Quantcast
Channel: Ilm ja inimesed
Viewing all 606 articles
Browse latest View live
↧

Hilissuvi

September 8, 2014, 1:35 pm
$
0
0
Merike Merilain kirjutas mõne päeva eest suverahust niiviisi: Praegune rahulik kõrgrõhuala ilm viib meelest igasugused suve kõrvalekalded. Lõpuks on aega aias või metsas istuda, ei tuult, ei vihma, kodurahu rahutul ajal. Vt lisaks http://ilm.ee/index.php?512721. 
Kuigi täna-homme kujundab Eesti ilma Läänemerel olev tsüklon, mis toob vihma, püsib õhumass soe ja vähemalt mõnel pool tõuseb temperatuur ikka üle 20°C. See tsüklon ei too läänetsüklonite läbimurret, vaid suvine antitsüklonaalne blokeering püsib. Uuesti tugevneva antitsükloni servas tuleb lõunast, kagust või idast jätkuvalt sooja, nii et nädala lõpus on ilmad ikka suvised.
Pikkade ööde tõttu on temperatuur tugevasti sõltuv veekogude lähedusest ja tuule suunast nende suhtes, tuule tugevusest, pilvisusest ja kastepunktist. Mõnel pool rannikualadel püsib õhutemperatuur kogu ööpäeva vältel üle 15°C, samas kui selge ja vaikse ilmaga on sisemaal ka alla 5°C sooja, vt nt 7. või 8. septembri ööpäeva eksteemume: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/vaatlusandmed/oopaevaandmed/. Viimased paar ööd on eelmistest tsüklonaalse mõjutuse tõttu paljudes kohtades märkimisväärselt soojemad.
Ehkki augustis oli sünoptilise sügise ilminguid, siis paistab, et ilmakaardil taastus südasuvine olukord ja seetõttu veel ei saa vähemalt Läänemere idakaldal rääkida sünoptilisest sügisest. Samuti jätkub klimaatiline suvi, sest ööpäeva keskmine on püsivalt üle 13°C. Alternatiivseid arvamusi võib kuulda fenoloogidelt ja agrometeoroloogidelt: http://looduskalender.ee/node/21012.

8. septembril oligi peaaegu nii soe.
↧
Search

Sügise algus

September 15, 2014, 3:35 am
$
0
0
Tartus oodatakse meteoroloogia huviringi õppureid: http://looduskalender.ee/node/21112

16. septembri öö oli juba udusem, aga ikka oli enamasti tegu selge taevaga uduga. Õhus veel öökülma ei registreeritud, küll aga maapinnal, kusjuures tugevam oli see Peipsi-äärsetes maakondades.
Päev on päikeseline ja kuni 20-kraadise soojaga. Õhtul ja öösel on oodata udu tekkimise intensiivistumist, sest jahtumiseks on tingimused head ja õhk läheb tasapisi niiskemaks (antitsükloni kese on veel Eesti kohal, kuid liigub Venemaale).
Kaugemalt maailmast: Edouard püsib 2. kategooria orkaan, kuid endiselt prognoositakse tugevnemist suurorkaaniks (major hurricane, vähemalt 3. kat).
Odile nõrgenes California poolsaare  kohal troopiliseks tormiks, kuid see tõi sinna kaasa talumatu 37-kraadise leitsaku, sest kastepunkt ulatub üle 25 kraadi (tormi animatsioon): orkaanid kannavad endaga ekvatoriaalset või merelist troopilist õhumassi suurematele laiustele.

Edouard 16. septembri öösel Atlandi ookeani keskosas. Näha on ebatavaliselt hästi väljakujunenud silma, http://www.ssd.noaa.gov/PS/TROP/floaters/06L/imagery/rgb-animated.gif.

Viimaks on aeg nii kaugele jõudnud, et algamas on sügis. Ehkki päevad on veel üsna soojad, on juba teist ööd järjest õhus (2 m kõrgusel) langenud mõnel pool õhutemperatuur 0°C-ni ja maapinnal on olnud üsnagi paljudes kohtades öökülma. Ööpäeva keskmine temperatuur on teist päeva järjest enamikes kohtades alla 13°C, ainult merel ja kohati rannikualadel on see veel kõrgem ehk klimaatiline suvi seal veel kestab.
Antitsükloni mõjul vaikne ja ilmselt valdavalt selge ilm püsib. Seetõttu on ööpäevane temperatuurikõikumine üpris suur ehk võib ulatuda üle 15°C. Udu tekkimine võib järgnevate ööde jooksul intensiivistuda, sest jahtumiseks on tingimused soodsad, kuid antitsükloni jõudmisel Venemaale võib õhumass muutuda niiskemaks. 
Kui paari päeva eest toimunud jahenemine on märgatav eeskätt öisel ajal, siis uut ja just päevasel ajal kajastuvat jahenemist on oodata nädala pärast seoses uue antitsükloni tekkega Skandinaavia kohal.

Kaugemalt maailmast: Odile püsib üsna stabiilselt 3-4. kategooria orkaanina, kuid õhurõhk langes selles rekordiliselt madalalale (922 hPa). Hommikuks jõudis see California poolsaare kohale, animatsioon. 
Atlandi keskosas tugevnes Edouard 2. kategooria orkaaniks ja prognoositakse jätkuvat tugevnemist.

Edouard 15. septembri hommikul Atlandi ookeani keskosas, http://www.ssd.noaa.gov/PS/TROP/floaters/06L/imagery/rgb-animated.gif.
↧
↧

Sügis on käes

September 22, 2014, 3:12 pm
$
0
0
Kommentaariumi link
Ilmapäevik

23. septembril laotus tsükloni tagalas arktiline õhumass kogu Eesti kohale. Ilm oli pilves, sajuhoogudega (enamasti vihm, kohati võis tulla vesist lörtsi) ja väga jahe, sest õhutemperatuur jõi kõikjal selgelt alla 10 kraadi, v.a saartel, kus ilm oli selgem  ja sooja kuni 10 kraadi. Tekkis ka mereefekt (lake-effect rain).

Mereefekt satpildil (http://www.sat24.com/en/scan)

Arvestades nt saarte eripära, tuleb  rõhutada, et Eesti on kliimalt väga mitmekesine, nii ka rajoneeritud: Mandri-Eesti Dfb Köppeni järgi (niiske kliima, külm talv), saarte lääneosa aga Cfb (mereline, pehme talv). See avaldub eriti selgelt ülemineku- ja vaheaastaaegadel.
Kuigi igal pool Põhja-Euroopas saab praegu rääkida sünoptilisest sügisest, siis klimaatiliselt see ilmselt nii pole, sest nädala jooksul läheb uuesti päris soojaks (nädala lõpus kuni 18 kraadi võimalik). Seega merel ja kohati rannikualadel tõenäoliselt veel jätkub klimaatiline suvi (ööpäeva keskmine üle 13 kraadi). Niisiis meenub juuni, mis algas soojalt, aga kuu keskel saabus järsk külmenemine nagu praegugi.
Kuivõrd sarnane on  23.09 sünoptilist olukord 17.06 omaga? Kui ilmakaarte vaadata, siis sarnanusi on päris palju: Suurbritannia kohal on antitsüklon või selle hari, samal ajal tuleb põhjast või loodest tsüklon või selle lohk - kujuneb meridionaalne tsirkulatsioon (C-tüüp, õhuvool põhjast). Tsükloni tagalas on tugev arktilise õhumassi advektsioon 80. laiustelt 50. laiusteni või isegi kaugemale lõunasse. Troposfääri keskosas on külma õhumassi advektsiooni teljel väga tugev isohüpside miinimum, mis jõuab Läänemereni.
Erinevalt juuni juhtumist ei püsi tsirkulatsiooni C-tüüp pikalt, vaid asendub juba paari päevaga W-tüübiga ja läänest ehk ookeanilt tuleb praegusel ajal juba sooja. Nii läheneb nädala lõpus temperatuur taas 20 kraadile.



17.6. ja 23.9. ilmakaartide võrdlus. Sarnasusi on mitmeid, erinevused pigem nüanssides (http://www.wetter3.de/Archiv/).

Kui möödunud nädal jäi suve ja sügise üleminekuperioodiks, siis nüüd saab juba päris kindlalt sügisest rääkida – nii klimaatiliselt kui ka astronoomiliselt. On huvitav, et suvi vedas end juba teist aastat järjest väärika lõpuni välja (kui parafraseerida üht ilmahuvilist).
Ilmamuutuse tõi Läänemere ja Baltikumi kohal arenenud tsüklon, mille tagalas avanes tee arktilisele õhumassile. Ilmateenistus kirjutas oma Facebooki lehel: Kuulduste kohaselt on Ida-Soomes juba esimene lumi maas. Lähipäevadeks prognoosib sinna tugevnevat põhjatuult ja (kohati kuni 15 cm paksust) lund ka põhjanaabrite ilmateenistus. Põhjanaabrite septembrikuine lumerekord on aga aastast 1968 (23.09), mil Lapimaal mõõdeti lume paksuseks 30 cm.
Eestis lund siiski tõenäoliselt oodata ei ole, kuid lörts või lumekruubid on võimalikud, sest õhumass on selleks piisavalt külm. Juba 22. septembri õhtul, kui alates saartest ja Loode-Eestist tuul tugevnes, sest algas arktilise õhumassi sissetung, hakkas uduvihma tuiskama – märk sellest, et 2-3 km kõrgusel sadas lund, kuid aluspinna lähedal on veel piisavalt paks plusskraadidega õhukiht, nii et peen lumi jõudis sulada uduvihmaks, mida tuisutas tugev põhjatuul. 
Ilmamuutuse toonud tsüklon 22. septembri õhtul (allikas).

23. september tulebki nädala kõige kõledam päev, sest tsükloni tagalas on intensiivne külma õhu advektsioon, tuul on tugev ja taevas võib olla pilves – see hoiab temperatuuri 10°C-st valdavalt madalamana.
Esimene kindel öökülm õhus on võimalik 24. septembri öösel. Edaspidi läheb soojemaks, sest ookeanil aktiviseerub tsüklonaalne tegevus, nii et Läänemere regioon jääb tsüklonite seeria sooja kagu- ja idaserva.
↧

Oktoober jätkub sügiseselt

October 3, 2014, 3:23 pm
$
0
0
Kommentaariumi link
Pilvedest geograafi pilgu läbi
4.-11. oktoobril ei viibi Eestis, vaid Itaalias, mistõttu postitust uuendatakse vaid piltide osas ja kommentaaridele vastamine nii, kuidas aega ja võimalust Internetis olla.

Kätte on jõudnud kuldne sügis. See ilmselt niipea ei muutu, sest antitsüklonite ülekaal Läänemere regioonis püsib. Kuigi 3. ja 4. oktoober on üsna soojad ja pilvised, on oodata antitsükloni lõunaservas idast märksa külmema ja kuivema õhumassi saabumist. Seega võib tulla mitu selget ja tugevate öökülmadega päeva. 
Kui nädala teisel poolel osutub läänetsükloni mõju piisavalt tugevaks, siis peaks Vahemere ääres saabuma soojem ja niiskem õhumass. Vastasseis antitsükloniga tähendab tuule tugevnemist. Vaata ka M. Merilaini ilmajuttu: http://ilm.ee/?512816.

Kuldne sügis Tartus (2. oktoobril)

Kuni Leeduni oli huvitavaid pilvestikke, kuid siis kadus viimne kui pilveke.

Need pole tuuleluuad, vaid puuvõõrikud. Massiliselt ilmub neid Kaunase ümbruses ja sealt edasi Poola poole sõites.

Fumuluste kollektsioon 5.10.2014 Katowice´i tööstusrajoonis. Ei ole suits!
Fumulus on sulandsõna fume ja Cumulus, olles mitteametlik nimetus pilvedele, mis tekivad soojuselektrijaamade ja katlamajade korstnatest väljuvast veeaurust, sest kuum gaas jahtub märgatavalt atmosfääri jõudes ja seetõttu veeaur kondenseerub (Fumulust peetakse Pyrocumuluse vormiks). Seetõttu nimetatakse seda eesti keeles ka korstnapilveks.
Sageli võib vaikse ja jaheda ilmaga, kui temperatuur langeb kiiresti kõrgusega (Eestis mõnel külmal märtsi keskpäeval), korstnapilv ulatuda sadade meetrite kõrguseni ja ülevalt isegi laieneda ning moodustada rünkpilve või kihtrünkpilve. Kui on pakaseline ilm ja tugev inversioon, siis võib see moodustada „vulkaani purskepilve“, mis võib väga kaua, isegi tunde püsida. Seega kuulub see põhimõtteliselt vertikaalselt arenevate pilvede hulka.

Pilvestik ja maastik 5.10.2014 Poola-Tšehhi piiril. Taamal paistab Pieniny mäeahelik. Eriti põnev on õhumassi sumestuse tõttu tekkiv võimas teravussügavus.
↧

Sügis süveneb

October 21, 2014, 8:51 am
$
0
0
Kommentaariumi link

Ilmateenistus kirjutas Facebookis: 23. oktoobri hommikul registreeriti Kirde-Eestis selle sügise madalaim termomeetrinäit! Kell 8 oli õhutemperatuur Narva vaatlusjaamas -11,8°C. Arkiliselt külma õhuga antitsüklon jääb meie ilma kujundama ka täna ja homme. Eeloleval ööl ja homme hommikul langeb termomeetrinäit Ida- ja Kirde-Eestis paiguti taas -10°C-st madalamale.
Arktiline õhumass püsib veel vähemalt ühe ööpäeva. Nii on 24.10. hommikul võimalik kuni -15°C ja ilmselt päevalgi jääb paljudes kohtades 0°C-st madalamaks.
Kuna antitsüklon jõuab Venemaale ja Eesti jääb selle lääneserva, siis avaneb tee soojemale ja niiskemale õhumassile, nii et pakane (oktoobri kohta -10°C ja madalam ju on) asendub peaaegu suvise ilmaga (10°C ja rohkem). See muutus toimub ilmselt tugevneva tuule saatel ja 25.-26. oktoobri jooksul.
Samas hakkab tihenema uuesti pilvisus ning ühes soojaga saabub vihm ja udu. Suur soe püsib ilmselt üsna kuu lõpuni.
Kaugemalt maailmast: Atlandi ookeani piires troopikatsükloneid hetkel ei ole ja Assooridel olnud tsüklon ei muutunud lähistroopiliseks tsükloniks. Korraks küll tekkis nõrk troopiline tsüklon Yucatani poolsaare lähedale, aga maismaale jõudes see hajus.
Troopikatsüklon Ana ületab troopilise tormina Hawaii ja liigub edasi kirdesse.

22. oktoobril hommikul ilm selgines ja Soome lahel tekkis mereefekt, sest kohale jõudis kärekülm ja väga kuiv arktiline õhumass. Kuna öö oli enamasti pilvine, polnud ka hommikul üle 5 kraadi külma. Sellest hoolimata ei tõusnud mõnel pool päeval õhutemperatuur nullist kõrgemale.
Õhtupoolikul tihenes pilvisus alates saartest ja Lõuna-Eestist, sest Läänemere lõunaosa kohale jõudis tsüklon. Kuna see möödub üsna kaugelt ja antitsüklon liigub lõunasse, siis sademeid seoses tsükloni või frontidega ei tule, vaid järgnevus piirdub üksnes kiud- ja kiudkihtpilvedega, võib-olla Saaremaal ja Liivi lahel jõuab kõrgkihtpilvedeni; Kirde-Eestis võib taevas kogu aja vältel selge püsida (mereefekti pilvi ei arvesta). Seetõttu võib arvata, et hommikuks langeb õhutemperatuur -7...-10°C-ni.
Kuna viimaks jääb Eesti antitsükloni lääneserva, siis pääseb Läänemere idakaldale uuesti soojem ja niiskem õhumass. Olenevalt antitsükloni liikumise kiirusest võib see juhtuda 2-4 päeva pärast. Seega, oodata on tuulisemaid ja soojemaid ilmu. Kas sademeid tuleb ja mis faasis, pole teada.

Kui 20. oktoobril oli veel väga soe (õhutemperatuur üle 10°C) ja niiske, nii et kohati oli labiilses õhumassis äikestki, rääkimata rünksajupilvedest, siis 21. oktoobril oli juba märksa jahedam, kuid ikka pilves.
Jahenemise põhjustas Venemaale jõudnud osatsükloni tagalas saabunud külmem õhumass. Põhja-Jäämerelt mööda Soomet ja Venemaad lõunasse liikuv eriti külm antitsüklon süvendab jahenemist, sest selle lõunaservas jõuab kohale arktiline õhumass. Kuna paistab, et laskumisinversiooni tõttu on tekkinud paljusid riike kattev kihtrünkpilvestik, siis selgeks ei pruugi ilm niipea minna (hilisõhtul selgines ilm Tartu kohal, ehk hommikuks ka mujal, eks paistab) ja seetõttu ei lange ka õhutemperatuur väga madalale, aga alla 0°C ilmselt ikka. Kui siiski selgineb ja tuul on nõrk, võib langeda hommikuks -10°C-st madalamale.
Üksikutes kohtades on märgatud kihtrünkpilvedest sadanud vähest lörtsi ja lund. Seda võib oodata järgmistelgi päevadel. Kas kuidagi avaldub ka mereefekt, pole teada. Seega sügis süveneb, kuid talveks veel ei lähe, sest antitsükloni liikumisega lõunasse avaneb mõne päeva pärast tee soojemale ja niiskemale õhumassile. Seega läheb taas tuulisemaks ja tunduvalt soojemaks.
Kaugemalt maailmast: Atlandi ookeani piires otseselt troopikatsükloneid hetkel ei ole. Assooridel on tsüklon, milles on küllalt palju konvektsiooni ja NHC on andnud 10% tõenäosuse, et see võib mõne päeva jooksul muutuda lähistroopiliseks tsükloniks. 
Troopikatsüklon Ana jõudis orkaanina Hawaiile, kuid on nüüdseks nõrgenenud tormiks, ent selle kadumist või tranformeerumist parasvöötmetsükloniks veel niipea ei oodata.

Soome lennundusmeteoroloogia kaardil on isotermide järgi hästi näha külma õhumassi levimine kirdest edelasse (http://www.ilmailusaa.fi/index.html#id=rrpt#map=scandinavia#level=FL50).


Tohutult suurem alal laiub kihtrünkpilvest (http://sat24.com/en/bc?ir=false).
↧
↧

November jätkub soojalt ja sombuselt

November 3, 2014, 12:44 pm
$
0
0
Kommentaariumi link

7. novembril jätkus pilves ja sombune ilm, kohati sadas vihma ja oli udu. Tsükloni keskme lähedal oli tuul nõrk.
Ilm jätkub soojalt ja sombuselt: aeg-ajalt sajab vihma, õhutemperatuur on 0°C, tuul nõrk või mõõdukas, mistõttu udu võib sagedane olla. Selle põhjuseks on Lõuna-Venemaal tugevnev antitsüklon, mille lääneservas tuleb Vahemerelt sooja.

Pilves selgimistega ilm Tartus. Kristjan Kalda foto (avaldatud autori loal)

6. novembril oli pilves ja kohati udune ilm, saartel ja Põhja-Eestis, õhtul ka lõuna pool sadas vihma. Õhutemperatuur oli novembri kohta jätkuvalt kõrge (kuni 9°C).
Eesti kohale liigub tsüklon, mis toob vihma; keskme läheduses on tuul nõrk või mõõdukas. Kuivemaks muutub ilm alates 8. või 9. novembrist. Ilmakaartidel pole talvest veel mingit märki.

Novembriudu Tõrva lähedal

5. novembriöö hakuks tugevnes tuul oluliselt, kuid siiski mitte päris tormini (maksimumpuhangud 19 m/s). Selle põhjuseks oli Edela-Soomes süvenenud (osa)tsüklon, mille keskme ümbruses oli suur õhurõhugradient:

Mida see kaasa tõi, vt allpool (DWD)!

Päev möödus pilviselt, kuid märksa rahulikumalt. Polaarfront lookleb üle Eesti, Läänemere ja Rootsi (sinna lubati isegi lumetormi). Eesti jäi polaarfrondi rahulikumale ja soojemale poolele, kus sooja ikka kuni 10 kraadi. Päeva jooksul hakkas alates saartest ja Põhja-Eestist vihma sadama.

Polaarfront on pilvemassi järgi hästi jälgitav (http://sat24.com/en/scan?ir=false).

Kuna paistab, et polaarfront jääb mõneks päevaks Eesti kohale või väga lähedale, siis tulevad vihmased päevad. Külm õhumass jääb siiski põhja poole, nii et lörtsi ega lund pole oodata. Siiski saabuv tsüklon võib tuua üsna tuulise ilma.
Praegune tormine periood tõenäoliselt nõrgeneb või kaob mõne aja pärast, nii et varsti võivad ees oodata vaiksed, udused ja soojad novembripäevad.

4. november jätkus väga soojalt (sooja 9...13°C). Pilvisus oli tihedam saartel ja Põhja-Eestis, kus sadas vihma. Lõuna pool oli sademeteta ja Eesti lõunapiiril isegi päikeseline ilm.
Suure sooja toonud madalrõhuvöönd nihkub ida ja kirde poole, mistõttu praegune asendub jahedama õhumassiga, nii et õhutemperatuur järgmistel päevadel ilmselt üle 10°C ei ulatu, aga siiski valitsevad kindlalt plusskraadid; rohkem sajab vihma ilmselt 7. novembril, kui ilmselt Eesti kohale satub aktiivne osatsüklon.
Talvisema ilma osas uudiseid pole (Eestis!) – sügis näib jätkuvat pikemat aega.

Vaasa kohale sattus oklusioonipunkt ja seal marutas lund nii mis kole, samas kui pisut maad lõuna pool oli sooja 10 kraadi ja enamgi, lisaks vihm (http://www.ilmailusaa.fi/#id=swc#map=scandinavia#level=SWC).

Üsna tugev lumesadu 4. nov õhtul Vaasas. Hommikuks lubatakse kuni 20 cm lund: http://yle.fi/saa/lumipyrya_pohjois-pohjanmaalle_ja_kainuuseen/7016561.
Diana Lahti foto (avaldatud autori loal)

Aktiivsed ja ulatuslikud läänetsüklonid jätkavad sooja ja niiske õhumassi transportimist Põhja-Euroopasse. Ehkki paistab, et tsirkulatsioon pöördub peatselt meridionaalsemaks, ei tule Vahemereltki muud kui ikka sooja. Seetõttu väga tõenäoliselt niipea talve pole veel oodata, vaid november jätkub väga soojalt ja enamasti pilviselt-sombuselt. Sademed tulevad ikka vihmana.
Kuigi nädala lõpuks on arvutatud Skandinaaviasse antitsükloni teke, mis võiks tähendada ilma külmenemist, tooks see talvisema ilma vaid siis, kui kujuneks välja antitsüklonaalne blokeering. Siiski on arvutatud antitsükloni liikumine itta ja tee soojale-niiske õhumassile on seejärel taas avatud.

Ilmakaardil on näha, et Läänemere regioon jääb tsüklonite lõuna- või idaserva. Seal on tee avatud soojale ja niiske õhumassile, mis tähendab, et talvine ilm lükkub edasi (DWD).
↧

Kas sooja hilissügise võidukäik?

November 10, 2014, 5:01 am
$
0
0
Sügis on olnud sarnaselt eelmise aastaga soe või väga soe, mille vahele on mahtunud paar külmemat perioodi ja näpuotsaga lörtsi-lundki siin-seal. Talvest siiski märke justkui ei ole, vaid kestab juba mõnda aega hilissügis.
Paistab siiski, et ilm läheb nii või naa külmemaks. Vahepeal arvutati antitsükloni servas isegi arktilise õhumassi otsene sissetung, kuid nüüd enam nii külma stsenaariumit ei ole. Sellegi poolest on nädala lõpu poole miinuskraade oodata. Kuna külmenemine on seotud antitsükloniga, siis lumikatte teke pole kuigi tõenäoline. Juba on jõutud tähele panna, et tekkida võib massiivne inversioon, kus maapinna lähedal on miinuskraadid, aga paari km kõrgusel plusskraadid.
Pika jutuga ununes, et 10. novembri öö jooksul liikus selge taevaga ala lõunast põhja ja ennelõunaks läks taas pilve, sest antitsükloni lääneserva mööda läheneb lõunast soe front. 
↧

Novembri teine pool meenutab juba eeltalve

November 18, 2014, 12:41 pm
$
0
0
Kommentaariumi link

Oleme õnnelikud ja uhked, sest tänavuse teadusajakirjanike sõbra tiitli pälvis meie oma kolleeg - ilma-ja kliimateadlane Ain Kallis!
“Olgu teemaks äike, maru või joonpilved, Kallis on alati aldis põnevaid ilmanähtusi oma muhedal moel ja arvukate näidete toel publikule selgitama,” ütles auhinnažürii esimees Priit Ennet.
 Kallise sulest on ilmunud ligi kuussada populaarteaduslikku artiklit. Möödunud aastal ilmus Kallisel koos Andres Tarandi ja Jaak Jaagusega põhjalik teadusmonograafia “Eesti kliima minevikus ja tänapäeval”. Sel aastal sai kaante vahele “Kodune ilmaraamat”, kus ka kõige keerulisemad asjad on saanud lihtsad ja arusaadavad seletused.
 Loe rohkem: http://www.ilmateenistus.ee/2014/11/teadusajakirjanduse-sober-on-ain-kallis/

24. novembril tuule tugevnemise tõttu udu kadus ja ilm selgines, nii et näha võis huvitavaid joonpilvi, kuid õhutemperatuur püsis miinuspoolel ja lume sulamine peatus.
Skandinaaviast läheneva osatsükloni tõttu tuul tugevneb, aga sademete jõudmine on kahtlane: võib-olla jõuab midagi vaid saartele või Lääne-Eestisse. Osatsükloni suundumine kirdesse ja kadumine on seotud Venemaa antitsükloniga, mille mõju tugevneb. Sellega seoses tuul nõrgeneb ja ilm külmeneb uuesti.
Seoses bioklimatoloogiaga meenub aimede külmale vastupidamisvõime, mis kujuneb välja sügisel ja talve algul (lisaks pärilikele omadustele). Talvekindluse kujunemine on kahefaasiline ja sõltub paljugi ilmastikust. Praegu peaks tegu olema juba 2. faasiga, milleks soodsaim on vähene lumi (kui üldse) ja õhutemperatuur -2...-5°C, mille jätkumist võib Venemaa antitsükloniga oodata.


Ilus taevas Teemeistri kohal 24.11.2014. Kristjan Kalda fotod

23. november jätkus nõrga tuulega ja uduselt, kuid saartel ilm selgines. 24. novembril jõuab läänest osatsüklon lähemale ja tuul tugevneb. Sademeid on ilmselt kõige rohkem 25. novembril, aga kas igal pool ja kui palju, on teadmata, sest antitsükloni tõttu ei pruugi see lohk või osatsüklon kuigi kaugele itta pääseda. Ilm soojeneb pisut.

Udu Simunas 22.11.2014. Kairo Kiitsaku foto

22. november möödus uduselt ja vaikselt, oli nõrk sula. Praktiliselt tuuletu ja udune ilm püsib veel paar päeva. Alles 24. novembril on oodata lohu saabumist, mis toob nii sademeid, tuult kui soojema õhumassi. Pikemalt: http://aikesehuvilised.ee/kas-sadanud-lumi-jaab-detsembrini-maha/

Kihtpilved Teemeistris



Lumine ja udune Vana-Võidu. Kristjan Kalda foto

Udune Pangodi (22.11.2014 kl 18.34). Eero Hermanni foto. Avaldatud autorite loal

Jäide, kiilasjää, jäävihm
Kõnekeeles öeldakse väga sageli, et sajab jäidet, kuid see pole õige. Facebookis vihjati sellele, miks selline sõnakasutus võib levinud olla: ilmateates räägitakse ja hoiatatakse ikka jäite ja kiilasjää, mitte aga jäävihma või jäätuva vihma eest. Võib olla peaks ilmateates ikkagi rääkima ka jäidet ja kiilasjääd tekitavatest sademetest?
Mõisted:
* Jäide on jääkiht, mis tekib esemetele allajahtunud vedelate sademete jäätumise tagajärjel. Jäide tekib ka siis kui vihma-, uduvihma- või udupiisad puutuvad kokku külmunud pindadega, mille temperatuur on 0°C või madalam. Jäitekiht võib olla tuhm või klaasjalt läbipaistev ja see tekib esemete tuulepoolsele küljele. Mõnikord on jääkihi paksus mitu sentimeetrit, kutsudes esile mitmesuguseid kahjustusi nagu puuokste murdumine, elektri- ja sideliinide katkemine, postide purunemine jne.
 * Kiilasjää on jääkiht maapinnal. See tekib samuti vedelate sademete – vihma, uduvihma, tihedate udupiiskade, märja lume, aga ka veekihi jäätumisel maapinnal. Kiilasjää hulka kuulub ka lumekiht, mis on tihenenud ja libedaks muutunud autotranspordi liikumise tulemusel. Kiilasjää, erinevalt jäitest, esineb ainult maapinnal, kõige sagedamini teedel.
 * Jäävihm on sademed, mis kujutavad peenikesi tugevaid läbipaistvaid jääteri diameetriga 1-3 mm, seega on osaliselt jäätunud (!). Kui piiskade külmumine on võrdlemisi nõrk, võib piiskade keskele jääda külmumata vett. Maapinnale kukkudes võib selline terake katki minna ja järele jätta kaks poolikut koorikut. Tegu on laussademetega, mida sajab kihtsajupilvedest, harvem kõrgkihtpilvedest. Jäävihm tekitab jäidet ja kiilasjääd. Jäävihma sajab iseloomuliku sahinaga: https://www.youtube.com/watch?v=W2T8apX55PA&list=UUSZ290YULwKIA41194YRJpw
* Jäätuv (udu)vihm on vedelad sademed, mis ei ole jäätunud, aga mille temperatuur on alla 0°C. Mingi pinnaga kokkupuutudes jäätub otsekohe.
 * Jäälörts on sademed, mis tekivad siis, kui lumi ei jõua plusskraadidega õhukihis täielikult sulada, vaid niiskub või sulab osaliselt, st tekib lörts, kuid miinuskraadidega õhukihti sattudes see lörts jäätub uuesti. Seega võib meenutada nt jääkruupe.
 Veel infot: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/nimbostratus.htm
* Kui tegu on tugeva inversiooniga, nii et maapinnal on miinuskraadid, aga 1-2 km kõrgusel plusskraadid, siis võib sadada jäävihma, jäätuvat ehk allajahtunud (udu)vihma, jäälörtsi. Nii oli 21. novembril umbes ühe kilomeetri kõrgusel õhutemperatuur kuni +4°C, aga maapinna lähedal -2...-7°C. Kõrgemal tekkinud lumi sulas selles soojas õhukihis vihmaks või lörtsiks ja hakkas maapinna lähedal miinuskraadide juures jäätuma. Nii tekkiski jäävihm või jäälörts. Jäävihm omakorda tekitab jäidet ja kiilasjääd esemetele ja maapinnale.
 Foto on jäide, mis tekkis jäätuva ehk allajahtunud vihma tõttu 2.02.2014 Tallinnas:


21. novembril hakkas paljudes kohtades sadama jäävihma, mis läks enamasti üle lumeks, märjaks lumeks või lörtsiks, aga mitte kõikjal – näiteks Tartus jäigi vihmaks, kohati sadas jäälörtsi või ajuti kõike läbisegi. Jäävihm tekitas jäidet ja kiilasjääd. See on lõunatsüklonitega üsna tavaline. Rohkem jäävihma kohta: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/nimbostratus.htm. NB! Jäidet ei saja, sajab ikka jäävihma, jäälörtsi vms.

Lõunatsüklonitega on jäävihm ja jäälörts nende tagajärjel tekkiva jäite ja kiilasjääga üsna tüüpiline olukord, seega üks lõunatsüklonite ohte. Sondeeringu andmetest on näha vägev inversioon, mis vastutab jäävihma, jäite, kiilasjää tekkimise eest (andmetabel).

Väike valik pilte:

Esimene lumi Vana-Võidus. Kristjan Kalda fotod


Kiilasjää teel ja jäide rohulehtedel, Tartumaal Alatskivil 21. novembril 2014. Einar Laretei fotod


Jäävihm ja jäide Pangodis. Eero Hermanni fotod


Jäävihm Jõgeval ja jäälörts koos lörtsiga Simunas. Kairo Kiitsaku fotod, rohkem: http://loodusvaatleja.blogspot.com/2014/11/jahedamad-ilmad-ja-kas-on-ka-lund-oodata.html.

Laagris läks lühiajaline jäävihm üle kuivaks lumeks ja üsna tugev lumesadu kestis mitu tundi.

Tartus üksnes jäävihm, jäätuv vihm ja vihm, ei mingit lund. Marek Karmi foto. Avaldatud autorite loal

20. novembriöösel selgines ilm uuesti, kohati tekkis udu ja härmatis. Päev möödus vaikselt, kuid alates Edela-Eestist hakkas pilvisus tihenema, sest suurenes Musta mere ääres oleva lõunatsükloni mõju. Õhtul jõudsid saartele ja Liivi lahele sademed, mis esialgu aluspinnani ei jõudnud, sest kuivas õhus jõudsid aurustuda.
Ilmateenistuse uudis lume kohta: http://www.ilmateenistus.ee/2014/11/lumi-tulekul/, AccuWeather: http://www.accuweather.com/en/weather-news/first-snow-of-season-for-parts/37571889.
Pärast lumesadu võib ilm soojeneda ja sulale minna, sest õhumass on ikkagi soojapoolne. Selle nädalaga alanud eeltalv jätkub.

20. novembril püsis härmatis Tartus keskpäevani.

19. novembril püsis suures osas Eestis taevas selge ja õhutemperatuur miinuspoolel. Saartel ja Liivi lahel oli pilves ja seetõttu ka soojem. Sisemaal ja Soome lahe ümbruses paistab valdavalt selge ilm püsivat (öösel liikus kagust loodesse pilvemass), lõunapiiril ja Lääne-Eestis võib päris pilves olla, kuid sademeid pole.
Antitsüklon paistab nõrgenevat ja see suurendab tõenäosust, et järgmise 7 päeva jooksul tuleb mingisuguseid sademeid. Siit on näha Läti Ilmateenistuse prognoos 26. novembriks (mida sinisem, seda rohkem lund): http://meteo.lv/jaunumi/prognoze/nedelas-nogale-daudzviet-latvija-veidosies-bieza-sniega-sega-?id=865&cid=105.

18.11.2014.Nõmmisel kell 12:15. Terve päev oli selline. Raina Rehe foto (avaldatud autori loal)

15.-18. novembril ilm selgines ja mõnel pool oli päev päikeseline. Kohati püsis nii hall kui miinuskraadid ööpäev läbi; Loode-Eestis tekkis 17.11. puudel härmatist, mis maha langedes tekitas mõnedel inimestel illusiooni lumesajust. 
Üha rohkem aega on õhutemperatuur miinuspoolel ja juba näib, et algamas on eeltalv. Viimane on määratletud nii: eeltalv algab koos esimese ajutise lumikatte moodustumisega ja esimeste külmailmadega. Ööpäeva keskmine temperatuur langeb eeltalve saabudes tavaliselt alla nulli. Algab ebamäärane periood, kui soojemad (sula)ilmad ja külmad lumised ilmad vahelduvad.
Ülekaalus püsib antitsüklonaalne ilm, kuid sellesse satub ka niiskust ja madalrõhulohke, mistõttu mõnel päeval on lume- ja lörtsisadu võimalik (tõenäosus jääb üsna 50% lähedale). Seega on ebamäärane periood küll ees ootamas. 

15.11.2014 Haapsalus. Kaarel Virroja foto

Vaade 16.11.2014 Tallinna Teletornist
↧
Search

Eeltalv

November 25, 2014, 5:54 am
$
0
0
Kommentaariumi link

Kuna kõik ei ole nõus eeltalve algusega, millest allpool räägitakse, siis olgu esitatud alternatiivsed arvamused a) Hakkab jälle pihta see valetamine ja vassimine eeltalvega. Saartel on hilissügis, rsk!
b) Jah, üldistada on mõnesmõttes jabur. Praegu on nii, et mandril on eeltalv ja saartel hilissügis. Ida-Eestis kipub juba päristalveks minema, sest kui lääne poole lubatakse mitut plusskraadi, siis idas pidavat miinus edasi jääma.
Neid küsimusi veel selgitatakse, seega püsige lainel!

Eeltalv on määratletud nii: see algab koos esimese ajutise lumikatte moodustumisega ja esimeste külmailmadega. Ööpäeva keskmine temperatuur langeb eeltalve saabudes tavaliselt alla nulli. Algab ebamäärane periood, kui soojemad (sula)ilmad ja külmad lumised ilmad vahelduvad.
Praeguse seisuga võib eeltalve alguseks pidada 15.-18. novembrit, kui ilm selgines ja külmenes: kohati püsis nii hall kui miinuskraadid ööpäev läbi; Loode-Eestis tekkis 17.11. puudel härmatist, mis maha langedes tekitas mõnedel inimestel illusiooni lumesajust. 21. novembril sadas paljudes kohtades jäävihma, jäätuvat ehk allajahtunud vihma ja jäälörtsi, mis läks varem või hiljem üle lumeks. Tekkinud lumikate püsib kohati tänaseni.
Sünoptiline ja ilma ülevaade 25. novembri seisuga. Norra merele jõudnud osatsükloni lohk jõudis saarteni, kuhu tõi soojem õhumassi ja vihma. Sisemaal, eelkõige Ida-Eestis, jäid miinuskraadid püsima ja sinna märkimisväärseid sademeid ei pruugi jõudagi. Paistab, et soe õhumass on suunatud Põhjalahele ja Soome,  kus juba praegu on kuni 7 kraadi sooja. 
Lohk hääbub ja Venemaa antitsükloni mõju tugevneb Eestile. See tähendab tuule nõrgenemist ja ilm külmeneb mõnevõrra. Tegu on ilmselt blokeeriva antitsükloniga. Kui kaua selle mõju kestab, pole teada. Mereefekti tõenäosus on (väga) väike, sest õhumass on liiga soe. Kui peaks tekkima, siis idapoolne antitsüklon suunab pilved Soome või Rootsi.

Jäide ja kiilasjää 21. nov Tartus. Ain Vindi foto

↧
↧

Tsüklonite seeria detsembri algul

November 28, 2014, 5:21 am
$
0
0
Veel mõned päevad hoiab antitsüklon ilm vaikse ja talvise. Detsembri algul on oodata muudatusi, millest räägib ka M. Merilain: Just samal ajal algab Atlandil tõenäoliselt võimsa tsükloni kujunemine. Selle tekkeks ja süvenemiseks on sobivad  tingimused juba pühapäeval, mil kuskil 50. põhjalaiuse ja 40. läänepikkuse kohal kohtuvad Assoori kõrgrõhuala põhjaservas kirde poole liikunud suur soe Atlandi lõunapoolsetelt laiustelt ning Kanada arktiliste saarte ja vete kohalt saabunud väga külm õhumass. Esmaspäevaks peaks kujunenud tormitsüklon olema juba Islandist idas Norra mere poole teel. Hiljemalt teisipäeval satub Läänemere ümbrus tsükloni mõjusfääri ja külm kõrgrõhuala on sunnitud taganema. Ilmselt on ka Läänemerel oodata tugevat võib-olla lausa tormilisi algul lõunakaare, hiljem läänekaare tuuli. Tsüklonite tavapärane hilissügisene võidujooks jääb  seekord  mõnevõrra hilisemaks, kuid detsembri alguses  on neid ridamisi Põhja-Atlandilt tulekul. Jääb vaid loota, et nende raev raputab eelkõige Skandinaavia rannikut ja Briti saari, kus torm nii tavaline talveilming, meie aga pääseme kergemalt. Millal külm  talv ja lumi tagasi tuleb, ei tea. Ehk aitab NAO indeksi prognoosi jälgimine, vaata SIIT. Hetkel pole sealt midagi selgemat näha (võetud http://ilm.ee/?512990).
Tegu on tsüklonite seeriaga, mille teket soodustab barokliinse labiilsuse suurenemine ehk vastamisi satuvad eriti kontrastsed õhumassid. Meeldetuletuseks, et tsüklonite seeriad tekivad tavaliselt polaarfrondil, kus on suur barokliinne labiilsus, ja see kujutab endast üksteisele järgnevaid tsükloneid. Väljakujunenud seeria puhul on korraga näha igas arengustaadiumis tsükloneid, näiteks läänepoolseim on alles tekkiv, aga kõige idapoolsem on juba hääbunud. Iga järgnev tsüklon liigub (põhjapoolkeral) eelmisest tavaliselt veidi lõunapoolsemat trajektoori mööda. Seeria koosneb tavaliselt 5-7 tsüklonist ja kestab umbes nädal aega.
Tsüklonite seeriad on iseloomulikud just sügisele ning pehmetele ja soojadele talvedele, kusjuures tsüklonid liiguvad siis Eestist tavaliselt põhjapoolsemaid teid pidi – Arktika on külm, aga keskmistel laiustel soe, mis tähendab seeria tekkeks soodsaid barokliinseid tingimusi. Samal ajal Põhja-Ameerika poolel on pikaajalisest keskmisest märksa külmem ilmastik. Rohkem: http://aikesehuvilised.ee/tsuklonite-seeria-seadusparasused/

Mõneks päevaks on talvine rahu. Lumine 28. nov Vana-Võidus. Kristjan Kalda foto

Muust. 28. novembri öösel puhus enamasti lõunatuul, sest maalähedastes õhukihtides oli ülekaalus Venemaa antitsükloni mõju. Radar näitas, et sajualad liikusid edelasse või lõunasse. Seega pidi 1-3 km kõrgusel õhk liikuma vastupidises suunas, mida näeb ka sondeeringust. Sellel võib olla kaks võimalikku põhjust: a) mõju avaldas läänepoolne osaantitsüklon ehk tuum, vt http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/Analyse_20141127.gif.
Selgituseks, et hari ehk kõrgrõhuhari on antitsükloni väljasopistunud osa, kuid vahel kujuneb kõrgrõhuharjas suletud isobaare ja tekib uus antitsükloni kese: seda nimetatakse tuumaks. Tuum on justkui osatsükloni antitsüklonaalne analoog. Selles liigub õhk samuti päripäeva (põhjapoolkeral), seega läänepoolne tuum põhjustaks õhu liikumist põhjast lõunasse;
b) teine variant on see, et antitsükloni kohal on tsüklon või selle lohk, kus õhk liigub vastupäeva. Arvestades möödunud päeva sünoptilist olukorda, lohu või osatsükloni ulatust, sademeid jms asjaolusid, siis on see võimalus tõenäolisem. Tuuma mõjuala piirdus ilmselt vaid Lõuna-Skandinaaviaga ega ulatunud Läänemere idakaldale.
Kas tegu oli mereefektiga? Osaliselt ilmselt oligi nii, aga tuleb arvestada, et lisaks oli olemas ülemine külm front (frontaalpinnal õhk tõuseb) ja orograafiline mõjutus. Seega polnud tegu puhta mereefektiga, vaid ühe või mitme võimendava/soodustava teguriga. Nii sai lumekirme ka läänepoolne Eesti, vt http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/sademed/.
↧

Taaskord keelest ja mõistetest

December 5, 2014, 7:32 am
$
0
0
"Minu arvates on nii eestikeelses meteoroloogiakirjanduses kui ka loengutes juba ammu olnud probleemiks oskussõnade võõrapärasus, mis väljendub nii rohkete võõrsõnade kui ka (mugandatud) tsitaatsõnade eelistamises ja ülemäärases kasutamises." Nii alustasin üht kunagist blogi sissekannet: http://ilmjainimesed.blogspot.com/2013/07/uusi-meteoroloogia-moisteid.html
Tõepoolest, probleem on terav ja see kerkis hiljuti uuesti üles. Seda üllatavam, et mõningaid ilusaid eestikeelseid sõnu ei taheta kuidagi kasutusele võtta, näiteks eelistatakse derecho (deretšo) mõnusa maakeelse hiidpagi asemel. Sellele sõnale on siiski pakutud mitmeid alternatiive, näiteks pagiparv. T. Tanilsoo ütleb nii: Mina pean siiski pagi vaid äkiliseks tuulesööstuks, mistõttu ka mina ei ole selles klubis. Me ei ole meremehed! Eestikeelse ekvivalendina eelistan sirgäikesetormi.
Syöksyvirtaus (soome k) tundub küll rohkem olevat downburst tähenduses aga, aga eks sellega kaasnebki ju ka pagi. Ja kuna eesti keel on soome-ugri keel, siis ei tee paha vaadata kuidas teevad naabrid. Isegi FMI on seda kasutamas http://ilmatieteenlaitos.fi/syoksyvirtaukset. Nii et derechole minu soovitus võib-olla siis pagiparv. 
Samas, kõik ei ole vaimustuses sõnast pagiparv. On antud selliseid vastuväiteid: pagiparv on äärmiselt ebaõnnestunud sõna, samas, kui parvpagi on ideaalilähedane oma stiililt tundelt ja kõlalt. Samas, kui sisuliselt tahetakse kirjeldada pagide kogumit, siis on otsustamiskoht, kas parvpagi on asjakohane. Aga hiidpagi on väga hea väljend. Peale kõige muu – keeleliselt on alati parem, kui sõna lõppeb (Eesti keeles siis) täishäälikuga.
Tähelepanekuid pagist ja tuulepuhangutest: Mina, kes ma olen tegelenud purjetamisega terve oma noorpõlve, mäletan. et pagisid oli kahte tüüpi meie sõnavaras ja mõistetes: oli tavaline tuulepagi, mis võis olla suvaline tugevam puhang muidu juba tugevas tuules ja oli nn pilvealune pagi, mis võis täiesti vaikse ilmaga tulla kaasa mistahes suurema pilvega ja kesta kogu selle aja, mil pilv üle läks. Need olid tavaliselt tugevad ja ohtlikud, kui ei olnud nendeks valmis, siis võis järsu algusega väikese paadi ümber ka ajada...

Uus maakeelne sõna, mida võiks kasutama hakata, on selmuma konvektsiooni asemel. Sel juhul tuleb öelda alljärgneva pildi kohta nii: "Need pimestavalt valged rünkpilved tekkisid tugeva selmumise (konvektsiooni) tagajärjel. 19.7.2014 enne äikest Tartus:"


Mida sõnast selmuma arvatakse? Üllataval kombel on väga palju tulnud arvamusi, mida saab järgmiselt kokku võtta: Sõna on armas tõesti – ise olen rannamurde keskel üles kasvanud ja ilmselt kipuksin seda vaat et kolmandas vältes ütlema  Ainus viga on see, et teised võivad arvata, et räägin midagi sõlmumisest. Aga selline seostamine pole vast probleem – palju neid rannakeelseid ikka on ja pealegi soomlased tõlgivad konvektsiooni (konvektio) kiertovirtauseks (ringlev vool), mis kah ju täpne vaste pole.
Alati ei pruugigi tajuda, et ise kasutatakse palju võõrapärasust. Näiteks lause: "Minu arvates on nii eestikeelses meteoroloogiakirjanduses kui ka loengutes juba ammu olnud probleemiks oskussõnade võõrapärasus, mis väljendub nii rohkete võõrsõnade kui ka (mugandatud) tsitaatsõnade eelistamises ja ülemäärases kasutamises." Selles lauses on sõnad, mis vajaksid asendamist omakeelsetega, sellised: meteoroloogiakirjandus, probleem ja tsitaat, sest eesti keeles ei ole sõnu, mille rõhk oleks tagapool esimest silpi ja neil pidavat olema omakeelsed vasted olemas. Väljapakutud sõnad oleksid blogi (ajaveebi?) lausesse asetuna sellised: ilmastikualane kirjandus, kitsaskoht, osund(osundus)sõna.
Huvitavaid arvamusi olen saanud sõna "front" kohta. Sellele on eestikeelne vaste olemas: ilmarinne. Ometigi arvatakse, et front sobib võõrsõnana nii hästi, et seda ei peaks asendama omakeelsega. Kuidas meeldib selline omakeelne lause: Täna ületas Eesti liitunud ilmarinne, mis tõi kaasa sademeid ja õhutemperatuuri tõusu? Vastuväited, et asendada front ilmarindega: Olen siin puhtalt keelelise külje pealt vaatlejana nõus, et front on paigas, et jääda. Ilmarinne on aga pingutatud ülepakkumine.  Või hoopis nii: esialgu nende "frontide" kallale ei läheks, sest 
1) need on üsnagi juurdunud isegi tavaliste ilmateatekuulajate kõrvus;
2) tegelda tuleks terminiloomega siiski eeskätt palju hullemate võõrsõnade väljavahetamiseks (näiteks "konvektsioon" tõesti ei ütle erialast kaugematele inimestele eriti midagi, ka sõnastikes on selle kohta vaid pikk lohisev selgitud, aga sünonüüme pole pakutud).
Mida siis teha? Lihtsam oleks alustada neist väljenditest, mis on omas keeles olemas. Spetsialist on asjatundja, meteoroloogia on ilmateadus, konvektsioon on selmumine, intuitiivselt-alateadlikult-sisetundest lähtudes... jne jne. Tihti ei sega selles jutus mitte see, et kasutatakse võõrkeelset nimetust juhtudel, kus omakeelne on ebatäpne, harjumatu või puudub sootuks, vaid häirib see, kui nende nn vajalike võõrsõnade vahele poetatakse spetsialiste, intuitiivseid, sensitiivseid ja muud sellist täiesti viisakaid eestikeelseid vasteid omavaid sõnu.
Arvamusi? Nojah, ega mingit vahet pole, kas seletada konvektsiooni või selmumist, aga eestikeelsed sõnad oleksid kodusemad küll. Veel: Jah, mina olen eestikeelsete nimetuste suur austaja... Miskipärast on sellele teele ajendanud mind tegelikkuses õigusteadlased (et nad ise aru saaks, siis –juristid). Üks ei suutnud enam öelda "alaline elamisluba" ja pommitas mind väljendiga "permanentse resideerumise permissioon". Tegelikkuses on raske midagi pahaks panna, kui tahetakse kirjutada nii, et (keelekasutuslikust küljest lähtudes) teaduskääbikud asjadest aru saaks, kuid, lootuses, et meid ümbritsev pakub huvi laiemale ringkonnale ja on võimalik Eesti keeles seletada ka oma lastele ja lastelastele, loodan, et noorema põlvkonna asjatundjad toovad igapäevasõnavarasse just kodukeelsed väljendid. Kasvõi mälestades Kristjan Jaak Petersoni viidet meie keele ja kultuuri säilimise teemale.
Ometigi on oht, mille kohta on tulnud näiteks selline arvamus: Aga jah – sundeestindamisega tekitab ainult kaost, küll ise kujuneb aja jooksul välja kui inimesed neid ilmanähtusi uurivad. Sest kiirustades eestindamine – see ei lõhna hästi. Ja ega meie keelgi on saksa laene nii täis et anna olla. Täiesti puhast keelt nüüd küll ei eksisteeri – keegi on ikka kelleltki laenanud. Nii et jah, pole paha kui on olemas hea suupärane omakeelne sõna, aga vinti nüüd ka üle ei maksa keerata
Aga muidu see kisma sõnavara ümber meenutab mulle kangesti seda vaidlust, mis puhkes USA konservatiivsemates orariikides (nt. Arizonas) sõna haboob ümber. Haboob on tuletatud araabia keelest. Samas tuleb ka araabia keelest nt algebra, alkohol jt. Pane juba tähele esimest kahte tähte: Al- on määratud artikkel nagu inglise keeles The. 
↧

Soe detsember - eeltalv jätkub

December 6, 2014, 3:46 am
$
0
0
Mobiilirakendus „Horisondi PILVEAABITS” sai KIKlt toetusrahad: http://www.kik.ee/et/taotlejale/keskkonnaprogramm/rahastatud-projektid?searchname=mt%C3%BC&selectprogram&selectprogram2&selectyear=2014&selectarea
Millega tegu? Teadust populariseeriv ajakiri Horisont plaanib välja töötada Android-operatsioonisüsteemiga (kõige sagedamini kasutatav operatsioonisüsteem) nutiseadmetes toimiva mobiilirakenduse „Horisondi PILVEAABITS”, mis aitaks ilmahuvilistel tundma õppida atmosfäärinähtusi. Pilveaabits oleks kõigile tasuta kättesaadav nii ajakirja Horisont veebilehtelt (www.horisont.ee) kui ka GooglePlay keskkonnas.
 Mobiilirakenduse kujul on tegu eeskätt elektroonse pilveaabitsaga, mille fotod võimaldavad määrata ja lühikirjeldused tundma õppida 11 pilveliiki (10 põhivormi + helkivad ööpilved + joonpilved) ja nende 25 alamliiki. Lisaks sisaldab see e-abimees mitmeid atmosfäärinähtuseid, nagu sagedasemate halo- ja vikerkaarevormide fotosid ja tutvustusi.
 Nii pilvede, halode, vikerkaarte kui ka muude nähtuste lühitutvustus selgitab konkreetse pilveliigi või nähtuse olemust, tekkemehhanismi ja võimalikku tähendust ilma ennustamisel. Mobiilirakendus hõlmab ka termineid seletavat sõnastiku.
 Eestis on varem valminud näiteks nutiseadmetes töötav ning väga populaarseks osutunud seene- ja linnumääraja (GooglePlay keskkonna andmetel on mõlemat rakendust alla laaditud 10 000–50 000 korda), kuid atmosfäärinähtuste määramiseks ja tundmaõppimiseks sellist eestikeelset abimeest seni pole.
 Kui jõuame, siis juba meteoroloogiapäeval tuleme välja võimsa avapauguga: tutvustame pisut põhjalikumat eestikeelset raamatut pilvedest ja mobiilirakendust „Horisondi PILVEAABITS”!

Viimase nädalaga tunduvalt soojenenud ilm on toonud tagasi hilissügisesed (saartel) või eeltalvised olud (sisemaal). Detsembri kohta soojad ilmad paistavad jätkuvat, mis tähendab, et praegune soe periood on ilmselt võimsam kui novembris alanud külm (talvine) periood. Sel juhul ei saa pidada talve alanuks, vaid jätkub eeltalv.
6. detsembri öösel hakkas kohati sadama lund ja lörtsi, näiteks öösel teatati järgnevast: Kuusalus maa valge ja lumesadu. Ikka päris paksu kohevat lund tuleb. Hommikuks tekkis mitmel pool lumekirme. Päev jätkub mitmesuguste sademetega: tuleb nii uduvihma, vihma, lörtsi kui lund. 
Täna on Eesti kohal veel tsükloni soe sektor. Tugevamaid sademeid võib tulla külma frondi üleminekuga. Atlandi ookeani põhjaosas jätkub aktiivne tsüklonaalne tegevus. Seetõttu transporditakse kohale sooja ja niisket õhku, mistõttu valdavalt plusskraadidega ilm jätkub.
Hoiatus(ADEO31)
ADEO31 EETN 060840
HOIATUS 4 TALLINNA LENNUVÄLJA KOHTA KEHTIB 061040/061300
VAADELDAKSE ALLAJAHTUNUD UDUVIHMA=
Hoiatus(ADEO32)
ADEO32 EETN 061000
HOIATUS 2 TARTU LENNUVÄLJA KOHTA KEHTIB 091200/091500
ON OODATA ALLAJAHTUNUD VIHMA=
ADEO32 EETN 060658
HOIATUS 1 TARTU LENNUVÄLJA KOHTA KEHTIB 060900/061200
ON OODATA ALLAJAHTUNUD VIHMA=http://www.lennuilm.ee/opmet/
6. detsembril jäi Eesti Teravmägedel paikneva põhjatsükloni sooja sektorisse, kus tuli sademeid uduvihmast lumeni (DWD).
↧

Probleem või hüsteeria eeltalve ümber jätkub?

December 9, 2014, 8:59 am
$
0
0
Paistab, et probleem eeltalve ümber jätkub. Kas praegu on eeltalv? Jah. Miks? Definitsioon: EELTALV algab koos esimese ajutise lumikatte moodustumisega ja esimeste külmailmadega. Ööpäeva keskmine temperatuur langeb eeltalve saabudes tavaliselt alla nulli. Algab ebamäärane periood, kui soojemad (sula)ilmad ja külmad lumised ilmad vahelduvad. 
Mis sellest järeldub? Kui novembri lõpus ja detsembri esimesel paaril päeval oli külm (talvine) periood, siis praegune lumeta periood on vastavalt definitsioonile soe periood, kui päevi või isegi pikemalt valitsevad plusskraadid ja lund pole, nii et mõlemat tüüpi ilmastik kuulub eeltalvesse. On olnud arutelusid, kas eelmine aastaaeg võib pärast pausi jätkuda, aga siiski mitte – kui uuele aastaajale iseloomulikule perioodile järgnev periood on võimsam (vastab eelmisele aastaajale), siis pannakse see ikka veel eelneva aastaaja hulka ja uut aastaaega ei saa alanuks pidada. Seega võis ju sisemaal olla novembri teisel pool ja detsembri algul mitmeid päevi talvele vastav ilm, aga sellele järgnes praeguseni kestev eeltalvele või hilissügisele vastav ilm(astik), mistõttu praegu pole tegu talvega, vaid eeltalvega. Ja kui selline hilissügisene ilmastik püsib veel pikka aega, nii et see osutub võimsamaks kui novembri keskel alanud eeltalv, siis tuleb tunnistada, et tegu on tõepoolest hilissügisega. Aga eks igal asjal on mõistlikud perioodid ehk liiale nende perioodide pikkuste ja võimsustega arveldamisega ka minna ei saa. Kus oleks mõistlikkuse piir? Üks kuu? Ilmselt kokkuleppe küsimus.
Toon ära üpris pika kommentaari, mis on selle poleemika kohta antud: Mitte ei saa üle ega ümber üleminekuaastaaegadest. Ikka ja jälle tekib küsimus, kes küll tuli sellisele miljoniideele. Miks minna rasket teed, kui saab lihtsat? Nagu näha on see teema ka siin blogis päris elavat arutelu tekitanud, aga ei hakka siinkohal pikemalt peatuma ja nõustun sellega, et eeltalv algas novembris ning kestab praegugi. Sellest hoolimata pean tunnistama, et see on üks kõige jaburamaid definitsioone meteoroloogias, mida olen näinud. Oletame, et erandkorras algab eeltalvele iseloomulik ilm septembri lõpul või oktoobri alguses, mis püsib pikemat aega. Seejärel saabub lõunast väga soe õhumass, mis ööpäeva keskmised temperatuurid kindlalt sügise alguse või isegi suve lõpu tasemeni viib, selline olukord jääb omakorda pikemaks ajaks püsima ja sellele järgnevalt algavad tüüpiliselt soojad läänevooluga tormised sügisilmad, mis kestavad detsembri lõpuni, nagu oli eelmisel aastal, kui ma ei eksi. Ja tänu selle esimesele pikemale külmalainele, mis oli eeltalviste ilmade, nimetame kogu järgeva soojaperioodi eeltalveks, mis tegelikult absoluutset ei vasta sellele, mitte kaugeltki. Sama kehtib varakevadega.
Mida sellele vastata? Olen nõu pidanud klimatoloogide-asjatundjatega ja nõustun järgnevas. Klimaatilised aastaajad võeti Eestis kasutusele 1960ndate aastate alguses. Need olid toodud Eesti NSV agrometeoroloogilises teatmikus (1962) Evald Maanvere ja Ants Raigu poolt (Raik, A. 1963. Klimaatilised aastaajad Eestis. TRÜ toimetised, 144. Geograafiaalaseid töid III, lk. 33-44). See polnud ilmselt nende autorite idee, vaid seda oli juba varem välja käidud tollase Nõukogude Liidu uurijate poolt. 
Klimaatiline aastaaeg pole meteoroloogiline, vaid klimaatiline mõiste. See võeti kasutusele, et täpsemalt kirjeldada ilmastiku sesoonseid iseärasusi. Sügise, talve ja kevade vahel on mitmesuguse ilmastikuga perioode, mida võib jagada omaette klimaatilisteks aastaaegadeks. See jaotus on puhtalt subjektiivne ja igaüks võib kindlate kriteeriumide väljapakkumisega esitada alternatiivseid jaotusi. See on sarnane mistahes teadusliku klassifikatsiooniga, mis võib meeldida või mitte. See pole kellelegi kohustuslikuks kasutamiseks.
Eeltalv on ebapüsiva ilmastikuga periood enne talve ehk püsiva lumikattega perioodi algust. Kevadtalv on aga lumikatte sulamise periood. Üksikutel aastatel on neid tõesti raskesti eristada. Alternatiiviks oleks kõik need kolm aastaaega defineerida kui talve.
Muidugi on meie ilmastik väga muutlik, mis põhjustab ka klimaatiliste aastaaegade järjestuses segadust. Nende määratlemisel tuleb alati lähtuda kindlatest kriteeriumidest, mille alusel kas lugeda või mitte lugeda näiteks eeltalve saabumist. Tõesti on nii, et mõningal juhul sügisesele külmaperioodile järgneb pikk sulaperiood ja eeltalve on väga raske määratleda. Toodud klassifikatsioon töötab paremini kontinentaalsema kliimaga aladel ja halvasti näiteks Eesti läänerannikul, kus püsiva lumikattega perioodi ehk talve kitsamas sageli üldse ei esine, vaid eeltalv läheb sujuvalt üle kevadtalveks. Seega polegi ehk mõtet klimaatiliste aastaaegade skeemi praegu õigustada ja toetada, sest seal on palju probleeme. Kuid on olemas kriteeriumid nende eristamiseks ja kes soovib, võib neid kasutada. 
Kokkuvõtteks tuleb öelda, et jah, selle kaheksa aastaaja kasutamine pole mingi kohustus, see on kokkuleppeline, suhteline, alati ja igal pool ei tööta jne. Kes nõustub, see kasutab, kes mitte, ei kasuta. Eriti need ülemineku-aastaajad on paljus kokkuleppelised, kusjuures mõnedes riikides nende eraldamisele suurt tähelepanu ei pöörata, kuid mõnes on neid veel rohkem. Kes on eeltalve (ja võib olla teistegi üleminekuaastaaegade) vastased, neid kindlasti kurvastab, et Eestis on nõustutud nende 8 klimaatilise aastaajaga  juba pool sajandit ja olulisi muudatusi selles osas vaevalt et tuleb. 
Muidugi on neid, kes teeksid vaid kaks aega – soe ja külm poolaasta või nagu on FB-s pakuti järgnevat lihtsustust: Kes just ilmahuvilised pole nende jaoks on ikkagi kolm aastaaega-veidi talvist aega,veidi suve ja vahepealne on s.seesamune suusailm... Kevad jääb tavaiimestele pigem kahe silma vahele, kui just on ilus, siis märgatakse. Huvitava alternatiivina on tehtud ettepanek võtta kasutusele eelsuve mõiste. Seda on kõige selgemalt väljendatud selles arvamuses: maikuus algas eelsuvi, mis kestis juuli alguseni, kuna troopilised kuumalained vaheldusid külmadega, mis tipnesid 17. juunil lumesadudega - stabiilset suveilma polnud. Või õigemini öeldes oli juunikülm mais alanud suvest võimsam ning seega siiski jätkus eelsuvi.
↧
↧

Tormine nädal

December 10, 2014, 11:39 am
$
0
0
Täiendatud! Kokkuvõtlik jutt tormist. 13. detsembri esimesel poolel liikus tsüklon üle Loode-Eesti Soome lahe kohale (keskmeala oli üsna suur). See tõi lumesadu ja tuisku, mistõttu mitmel pool tekkis lumikate, kuid see sulab ilmselt paari päeva jooksul (hiljemalt). Saaremaal oli äikest. Tugevaimad puhangud ulatusid hommikul üle 30 m/s (Kihnu, Ruhnu, Sõrve).
Kella 3-4 vahel Sõrves mõõdetud 38,6 m/s on andmetesse alles jäetud ja selle näidu tunnistas ametlikuks ka Ilmateenistus oma FB-i lehel. See on kindlasti väga märkimisväärne, sest 8.-9.jaanuaril 2005 Eestit räsinud tormituulte maksimaalseks kiiruseks mõõdeti Kihnu vaatlusjaamas 37,5 m/s ning Sõrves, Ruhnus ja Vilsandil 33-34 m/s. Sellele jäid pisut alla Pärnus, Pakris ja Ristnas mõõdetud tuuled, maksimaalse kiirusega 30-31 m/s. Siiski 2005. a jaanuaritormi andmeid vaadates selgub, et suurem osa automaatjaamu läksid tormi maksimaalses faasis rivist välja. Seega on väga tõenäoline, et maksimaalseid tuule kiiruse ei õnnestunud registreerida.
Vaatamata sellistele tugevatele tuultele hoiab ametlikku rekordit Ruhnu – 48 m/s, mis mõõdeti 2. novembril 1969. a. Siiski see Ruhnu rekord on mõõdetud visuaalselt tuulelipu abil ja selle mõõtmistäpsus on oluliselt väiksem. Võib-olla tasuks rekordeid registreerida siiski automaatjaamade näitude alusel, mis peaks olema enamvähem võrreldavad.
Päeva jooksul liikus osatsüklon itta ja viimaks Karjala kohale. Kuni õhtuni püsis veel tormine ilm, hooti sadas vihma ja lörtsi, kuid viimaks tuul nõrgenes. Päris vaikseks siiski ei jää, sest Eesti kohal püsib tsüklonaalne vöönd, kus ilm jätkuvalt tuuline.
Osatsükloni keskmeala on suur, nii et see hõlmas Soome lahe suudmele ka Loode-Eesti (DWD).



13.12.2014 Meriväljal. Päivi Paltsi fotod

Meretaseme kohta vt http://on-line.msi.ttu.ee/metoc/ ja prognoos http://www.ilmateenistus.ee/meri/mereprognoosid/merevee-tase/

Läti ilmateenistus prognoosib maa edelarannikule eeloleva öö teiseks pooleks tuulepuhanguid 33-34 m/s:
http://www.meteo.lv/jaunumi/prognoze/ciklons-billie-turpina-aktivizeties?id=887&cid=105


Maksimaalne mereveetase, mille on HIROMB prognoosinud (http://www.ilmateenistus.ee/meri/mereprognoosid/merevee-tase/)

Kartograafilise pilguga: http://marekkarm.blogspot.com/2014/12/vaike-eesti-ja-soome-ilmakaartide.html
Ilmateenistus andis eriuudise: http://www.ilmateenistus.ee/2014/12/tugev-torm-13-12-2014/ ja  täiendava teabe, lisaks punase hoiatuse: 
12.12.2014.a
Erakorraline teave 13.12.14 tormi kohta
Väga aktiivne tsüklon liigub täna (12.12.14) Briti saartelt Taani väinade kohale ja suundub edasi kirdesse. 13.12.14 keskööl jõuab üle Lõuna-Rootsi Läänemere äärde.
Eesti rannikuvetes tugevneb lõunatuul erakordselt kiiresti 17-22, puhanguti 28, mandri sisealadel puhanguti 15-18 m/s. Alates Edela-Eestist algab tihe lörtsisadu, mis levib kiiresti üle Eesti.
13.12. hommikuks liigub tsüklon Soome edelarannikule (Turu piirkonda). Eestis paisub tuul tugevakstormiks, lõuna- ja edelatuul ulatub rannikul 20-25, puhanguti 30, Saaremaal, Hiiumaal ja Liivi lahel kuni 35 m/s, sisemaal on puhanguid 15-20 m/s. Tihe sadu läheb Lääne-Eestis üle vihmaks, Kesk- ja Ida-Eestis jätkub intensiivne lume- ja lörtsisadu.
13.12. päeval liigub tsüklon üle Lõuna-Soome itta. Eestis jätkub tugev torm kuni pärastlõunani (orienteeruvalt kella 16-ni). Puhub edela- ja läänetuul rannikul 20-25, puhanguti kuni 30 m/s, sisem aal 12-18, puhanguti 21, Lõuna-Eestis 25 m/s.
Sadu läheb enamasti üle vihmaks. Pärastlõunal saartest alates tuul nõrgeneb ja sadu hõreneb.
Ilmaprognooside osakond (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/hoiatused/)

13.12.ÖÖSEL TUGEVNEB LÕUNATUUL 17 KUNI 22, PUHANGUTI KUNI 28 M/S, HOMMIKUL JÄTKUB LÕUNA- JA EDELATUULE TUGEVNEMINE 20 KUNI 25, PUHANGUTI 30 KUNI 35 M/S. LAINE KÕRGUS 3 TO 5 M (http://www.meteoalarm.eu/ee_EE/0/0/EE-Eesti.html).

Prognoositav osatsükloni trajektoor (http://www.ilmateenistus.ee/2014/12/taiendav-teave-13-detsembri-tormi-kohta/)

Satelliidipildil on areneva osatsükloniga seotud tihe pilvemass hästi näha, läände sirutuv nn saba on polaarfront jugavooluga (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/)
Ilmakaardil on osatsüklon juba väljakujunenud ja kihutab kiirelt süvenedes ööpäevaga Läänemere kohale (DWD).

Tormipäevik:  http://ilm.ee/?513052. Sinna sisse lisati Twitter, et kõik need, kes kasutavad Twitteris hastagi #TORM, nende vastava märgisega säutsud tuleksid lehele. Nii et kellel on Twitteri konto, saab ise ka sõna sekka öelda, eriti kuna see on mugavam kui kommenteerida.

13. detsembril on oodata tormi (segaduste vältimiseks, et märkimisväärset atmosfäärihäiritust, millega käivad kaasas tormituuled, kuid iseasi on see, kuhu tugevaim tuul satub). Selle toob Põhjamerel ja Taani väina kohal tekkiv ja Läänemerel süvenev osatsüklon, mis liigub  laupäeva jooksul ilmselt üle Loode-Eesti Lõuna-Soome kohale.
Kuna prognoositav osatsüklon on väga väike (läbimõõt vaid mõnisada km), kuid sügav (õhurõhk keskmes eeldatavalt 970 hPa), siis tuleneb sellest väga suur baariline gradient, mis põhjustabki tugevat tormi.
Nii Euroopa kui GFS mudel prognoosivad selle liikumist üle Läänemere ja Loode-Eesti (või Hiiumaa ja looderanniku lähedalt) kirdesse Lõuna-Soome, hiljem Karjala kohale. Osatsüklon peaks ühe ööpäevaga jõudma liikuda Põhjamerelt (12. dets hommikul) Soome lahe või Soome kohale (13. dets hommikul või lõunal).
11. detsembril mõjutas Eesti ilma Norra merele jõudnud nõrgeneva ülitsükloni idaserv. Öösel sadanud lumi jõudis suures osas sulada, paiguti jäi siiski maha lumekirme. Päeval ilm selgines ja tuul nõrgenes, kuigi püsis rannikualadel puhanguti veel väga tugev.

Euroopa mudeli arvutus 13. detsembri öö kohta. Tormine osatsüklon on veel Läänemere kohal (http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html).

Oletatav osatsükloni trajektoor (http://www.ilmateenistus.ee/2014/12/tugev-torm-13-12-2014/)

11. detsembri ilmakaardil on juba osatsükloni tekkimist näha (DWD).

Talvist ilma pole ilmselt oodata ka lähinädalatel. Valdavalt jätkub tuuline ja plusskraadega ilm. Tsüklonid tulevad juba üsna lähedale, nii et erakordselt põuane sügis saab ehk sademetena pisut leevendust. Kuna 850 hPa pinna on valdavalt -5°C isoterm, siis see tähendab kõikide sademetefaasi võimalikkust olenevalt maalähedase õhukihi temperatuurist: vihma, lörtsi või lund.
Ilmateenistus on hoiatas, et 10. detsembril on oodata (tugevat) tormi. Tõepoolest, 9. detsembril jõudis Islandi kohale erakordselt intensiivne tsüklon (õhurõhk keskmes alla 950 hPa). Skandinaaviast 9. detsembril Läänemere kohale liikunud kõrgrõhuhari kadus ja selle asemel hakkas 10. detsembril Eesti ilma mõjutama ittaliikuv ülitsüklon: algas kiire õhurõhulangus (üle 3 hPa/3 h kohta). 
Kuna Eesti jääb siiski selle äärealale, siis piirdub olukord tõenäoliselt vinge sügisilmaga, rannikualadel ja merel on siiski ka tormiseid puhangud (nii mõõdeti Ilmateenistuse andmetel 10. detsembri kõige tugevam tuulepuhang, 23,7 m/s, kell 17-17.59 Vilsandil). Sademed viibisid ja jõudsid kohale 10. detsembri õhtul (peamiselt vihm ja lörts, kohati lumi).
Paari päevaga triivib ülitsüklon lähemale (esialgu Norra merele), mistõttu tuul püsib tugev või isegi tormine. 12. või 13. detsembril on arvutatud Läänemerel osatsükloni teke, mille trajektoorist oleneb eeskätt tuule tugevus: kas lihtsalt tormine (puhangud 21 m/s ja rohkem) või päris torm (keskmine tuule kiirus 21 m/s ja rohkem), kuid ka sademete hulk. Praeguse seisuga (10.12. õhtul) on mudelites üsna sarnaselt arvutatud trajektoor Eesti lähedalt või üle Hiiumaa ja loodenurga kirdesse. (Osa)tsükloni väiksuse tõttu oleneb tuule tugevus oluliselt siiski ka nii väikesest trajektoorierinevusest. Seega lähemad paar päeva peaksid tooma selguse, mis ootab eeskätt tuule osas 12.-14. detsembril ees.
Pärast selle intensiivse (osa)tsükloni kadumist on veel mitu sarnast arvutatud, mis kõige tõenäolisemalt liiguvad üle Eesti või vähemalt üsna lähedalt (läänest, loodest, põhjast) mööda. See tähendab tormise ja pikaajalisest keskmisest soojema ilma püsimist. 
↧

Ilm detsembri teises pooles

December 15, 2014, 12:26 pm
$
0
0
13. detsembri tormi ülevaatlik kokkuvõte: http://www.ilmateenistus.ee/2014/12/13-detsembri-tormi-jarelkaja/. Sõrves mõõdetud 38,6 m/s on alles jäetud, sest umbes samal ajal oli Kuramaal 35 m/s puhanguid ja Sõrves oli äikest (tormiga liitus pagi). Ülevaate täpsustuseks, et vähemalt Eestis langes õhurõhk enne tsükloni saabumist kuni 9 hPa/3 h jooksul, hiljem tõusis kuni 10 hPa/3 h kohta.

17. detsembri hommikul sadas peamiselt Lääne- ja Kesk-Eestis vihma või lörtsi (ajuti oli sadu tugev). Päeva jooksul sademed vähenesid ja suuremas osas kadusid. Soome lahel ja saarte ümbruses on tekkinud rünksajupilvi, mis on seotud ittaliikuva ebapüsivusjoonega, vt http://www.ilmailusaa.fi/#id=swc#map=scandinavia#level=SWC

16. detsembri hommikul ilm selgines. Hommikupoolikul sadas mõnel pool rannikualadel hoovihma, hooglörtsi ja lumekruupe, Soome lahel oli äikest. Õhtupoolikul hakkas saartest ja Lõuna-Eestist pilvisus tihenema (kiud- ja kiudkihtpilved).
Kogu nädala vältel on ilm väga muutlik või isegi heitlik (palju madalrõhulohke, mõni üksik kõrgrõhuhari). Sademed on enamasti vihma ja lörtsina, aga võib ka lund tulla (tekib ajutine lumikate, nagu juhtus mõnel pool eelmisel ööl).
Edasine sünoptiline olukord sobib Ilmateenistuse kuuprognoosiga: Kuu teisel poolel võib üldine frontaaltsoon langeda ja tsüklonite trajektoor lõunapoolsemalt kulgeda. Kui Eesti jääb tsüklonite külmemasse põhjaserva, siis temperatuurifoon langeb alla 0°C ja sademed tulevad enamasti lumena. Langemise all on siin ilmselt mõeldud, et muutub lõunapoolsemaks, liigub lõuna poole. Praegu näitavad mudelid endiselt seda varianti. 

15. detsembrilhakkas Läänemere regiooni ilma mõjutama Norra merele jõudnud ülitsükloni (õhurõhk keskmes 960 hPa) idaserv. Pilvisus tihenes, tuul tugevnes ja õhtul hakkas alates Lääne-Eestist vihma ja lörtsi sadama.
Valdavalt tsüklonite ida- ja lõunaservas jätkub eeltalvine ilmastik: on tuuline, pilves, sageli sajab vihma ja lörtsi, mõnel päeval ka lund. Püsivat talveilma veel tulemas ei ole, kuid nädala lõpus võib siiski külmemaks minna ja sademed tulevad siis enamasti lumena ja õhutemperatuur langeb valdavalt miinuspoolele. Selline talvise ilma episood on ilmselt põhjustatud seeriatevahelisest perioodist. Pole põhjust arvata, et see jääb püsima, vaid uus tsüklonite seeria võib enne jõule taas sulailma tuua.
↧
Search

Seeriatevaheline vaheldusrikas ilmastik aasta lõpus

December 23, 2014, 8:00 am
$
0
0
Kommentaariumi link
22. detsembri õhtupoolikul hakkas Harku radar avalikkusele taas andmeid edastama. Radaripilt

Taimi Paljak. Ilm ja aasta 2014

Seekordseks pealkirjaks sai seeriatevaheline vaheldusrikas ilmastik, sest Eesti ilma ei mõjuta lähipäevil ükski selgelt väljakujunenud tsüklonite seeria, küll saabuvad järjestikku läänest või loodest tulevad osatsüklonid, mis toovad lund ja lörtsi. Nii on ilm ikkagi muutlik ja vaheldusrikas.
24. detsember möödub loodest saabuva tsükloni määrata. Saartel läks ilm ennelõunaks selgemaks, mõnel pool oli koguni päikeseline, põhjarannikul hakkas lund sadama. Õhtul, kui tsüklon on jõudnud Eesti kohale ja hakkab eemalduma, võib lund sadada laialdasemalt.
Järgmised päevad kuni uue aastani on talvised ja üsna külmad. Mudelid on sünoptilise olukorra prognoosi jälle märkimisväärselt muutnud: nüüd lubatakse lõunatsükloni teket, selle põhjaservas on ilm külm; lisaks üsna tõenäoline antitsüklon või kõrgrõhuvöönd Läänemere kohal. Seega on olukord jätkuvalt veel lahtine ja kõik võib olla, üsna kindel paistab olevat vaid (väga) külma ilm püsimine vähemalt uue aastani.

Imelist jõulurahu! Lund on mõnel pool palju...

23. detsembri hommikuks jäi ilm rahulikumaks ja mandril langes õhutemperatuur miinuspoolele, ainult saartel püsisid veel plusskraadid. Lumikatet ei ole tekkinud või jõudis see sulada saartelt ja Edela-Eestist, kuid mujal on lund 1-15 cm, vt http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/sademed/.
Päeva jooksul hakkas alates Lääne- ja Loode-Eestist uuesti lund sadama, mille põhjuseks on Skandinaaviast saabunud madalrõhulohk ühes sooja frondiga (1 ja 2). Õhtul suurem sadu lakkas ja ilm külmenes.
Homse jooksul liigub üle Eesti loodest kagusse (osa)tsüklon, mis toob peamiselt lund ja lörtsi, kuid saartel ja Edela-Eestis võivad valitseda plusskraadid ja sadu on vihma või lörtsina. Seega pole veel kindel, et kogu Eestis saab 25. detsembriks lumikatte, kuid see on võimalik. 
27.-28. detsembri sünoptiline olukord ja sellest tulenevalt ilm on veel üsna lahtine. Üldiselt on tõenäolisem aktiivse tsükloni jõudmine Skandinaaviasse või Läänemere kohale ja see toob soojema-tuulisema ilma; sademed olenevad sellest, kui kaugele itta tsüklon pääseb. GFS mudel pakub aasta lõpuks isegi tsüklonaalse blokeeringu teket või sellele sarnanevat olukorda, mis ei laseks uutel läänetsüklonitel itta liikuda. Euroopa mudel pakub külmas arktilises õhumassis hoopis antitsüklonaalset arengut, mis algul toob üsna külma ilma, aga hiljem antitsükloni(te) põhjaservas ja põhja- või loodetsüklonite lõunaservas ilma soojenemise.

Lumikatte paksuse prognoos. Läti Ilmateenistus

Udu väga kiiresti tihenemas Simunas 23. detsembril kella 14:46 ajal. Kairo Kiitsaku foto

Kuigi sageli öeldakse, et laussademed on nõrgad ja mõõdukad erinevalt hoogsademetest, mis sageli on tugevad – seetõttu peaksid ka kihtsajupilved andma ikka nõrka või mõõdukat laussadu  –, siis alati see nii pole. Seda näitas ilmekalt 22. detsembril üle Põhja-Eesti liikunud (osa)tsüklon, mis tõi mitmele poole tugevat lauslund. Kihtsajupilved, mis andsid selliseid tugevaid laussademeid, pidid olema erakordselt paksud  – ilmselt 5-7 km paksused, lisaks võis kohati olla tegu ka konvektsiooniga (maskeeritud rünksajupilved).

Sellist tugevat lauslund (õhtul pimedas oli lumesadu palju vägevam) saab anda vaid meeletult paks ja suure veesisaldusega pilvekiht. Seega võib arvata, et need kihtsajupilved oli mitmeid km paksud, võib olla ulatusid koguni tropopausini.
↧

Tsüklonite seeria ja torm 2015. aasta alguses

December 30, 2014, 1:34 pm
$
0
0
Kommentaariumi link
Juba pisut enam kui aasta on blogi sissekannete formaat olnud varasemast teistsugune: täiendused enamasti igapäevased ja põhjalikumad varasemate üksikute postituste ja märkuste või hüüatuste asemel. Esimene uues formaadis postitus: http://ilmjainimesed.blogspot.com/2013/12/ilm-aasta-lopus-ja-uue-algul.html

31. detsembriöösel liikus üle Eesti soe front, millega seotud tugev sadu algas Loode-Eestis vihmana, aga muutus lõuna ja kagu poole liikudes lörtsiks ja lumeks. Hommikuks saabus sula kõikjale. Päeval ilm küll selgines mõnel pool, peamiselt Lääne- ja Põhja-Eestis, kus oli näha päikest, kuid samal ajal arenes sügavamal sisemaal advektsiooniudu. Sooja oli 2...7 kraadi.
1. jaanuaril püsib väga soe ja niiske ilm, jätkub lume kiire sulamine. 2.-3. jaanuaril jääb Eesti põhjapoolse ülitsükloni tormisesse lõunaserva. Esmalt sajab vihma, hiljem ka lörtsi ja lund. Tsükloni suure ulatuse tõttu on ühtlaselt ja mitu päeva tormine kogu Läänemere regioonis.
4. jaanuaril on oodata tsükloni tagalas, st lääneservas, ilma märkimisväärset jahenemist. Kui kaua see talvisem ilm kestab, on raske öelda. Kuna tegu on 80. laiustelt pärit väga külma ja kuiva õhumassiga, siis on võimalik, et selles õhumassis areneb antitsüklon. Sel juhul püsib selline külmem hetk kauem kui algselt arvatud (1-2 päeva asemel 3-5 päeva).

Aasta viimane loojang Laagris oli ebatavaliselt värviküllane.

30. detsembril lõppes talvise ilma periood ja läks sulale. Ilmamuutuse tõi Suurbritannia kohal tugevnenud antitsüklon, mille lääneservas jõudis troopiline õhumass kaugele põhja (70. laiusteni) ja see vallandas uue tsüklonite seeria. Ühe põhjatsükloni lõunaservas jõudis niiske ja soe õhumass lõpus Eestini. Lumesadu ja tuisk asendusid õhtuks Lääne- ja Põhja-Eestis vihma ja plusskraadidega. 31. detsembri hommikuks või hiljemalt päevaks jõuab sula kõikjale.
Ees on mitu plusskraadidega päeva, mil lumi sulab jõudsasti. Vähemalt mõnel pool võib oodata lume täielikku kadumist. Kõige soojema ilma (2...7°C) lõpetab seeria üks järjekordne tsüklon, mis 2.-3. jaanuaril kulgeb üle Skandinaavia, Põhjalahe ja Soome itta. See ülitsüklon (prognoositav õhurõhk keskmes 955-960 hPa) toob ka tormi. Tsükloni jõudmisel Venemaale hakkab selle tagalas Eesti kohale saabuma järk-järgult külmem õhumass ja ilm muutub jälle talvisemaks. 

Suure antitsükloni tõttu on õhu liikumine Euroopa kohal valdavalt meridionaalne. Nii jõudis suur soe kaugele põhja, aga arktiline õhumass kaugele lõunasse kuni Vahemereni, kus võib ka lund ja lörtsi sadada (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/)

Loode-Eestist vihmana alanud tugev vihmasadu muutus lõuna ja kagu poole liikudes lörtsiks ja lumeks. Kui esimene osa sajust oli seotud pigem sooja tüüpi oklusioonifrondiga, siis öine sadu juba aktiivse sooja frondiga (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/radaripildid/surgavere-radar/).
↧
↧

Külm antitsüklon ja uus tsüklonite seeria selle järel

January 5, 2015, 10:12 am
$
0
0
Kommentaariumi link, koduleht
Reedel, 9. jaanuaril, peetakse Ilmateenistuses 2005. a jaanuaritormi konverentsi, kuhu kõik huvilised on oodatud: http://www.ilmateenistus.ee/2015/01/sajanditorm-kumme-aastat-tagasi/.

7. jaanuaril pilvisus tihenes, aga oluliist sadu veel ei tulnud. Ka satelliidipildil oli näha, et pilvemass vähenes, mis näitab, et soe ja niiske õhumass enam nii jõuliselt itta ei tunginud, samuti algas selle jahtumine. Ookeanilt on tulemas lisa – see jõuab kohale 8. jaanuaril.
Olulisi sademeid siiski lähitundidel pole oodata, ehk ainult kerge lumesadu saartel ja Lääne-Eestis, kus on ka üsna soe (vähesed miinuskraadid). Seevastu Ida-Eestis on päikeselisem ja veel oluliselt külmem.
Prognoosi osas nädala lõpu kohta pole midagi muutunud, vaid kehtib see, mis juba allpool öeldud. Met Office avaldas artikli tormi kohta: http://www.metoffice.gov.uk/news/releases/archive/2015/double-storm.
Ilmateenistuse nädalaprognoosist: Pühapäeval (11.01.) liigub väga aktiivne tsüklon Eesti suunas. Tänastel andmetel kulgeb selle trajektoor üle Ahvenamaa ja Soome Hanko piirkonna, edasi üle Soome lahe Tallinna lähistele. Öösel pöördub tuul kõikjal edelasse ja on väga tugev, Eesti mandriosas võib olla puhanguid kuni 20 m/s, saartel 25, Saaremaal pole välistatud 28 m/s. Sajab tugevat lörtsi ja lund ning sõiduolud neis tingimustes muutuvad väga halvaks. Õhutemperatuur on -2..+3°C. Päeval jätkub tugev lörtsisadu. Edelatuul püsib sisemaal tugevana, saartel pöördub läände, õhtul loodesse ja on tormine, tänastel andmetel ulatuvad puhangud 25, vastu Läänemerd kuni 28 m/s. Õhutemperatuur on ööpäevaringselt 0..+3°C.

Satelliidipildilt on näha uut pilvemassi, mis ookeanilt toob soojust ja niiskust 
(http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/)



Martin Vällikul õnnestus jäädvustada 6. jaanuaril miraaž, mis tekkis seoses kuu tõusuga merest. Selle kohta on piltidest tehtud animatsioon või video: https://www.youtube.com/watch?v=E09BSqiSLqM&feature=youtu.be. 
Selline miraaž tekib siis, kui aluspinna kohal on soojem õhukiht, aga sellest veidi kõrgemal külm õhk suurema tihedusega – antud juhul nii oligi, sest meri oli lahti, aga õhk väga külm. Kui selliste tingimuste korral päike või kuu loojub, siis tekib vahetult horisondi kohal lisaks tõelisele päikese- või kuukettale ka ümberpööratud kujutis, mis esimese loojudes tõuseb vastu või tõustes loojub tagasi, nagu antud juhul. Mingil hetkel need kontakteeruvad – tekib päike (või kuu) kandikul või tõusmisel nad mingil hetkel eralduvad. Lõpuks sulanduvad kujutised kokku (või eralduvad täielikult) ja efekt kaob. Tegu on alumise miraažiga.





Martin Vällikult veel üks miraažide sari, 17.05.2014 päikeseloojang. Tegu on sellise miraažitüübiga: http://www.atoptics.co.uk/atoptics/smir4.htm, mis tekib tugeva inversiooni korral. Siin on kuutõusu piltidega võrreldes vastupidise olukorraga, kui aluspinna lähedal on sooja (väiksema tihedusega) õhu kiht. Seega on siin päikeseloojangu piltidel ülemine miraaž.

6. jaanuaril kujundas ilma Eesti kohal olev külm antitsüklon. Selle mõjul oli päev vaikne, päikeseline ja külma 7...12 kraadi (saartel ja kohati rannikualadel oli soojem).
Ilmamuutusest andis märku eelkõige Skandinaavia kohal tekkinud võimas pilvemass, mis oli väga sarnane 29.-30. detsembril olnuga. See märgib merelise polaarse õhumassi põhilist pealetungiala. Eestis hakkab öösel alates saartest pilvisus tihenema ja 7. jaanuari jooksul on oodata ka lumesadu. Läheb tunduvalt soojemaks.
Suuremat sadu ja vähemalt kohatist sulailma on oodata 8. jaanuaril. Ülitsüklon jõuab prognoositavalt kohale 11. jaanuaril, kuid tugevam tuul jääb pigem Läänemere lõunaosa kohale, sest selle kese liigub ilmselt üle Eesti. Kuni selle ajani toovad tuult, sademeid, soojema õhumassi madalrõhulohud. Prognoos pole kaugeltki veel lõplik, vaid võib vähemalt reedeni oluliselt muutuda või täpsustuda.

6. jaanuril oli Eesti kohal külm antitsüklon, mis liigub kagusse (http://ilmatieteenlaitos.fi/saa-ulkomailla).

Nii nagu 29.-30. detsembril, näitab nüüdki merelise polaarse õhumassi pealetungi võimas pilvemass Skandinaavia kohal (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/)

Kolmepäevane torm, mis tuule tugevuse osas väga tugevaks ei ostunudki, on läbi. Tsükloni tagalas saabus 80. laiustelt väga külm õhumass, mille äärealale jääb ka Eesti. Selles õhumassis areneb antitsüklon, mis kahe päevaga liigub üle Eesti kagusse. Sel ajal on Eesti külm ja vaikne ilm. Nii jäi juba 5. jaanuaril tuul vaiksemaks ja selgines ilm. Kohati sadas üsna tugevalt lund, aga õhtuks sadu nõrgenes.
Pärast antitsükloni eemaldumist pääsevad läänetsükloni Läänemere regiooni. Need toovad soojema, sajusema ja tuulisema ilma. Tormi kohta on Ilmateenistuse nädalaprognoosisöeldud nii: Pühapäeval (11.01.) liigub väga aktiivne madalrõhkkond üle Läänemere ja tõstab tuule tormiks. Tänastel andmetel liigub tsüklon Soome lahe ümbrusse ja sel juhul on kõige tormisem Leedus ja Lätis, kus edelatuul võib tõusta 35 m/s. Eesti rannikuvetes tugevneb edelatuul puhanguti 25, pole välistatud 28 m/s. Lähematel päevadel tsükloni trajektoori muutumisel korrigeerime ka tuuleprognoosi. Sadu tuleb lörtsi ja vihmana. Õhutemperatuur on ööpäevaringselt -1..+3°C.  Tõepoolest näitavad ka mudelid, et tsüklonite trajektoorid on selle seeria korral lõunapoolsemad ja nii võib tuule poolest Eestis suurem torm jääda üldse tulemata, kuid see-eest on oodata rohkelt sademeid ja ebatavaliselt madalat õhurõhku (alla 970 hPa).

Kuu kõrgrünkpilvedega 5. jaanuari õhtul Vana-Võidus. Kristjan Kalda foto
↧

Ülitsüklon ja torm 8.-12.1.2015

January 10, 2015, 7:08 am
$
0
0

10. jaanuari öösel oli vaikne, pilves ja oluliste sademeteta ilm (paiguti tuli lumehooge). Tsüklon jõudis hommikuks juba Norra merele (kl 13.30 õhurõhk keskmes 949 hPa). Selles on oodata uue osatsükloni teket, mis süvenedes liigub ööpäeva jooksul Läänemerele ja Eesti kohale, tuues tormi ja tugevaid sademeid. Tuul hakkab tugevnema juba õhtul ja laussadu peaks samuti hiljemalt öö hakuks saartele jõudma.
Kella 16-17 paiku jõudis laussadu (lumi ja lörts) saartele, õhurõhulangus ulatus kuni 8 hPa/3h ja see kiireneb veelgi.

Eesti hoiatused
10.01. õhtul pöördub tuul kagusse ja tugevneb puhanguti 15-17, saartel 22 m/s. Tihe lume- ja lörtsisadu laieneb üle Lääne-Eesti ja tuiskab.
11.01. öösel pöördub tuul sisemaal lõunasse ja edelasse, saartel ja läänerannikul pöördub läände ja loodesse, puhanguid on rannikul 20 m/s, Pärnumaal kuni 25, Saaremaal ja Liivi lahel kuni 30 m/s. Sajab tugevat lund ja lörtsi, tuiskab. Lääne-Eestis sajab ka vihma ja on jäiteoht.
11.01. päeval puhub Lääne-Eesti saartel ja Pärnumaa rannikul loode- ja põhjatuul puhanguti 20, Saaremaal ja Liivi lahel 25 m/s. Põhjarannikul tugevneb pärastlõunal kirdetuul puhanguti kuni 23 m/s. Vahete-vahel sajab nii lund, lörtsi kui vihma. Püsib jäiteoht.(http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/hoiatused/).
Hoiatus(ADEO31)
ADEO31 EETN 101220
HOIATUS 1 TALLINNA LENNUVÄLJA KOHTA KEHTIB 101500/101600
ON OODATA ÕHUTEMPERATUURI LANGEMIST ALLA 0 KRAADI=
AD-WRNG(ADEO32)
ADEO32 EETN 101157
EEKE AD WRNG 1 VALID 101500/102000
HVY SN FCST NC=http://www.lennuilm.ee/opmet/

Satelliidipildil on näha lehvikukujulist ühtlast pilvemassi, mis katab kilbina tsükloni sooja sektori ja selle lehviku tipp ulatub oklusioonipunktini (ilmselt troposfääri ülemises osas). Teistsugune, madalam, mitte nii ühtlane pilvemass on Rootsi keskosa ja Norra kohal - seal on oklusioon toimunud, kuid sademed võivad endiselt tugevad olla (http://sat24.com/en/scan?ir=false).

Hommikusel ilmakaardil osatsüklonit veel näha polnud, kuid arvatavasti praeguseks on juba tekkinud (DWD)

Prognoositav sademete hulk ja õhurõhk (ПЛ-АВ Гидрометцентра России и ИВМ РАН).

KESKKONNAAGENTUUR
RIIGI ILMATEENISTUS
9.01.2015.a
Erakorraline teave 11.01.2015 tormi kohta

Täna (9.01.15) koondus Atlandi ookeani keskosa kohal kitsale alale terav kontrast lähistroopilise sooja ja arktilise külma õhumassi vahel. Pärastlõunal tekkis selles piirkonnas (55°pl; 30°lp) uus väga aktiivne tsüklon, mis liigub jugavoolu toel väga kiiresti edasi kirdesse.
Homme päeval (10.01.) liigub tsüklon Norra merele ja selle servas tekib pärastlõunal Oslo lähistel uus osatsüklon, mis liigub edasi Stockholmi suunas. Tsüklon muutub kiiresti väga aktiivseks. 
10.01. õhtul pöördub Eestis tuul kagusse ja tugevneb puhanguti 15, saartel 20 m/s. Õhtuks jõuab Lääne-Eestisse tihe lume- ja lörtsisadu.
11.01. öösel liigub tsüklon väga aktiivsena edasi üle Ahvenamaa Eesti suunas ja jõuab hommikuks Osmussaare lähistele. Tuul pöördub lõunasse ja edelasse, pärast keskööd saartel läände ja on väga tugev, puhanguid on sisemaal 15, rannikul 20 m/s, Pärnumaa kuni 25, Saaremaal ja Liivi lahel kuni 30 m/s. Hommikul võib veel paar-kolm meetrit tugevam olla. Sajab tugevat lund ja lörtsi, tuiskab. Lääne-Eestis tuleb ka vihma ja on jäiteoht.
11.01. päeval liigub tsüklon edasi piki Soome lahe rannikut itta või kaldub veidi kagusse üle Harju- ja Lääne-Virumaa Peipsi suunas. Tuul pöördub kõikjal läände ja loodesse. Hommikupoolikul ulatuvad puhangud rannikul 23-27, Saaremaal ja Liivi lahel kuni 30 m/s. Pärastlõunal ulatuvad maksimaalsed puhangud kuni 25 m/s Hiiumaa, Saaremaa ja Pärnumaa rannikul ning pole välistatud sisemaal ka Viljandi- ja Tartumaal. Jätkub lörtsi- ja lumesadu, piirkonniti tuiskab.
11.01. õhtul tuul nõrgeneb ja õhutemperatuur langeb. Veetase võib tõusta 11.01. hommikul Lääne-ja Loode-Eesti rannikualadel kriitilise piiri lähedale.  Kriitiline piir on Pärnus +160 cm, Haapsalus +140 cm, Tallinnas +120 cm.
Ilmaprognooside osakond

9. jaanuari öösel tekkis mitmel pool udu, mis jäi kohati Ida-Eestis päevalgi püsima. Mujal oli soe (1...4 kraadi) ja üsna vaikne ilm, paiguti sadas vihma.
10. jaanuari öösel jätkub võrdlemisi rahulik ilm, kuid läheb pisut külmemaks, nii et märjad teepinnad ja sulalumi, kus seda veel on, hakkab jäätuma. Õhtul tuul tugevneb ja saartele jõuab tugev vihma-, lörtsi- või lumesadu: endast annab märku läänest saabuv intensiivne tsüklon. See on nii ilmakaartidel kui satelliidipiltidel juba praegu Atlandi ookeani avaosas näha. Kui täpne olla, siis praegu lainestaadiumis jälgitav tsüklon jõuab Norra merele ja edasi itta ei liigu, kuid samal ajal tekib Lõuna-Skandinaavias osatsüklon, mis liigub kiiresti süvenedes ja iseseisvudes Läänemere ja lõpuks Eesti kohale.
Ülitsüklon jõuab Eesti kohale 11. jaanuaril. Kuna saabudes on see tsüklon maksimaalses arengustaadiumis, siis võib mõnes kohas õhurõhk langeda 955-960 hPa-ni, mida pole siinmail registreeritud juba mitu aastat (viimati 23.-24.11.2008). Mudelid pakuvad, et tsükloni keskmes on õhurõhugadient väga suur. Sel juhul tasub arvestada, et isegi kui kese liigub täpselt üle Eesti, võib tugev torm tuule poolest (puhangud 25-30 m/s) ulatuda Saaremaani ja Liivi laheni. Põhiliseks ohuks võivad kujuneda ohtrad sademed ja tugev tuisk: ööpäevas võib maha sadada isegi enam kui 20 cm paksune märja lume kiht.
See, kui tugevaks tuul osutub, oleneb tsükloni trajektoorist. Kui selle kese jääb 250 või 300 km kaugele, siis enamasti ei ole tuule osas erilist vahet, sest parasvöötmetsüklonid on enamasti väga suured, kui aga 50 või 100 km kaugele, siis oleneb juba sellisest vahemaast päris palju, kui tugevat tuult on oodata. Kõige keerulisem olukord on siis, kui tsükloni kese möödub vaadeldavast kohast 0-50 km kauguselt ja õhurõhugradient on keskmes väga suur: siis loeb juba mõne kilomeetrine erinevus üsna palju ja sellest tulenevad raskused tuule, aga ka mereveetaseme täpses prognoosimises (määramatus on siiski piisavalt suur). Viimastel päevadel on üldiselt mudelid näidanud, et tsükloni kese võib sattuda vahemikku Ahvenamaa saarestikust Lõuna-Soome ja Põhja-Eestini, kuid nüüd on võimalikud stsenaariumid kaldunud raskeima olukorra poole, sest tsükloni kese võib kõige tõenäolisemalt sattuda vahemikku Soome lahest Lõuna-Eestini, lisaks suur õhurõhugradient keskmes. Mõnes mõttes oleks väga tore, kui mingis ülevaates või prognoosis esitataksegi võimalikud trajektoorid ja mis juhtub (mida võib oodata) ühel või teisel juhul, kuid teisalt võib see ka segadust tekitada.
Ilmateenistuse nädalaprognoosist: Pühapäeva (11.01.) öösel liigub väga aktiivne tsüklon üle Ahvenamaa Eesti suunas ja jõuab hommikuks Osmussaare lähistel. Tänastel andmetel kulgeb selle edasine tõenäolisem trajektoor looderannikult otse itta või kaldub veidi kagusse. Tuul pöördub lõunasse ja edelasse, pärast keskööd saartel läände ja on väga tugev, puhanguid on rannikul 22 m/s, Saaremaal, Liivi lahe ümbruses ja Pärnumaa rannikul 25-30 m/s. Sajab tugevat lund ja lörtsi, tuiskab. Lääne-Eestis tuleb ka vihma ja on jäiteoht. Sõiduolud neis tingimustes muutuvad väga halvaks! Õhutemperatuur on -3...+2°C. Päeval liigub tsüklon edasi kas piki Soome lahe rannikut itta või kaldub kagusse Peipsi poole. Lörtsisadu jätkub. Tuul pöördub kõikjal läände ja loodesse ning on tormine eelkõige hommikul ja ennelõunal Lääne-Eesti rannikualadel, puhangud võivad ulatuda 23-28, hommikul Saaremaa rannikul 33 m/s. Õhutemperatuur on -3...+1°C.
Atlandi ookeani avaosas on näha lainestaadiumis tsüklonit, mis tormab süvenedes itta ja jääb 10. jaanuaril Norra merel väheliikuvaks. Lõuna-Skandinaavia kohal on ebavatavaliselt madala õhurõhuga pisike antitsüklon, mille tõttu õhurõhugradient Läänemere ümbruses on väike ja tuul on nõrk või mõõdukas (DWD).
6 tundi hilisemal ilmakaardil on paremini eristunud nii tsüklon ookeani kohal kui ebatavaliselt madala õhurõhuga antitsüklon Skandinaavia kohal (DWD).

Mudelid näitavad ülitsükloni saabumist otse Eesti kohale 11. jaanuaril. See toob tugevad sademed, tuisu ja vähemalt kohati tormituule. Kuna tsüklon saabub maksimaalses arengustaadiumis, siis on oodata kohati õhurõhu langust 955-960 hPa-ni (HIRLAM).
↧

Külmast talveilmast sulani: soe ja muutliku ilmaga nädal

January 12, 2015, 4:28 am
$
0
0
Kommentaariumi link

13. jaanuaril ilm selgines, on tormine, sooja 2-5 kraadi ja lumi sulab intensiivselt. Edelast on tulekul uus lohk, mille pilved on jõudnud juba saartel ja Lääne-Eesti kohale. Need jõuavad mõne tunniga kogu Eesti katta. Sajule läheb öösel (nii vihma, lörtsi kui lund). 
Soe ja sageli sajune ilm püsib kogu nädala vältel.

Testbedi radaril on oranž ja punane ala jäävihm ja allajahtunud vihm (kell 1, http://testbed.fmi.fi/).

12. jaanuar jääb ilmselt nädala kõige talvisemaks päevaks: pea kõikjal on miinuskraadid, lumi on maas, õhtul hakkab alates saartest sadama lund ja tuiskama.
Öösel toob Soome kohale jõudev osatsüklon oma lõunaservas Eestisse väga sooja õhumassi. Nii on oodata 13. jaanuaril kõikjal sulailma. Kuna päeval on õhumass suhteliselt kuiv ja tuul tugev, siis võib ilm päikeseline olla, samal ajal on 1-5 kraadi sooja. Õhtul läheb uuesti pilve, sest edelast saabub järjekordne lohk. See toob 14. jaanuari ööks nii vihma, lörtsi kui ka lund, tuiskab.
14.-16. jaanuaril on õhutemperatuur nullilähedane, saartel ülekaalus vihm, kuid sisemaal lörts ja lumi. 17.-18. jaanuaril on oodata suuremat sula, sest Suubritannia ja hiljem Norra merele jõuab suur tsüklon, mille idaservas püsib sooja ja niiske õhu juurdevool mitu päeva. 
Seega kokkuvõtlikult tuleb sulailma domineerimisega nädal, sademeid on oodata üsna palju ja igas faasis, on ka tormiseid päevi, kuid tsüklonid jäävad kaugemale (Suurbritannia kohale, Norra merele).

Läänemerele on jõudnud sooja sektorit kattev pilvekilp (ühtlane, kiulise ehitusega pilvemass). See märgib sooja õhu advektsiooni ja tuleb ööseks Eesti kohale. Oodata on ohtralt sademeid (http://sat24.com/en/scan?ir=false).

Autori kommentaar: "Kõver joonpilv või kõverjoonpilv Kiili valla kohal 12.01.2015 kl 14.33. Muide, ilm selgines kõigest 10 minutit tagasi". Martin Kivi foto
↧
Viewing all 606 articles
Browse latest View live
Search