http://www.blitzortung.org/Webpages/index.php

Üsna soe ilm püsib paar päeva (kuni 20 kraadi võimalik), siis muutub tsüklonite mõju tugevamaks. Esmalt peaks suurenema põhjapoolse tsükloni mõju, hiljem võib areneda tsüklon või lohk Eesti läheduses. See tähendab juba märkimisväärset vihmavõimalust (nädala keskel). Mai alguseks on arvutatud lõunatsükloni saabumine, kuid midagi täpsemat on selle kohta raske öelda: võib tulla nii äikeseline kui paduvihmane ja kõle ilm.

25. aprillil jätkub päikeseline ja üsna vaikne ilm. Kuna õhumass on veidi soojem, siis võib mõnel pool tulla sooja ka üle 16 kraadi. Pisut soojenemist on oodata nädalavahetusel.
Järgmise nädala algul on oodata tsükloni süvenemist Eesti lähedal. See tähendab vihmavõimaluse suurenemist.

24. aprillil jätkus antitsükloni mõjul päikeseline ja juba päris vaikne ilm. Kuna püsis veel külm õhumass, siis maksimaalne õhutemperatuur tõusis enamasti 8-14 kraadini.
Järgmised paar päeva läheb soojemaks, kuid see trend aeglustub või peatub nädalavahetusel. Kui kujuneb soodne sünoptiline olukord, siis jätkub ilma soojenemine järgmise nädala algul. Sel juhul tuleb sooja taas üle 20 kraadi. Sademete võimalus on endiselt kuu viimastel päevadel olemas.

Kiudpilved piilumas linna vahelt ja loojang (Laagris)

23. aprill
Soojalaine lõppes tänasega ära, sest antitsükloni idaservas jõudis arktiline õhumass Eesti kohale. Mõnel pool ei tõusnud õhutemperatuur enam 10 kraadinigi. Jahe ilm kestab paar päeva, öösel on oodata kuni 5 kraadi külma. Nädala lõpus jõuab kohale soojem õhumass ja sooja tuleb taas üle 15 kraadi.

Enamikes kohtades oli viimati sademeid 14 või 15. aprillil hoovihma ja rahena. Päikeselise ilma ja väga kuiva õhumassi tõttu (kastepunkt oli hulk aega alla 0°C, viimasel paaril päeval kõrgem) on tuleoht muutunud suureks ja võib enne vihmade saabumist isegi ekstreemseks muutuda (indeks üle 5000). Seda soodustab jätkuvalt päikeseline ilm ja ebatavaliselt kuiva õhumassi saabumine, kus kastepunkt on kuni -10°C, vt http://www.emhi.ee/index.php?ide=21,540,820.

Tuleohuindeks 23. aprillil, http://www.emhi.ee/index.php?ide=19,270

Põud on kuivatanud jõe Pangodis Sulu külas. Eero Hermanni foto

Olukord võib muutuda kuu viimastel päevadel, sest antitsükloni mõju nõrgeneb ja mõjule võib pääseda mõni tsüklon, tõenäolisemalt lääne või edela pool asuv. Sademete võimalus muutuks sel juhul arvestatavaks 29. või 30. aprillil. Samal ajal püsib Eesti kohal soe õhumass, nii et sooja võib üle 20 kraadi tulla.

↧