Quantcast
Channel: Ilm ja inimesed
Viewing all 606 articles
Browse latest View live
↧

Vaiksem ja talvisem nädal (19.-25.01.2015)

January 22, 2015, 9:14 am
$
0
0
Uus, kiire ja mugav: http://ilmaskriptid.webuda.com/
Pisut uuendatud linkidega, sest eelmised olid lootusetult vananenud: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/.

25. jaanuaril suurenes kaudselt Lõuna-Venemaa ja Kasahstani kohal asuva tugeva antitsükloni mõju: selles kauges lääneservas jõudis Musta mere äärest rohkem niiskust ja soojem õhumass põhja poole. Pilvisus tihenes ja alates Lõuna-Eestist hakkas lund sadama. Sadu levib pigem Peipsi poole, mitte ei laiene üle terve maa. Samas paljudes kohtades on näha päikest, sest kiudkihtpilved on piisavalt õhukesed.
Järgnevatel päevadel suureneb tsüklonite mõju: läheb sajusemaks, tuulisemaks ja pikkamööda taas soojemaks, st kohati sulale. Nädala pärast võib sula jõuda enamikesse kohtadesse.

Lõuna-Venemaa ja Kasahstani kohal asuva tugeva antitsükloni mõju ulatus Eestini. Seda näitavad isobaarid ja mööda antitsükloni lääneserva kulgevad frondid (DWD).

24. jaanuaril sajud lõppesid, sest tugevnes antitsüklon, kuid ilm jäi siiski pilve. Püsisid vähesed miinuskraadid, saarte rannikul oli kohati napilt üle 0°C.
Ööpäeva jooksul on oodata lõunatsükloni mõju suurenemist, nii et vähemalt Ida-Eestis on lumesaju võimalus suhteliselt suur, aga saju hulk ei pruugi olla märkimisväärne.
Uus nädal toob tsüklonite ülekaaluga ilma, kusjuures endiselt näib tekkivat tsüklonaalne blokeering: pikka aega püsib väheliikuvana suur ühe- või mitmekeskmeline madalrõhuala. Oodata on nii sademeid, tuule tugevnemist kui ka vähemalt kohati sula.

23. jaanuaril avaldas mõju väheaktiivne madalrõhkkond. Selle mõjul läks ilm soojemaks, kuid päris sula oli siiski vaid saartel. Püsis enamasti pilves ja nõrga tuulega ilm, mitmel pool arenes uduvine, kohati isegi udu. Mitmel pool sadas vähest lund, tugevamaid sajuhooge koos lumekruupidega tuli Lääne-Eestis.
Rahulik, pilves, enamasti väheste miinuskraadidega ilma on oodata lähipäevil, sest püsib väheaktiivne või ebaselge rõhuväli (Eesti jääb enamasti tsüklonite vahele), milles õhumass on soojapoolne. Kagu-Eestisse võib siiski jõuda suurem lumesadu, suurim võimalus selleks 25. jaanuaril.
Suuremat ilmamuutust on oodata järgmisel nädalal, sest läänetsüklonid toovad sajusema ja tuulisema ilma.

22. jaanuaril jäi Eesti antitsükloni ja madalrõhuala piirimaile. Seetõttu oli ilm pilves ja kohati sadas vähest lund, kuid oli tuulevaikne. Püsisid vähesed miinuskraadid, külmem oli vaid Virumaal, kus hommikul oli kuni -12°C ja päeval kuni -10°C. 
Sarnane enamasti pilves ja kohatise lumesajuga ilm püsib ka järgmistel päevadel. Õhutemperatuur püsib enamasti pisut 0°C-st madalam, soojem (kohati sula) on siiski homme ehk 23. jaanuaril. Suuremaid ilmamuutusi võib tulla alles järgmisel nädalal

21. jaanuaril vähenes madalpilvisuse hulk, kuid suurenes ülemise kihi pilvede hulk, sest edela ja lõuna poolt läheneb madalrõhulohk sooja frondiga. Samuti tugevnes tuul, kuid ilm külmenes. Ilmselt ööpäeva jooksul on oodata kerget lumesadu ja tuisku.
Antitsükloni mõju tasapisi kaob, nii et Eesti jääb mõneks päevaks ebaselgesse baarilisse välja, st otseselt ei mõjuta ükski tsüklon või antitsüklon või ainult nende kauged äärealad. Ilm võib muutuda alles järgmise nädalaga, kui läheb soojemaks ja sajusemaks.

Lumi 21.01.2015 Pangodis õhtul.  Pildi andmed: säri 30 s, ISO 1600 ja  kasutatud välku. Eero Hermanni foto

20. jaanuaril püsib antitsükloni mõjul vaikne ja aeglaselt külmenev ilm (0...-3°C), kuid pilves, sest niiskus on õhus palju ja Eesti kohal on front.
Aja jooksul antitsüklon nõrgeneb ja edelapoolse madalama rõhuga ala mõju tugevneb, nii et erilisi selgimisi või ilma külmenemist pole ilmselt oodata. Püsib vähese lumesaju võimalus. Sellist pehmet talveilma on oodata vähemalt nädala lõpuni.

19. jaanuaril jäi ilm kahe antitsükloni vahel vaikseks ja pilviseks, kohati sadas lund ja lörtsi, õhutemperatuur püsib nullilähedane.
Edaspidi tugevneb põhjapoolne antitsüklon, nii et suuremat sadu pole oodata, tuul on nõrk ja ilm külmeneb tasapisi.

Pärnu lahe jääolud. Targo Taggo foto
↧
Search

Tsüklonaalse blokeeringuga (?) nädal (25.-32.01.2015)

January 25, 2015, 9:32 am
$
0
0
Uus, kiire ja mugav: http://ilmaskriptid.webuda.com/
Pisut uuendatud linkidega, sest eelmised olid lootusetult vananenud: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/.
Senimaani on probleemiks olnud eestikeelse info vähesus pilvede kohta. See on praegu õnneks siiski muutumas: peatselt, juba märtsis või hiljemalt aprillis, on oodata põhjalikku pilvi käsitlevat raamatut ja pilvede mobiilirakendust.
Lisaks tehti veel pilvekool: http://pilved.aikesehuvilised.ee, kus on pisut põhjalikumalt püütud kõiki põhivorme ehk liike ja helkivaid ööpilvi kirjeldada. Sealhulgas on uuendusena välja toodud mõned põhipunktid, nagu iseloomulikud tunnused, kaasnevad nähtused, olulisus ilmaprognoosimisel, koostis ja sademed. Iga liigi juures on autorite fotodest galeriid.

28. jaanuaril on pilves ilm. Mitmel pool on udu ja uduvinet, kohati sajab vähest lund või uduvihma. Õhutemperatuur on nullilähedane, mis koos suure niiskuse põhjustab jäiteohu.
Järgmiste päevade osas pole prognoos oluliselt muutunud. Suurim erinevus on vahest see, et Euroopa mudel näitab selget lõunatsükloni üleminekut veebruari alguses, aga GFS mudel on selles osas segasem, pigem on tegu lõunalohu või läänetsükloniga seotud osatsükloniga. Sademeid on mõlemal juhul üsna rohkelt oodata ja ilm on enamasti sula.
Ilmateenistuse nädalaprognoosist: Laupäeval (31.01.) liigub Kesk-Euroopast põhja poole uus osatsüklon. Lisandub niiskust. Sajab tihedat lund ja lörtsi, pärastlõunal ja õhtul idapoolsetes maakondades ka vihma. Öösel puhub võrdlemisi tugev kagu- ja lõunatuul, päeval nõrgeneb. Õhutemperatuur on öö hakul -3...+2, pärast keskööd tõuseb ning on hommikul ja päeval 0...+4°C. Allajoonitud koht on ilmaprognoosis märkimisväärne, aga lõunatsüklonite puhul üsna ootuspärane, sest soe õhumass tuleb selle soojas sektoris kagust.

Lõunatsüklon Euroopa mudelis (http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html).

27. jaanuaril oli enamasti pilves ilm, kohati sadas kerget lund, kuid uus sajuala jõudis õhtuks Loode-Eestisse (vt http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/radaripildid/komposiitpilt/). Õhutemperatuur oli enamasti nullilähedane.
Sajusemat, tuulisemat ilma on oodata järgmistel päevadel. Nädala lõpu poole võib sula jõuda enamikesse kohtadesse, suureneb lõunatsüklonite mõju.

26. jaanuaril oli üsna vaikne ja mitmel pool udune ilm. Udu kadus õhtuks.
Ööpäeva jooksul on oodata madalrõhulohu saabumist. See toob arvatavasti vähemalt saartele ja Lääne-Eestisse õhtuks lumesaju ja tuule tugevnemise. Sajuala nõrgeneb ja selle liikumine on ilmselt aeglane –  sadu ei pruugi jõuda kõikjale. Edaspidigi mõjutab ilma tsükloni idaserv, kus on oodata ilma soojenemist ja tugevat tuult, kuid suuremad sajud jäävad ilmselt nädala teise poolde.

Udune Viljandi. Kristjan Kalda foto

Nädala jooksul kujundavad ilma peamiselt tsüklonid. Euroopas võib areneda tsüklonaalne blokeering. Sellisel juhul eraldub tavaliselt sügav ja väga suureks muutunud tsüklon üldisest läänevoolust. Enamasti on okludeeruvatele tsüklonitele iseloomulik, et nad arenevad kõrgusesse ja ulatuvad läbi kogu troposfääri ning muutuvad väheliikuvaks. Siiski aeglane liikumine säilib, kui püsivad läänevoolus.
Aga võib juhtuda, et tsüklon liigub läänevoolust niipalju lõuna poole (põhjapoolkeral), et viimane seda enam eriti ei mõjuta ja sel juhul tekib selline tsüklonaalse blokeeringu tüüp, mida nimetatakse cut-off low. See võib püsida nädalapäevad ja kauemgi, kui saab energiat juurde. Sagedasemad on need Euroopa kesk- ja lõunaosas, kus selline olukord võib põhjustada nt suvel ebatavaliselt jahedat ilma ja üleujutusi.
Teine variant on selline, et tekib väga suur tsüklon või mitmekeskmeline madalrõhuala, mistõttu üldine läänevool asendub nt pea tervel kontinendil meridionaalse tsirkulatsiooniga. Selline olukord mõjutab eelmisest palju suuremat ala ja võib kaasa tuua anomaaliaid märksa suuremal territooriumil. Ka nädala jooksul on prognoositud just selle variandi tekkimist. Kui see madalrõhuala energiat juurde ei saa, siis laguneb 4-5 päevaga.
Kuna Eesti jääb rohkem selle blokeeringu idaserva, siis on oodata sooja ja sajust ilma, sest lõunakaarest transporditakse põhja poole soojust ja niiskust. Seega nädala jooksul temperatuur tõuseb tasapisi, samas sajab lund ja lörtsi juurde.

GFS mudeli prognoositud tsüklonaalne blokeering 30. jaanuariks. Näha on tohutult suur mitmekeskmeline madalrõhuala, mille otsesest mõjualast jäävad välja ainult Euroopa edelaserv ja idaserv. Ühest küljest on selle madalrõhuala lõunaosas (Aadria merel) tegu lõunatsükloniga, mis jääks üldisest läänevoolust nii kaugele lõunasse, et see seda oluliselt ei mõjuta, teisalt on madalrõhuala tohutult suur, nii et läänevool on asendunud meridionaalse tsirkulatsiooniga (GFS).
↧
↧

Talvisema ilmaga nädal (2.-8.02.2015)

February 2, 2015, 6:24 am
$
0
0
Kommentaariumi link
4. veebruaril tihenes pilvisus ja Põhja-Eestist alates hakkas lund sadama (sajuala moodustus Eesti kohal). Suurt lumelisa pole oodata, aga sadu võib kohati Harjumaal anda 1-3 cm paksuse uue lumekihi õhtuks. Paljudes kohtades nähti halosid. Kuna õhurõhuväli on tsükloni kadumise tõttu lamedaks muutunud, siis on ilm üsna tuulevaikne. Seetõttu võib õhtu jooksul tekkida udu.
Juba paari päeva pärast olukord muutub, kui põhjatsüklonid toovad läänest ja loodest sooja. Seetõttu on oodata tuule tugevnemist ja ilma soojenemist, siis jälle uuesti külmenemist.

Suurepärane 22-kraadine halo kiudkihtpilvedel (Cirrostratus nebulosus). Pilt on tehtud Võru tn. lõpus praktiliselt Tartu linna piiril. Arvi Rungi foto

3. veebruaril jätkus tsükloni täitumine. Lõunast ja kagust saabunud kuiva õhumassi tõttu (700 hPa pinnal suhteline õhuniiskus alla 30%) ilm selgines ja nii oli kohati päev peaaegu täiesti päikeseline. Mõnel pool oli päikeseloojang kiudpilvede tõttu hõõguv. Õhtul tekkis Virumaal udu, samas paljudes kohtades võis näha 22-kraadist kuuhalot.
Edaspidi on jälle pilvisem, sest kuiv õhumass eemaldub. Siiski olulisi sademeid pole oodata ja ilm püsib talvine, võib olla isegi veidi külmeneb. Selgemat ilma võib oodata taas 4. või 5. veebruaril, kui prognoos näitab seda, et õhumass muutub 700 hPa pinnal (u 3 km, keskmise korruse pilved) kuivemaks, st suhteline niiskus langeb alla 90%.
Põhjatsüklonite mõjul on oodata nädala lõpus ilma soojenemist.

Halo ja pilved 3.02.15 Pangodis. Eero Hermanni foto

3. veebruari loojang (Tartumaa, Puhja). Ülle Loogi foto

Pildistatud 3. veebruaril õhtul Jõgeva linnas. Kairo Kiitsaku foto

Veebruar algas sajuse lõunatsükloniga. See täitub ja asendub kõrgrõhuharjaga. Seetõttu ilm külmeneb ja muutub talvisemaks. Suurt lumelisa või külma pole siiski oodata. Nädala teises poolel hakkavad ilma kujundama põhjatsüklonid, mille lohkudes saabub soojem õhumass ja on sula oodata.

Lõunatsüklon tõi küll lumelisa, aga ilm oli sula. Nädala jooksul lumepaksus ilmselt oluliselt ei muutu (Ilmateenistus).
↧

Sooja ja rahuliku ilmaga nädal (9.-15.02.2015)

February 9, 2015, 6:37 am
$
0
0
Kommentaariumi link
Riigi Ilmateenistus
Täna mõõdeti Mehikoormal 10 kraadi sooja, mis ületab eilse Heltermaal mõõdetud viimaste aastakümnete veebruari soojarekordi 0,3 kraadiga. Kuigi täna tundus juba üsna kevadehõnguline olevat, siis homme on ilm enamasti pilves ning kohati võib sadada vihma ja lörtsi. Õhutemperatuur on +1...+3°C.
11. veebruariöö oli enamasti selge, mistõttu õhutemperatuur langes väga soojas õhumassis ikkagi paljudes kohtades alla 0°C, ainult rannikualadel oli soojem. Hommikuks tekkisid Liivi lahel ja selle ümbruses kihtpilved, mistõttu suur mere- ja maa-ala mattus uttu. See jäi püsima ka päevaks, nii et Virtsus ja Pärnus oli keskpäeval kõige külmem (õhutemperatuur pisut alla 0°C). 
Kui 10. veebruaril tuli uusi soojarekordeid nagu kuulipildujast, eriti Lääne-Eestis, siis täna on vaatamata valdavalt päikeselisele ilmale pisut kargem. Kõige soojem on Kirde-Eestis, näiteks Kundas oli kell 13 juba 8,5°C sooja, nii et uusi soojarekordeid toob seegi päev.
Kuna soe õhumass on jätkuvalt pealetungil, siis on oodata udu laienemist ka mujale Eestisse. Seega võib 12. veebruar tervitada pea kõikjal uduselt. Samas õhumass on kuiv, nii et keskmise kihi pilvi olla ei tohiks ja võib olla hajuvad kihtpilved päeva jooksul sarnaselt 10. veebruariga. 
Pilvisust prognoositakse suhtelise õhuniiskuse järgi eri õhukihtides. Kui mingis õhukihis on see alla 30%, siis seal pilvi praktiliselt üldse ei ole ja kui on üle 90%, siis vastav õhukiht on pilvedega täidetud, st prognoosi järgi oleks oodata lauspilvisust. Niiskuse järgi on 300 hPa pinnal ehk umbes 9 km kõrgusel oodata õhtul ja eriti öösel lauspilvisust, sest suht.niiskus on üle 90%. See tähendab, et oodata on kiudkihtpilvi, samuti peaks joonpilvede tekkeks olema soodsad tingimused. Madalamates õhukihtides jääb suht.niiskus 15-30% piiresse ehk seal pilvi ei ole või on neid väga vähe ning sademeid oodata pole (suht.niiskus peaks siis 700 hPa pinnal ehk umbes 3 km kõrgusel olema üle 90%). 925 hPa kaart näitab, et niiskus koondub 12. veebruaril Soome lahe äärde, olles isegi üle 90% - seal on udu ja kihtpilved potentsiaalselt kõige püsivamad.
14.-15. veebruaril on oodata ilma külmenemist, sest Skandinaavias tekib külm antitsüklon, mis liigub üle Eesti kagusse. Järgmise nädala teisel pooles on oodata antitsükloni lääneservas uut soojenemist. Aga enne seda on mõned päevad üsna külmad (öösel kuni -10°C ja päeval kuni -5°C). Märkimisväärseid sademeid pole oodata.

Udune Pärnu. Targo Taggo foto


Suhtelise niiskuse prognoos 12. veebruari ööseks 300 hPa pinnal (ülemine kaart) ja hommikuks 700 hPa pinnal (alumine kaart). Ülemiselt kaardilt on näha, et umbes 9 km kõrgusel ulatub suhteline niiskus suurel alal üle 90%, mis tähendab kiudkihtpilvisust ja joonpilvede teket. Alumisel kaardil on aga näha, et õhumass on väga kuiv, sest suhteline niiskus on kõigest 15-20%: keskmise kihi pilvi ei ole ja sademeid pole oodata (http://tinyurl.com/lprkqhe).

Teletorni kaamerast on kiudkiht- ja joonpilvede saabumine näha (http://www.teletorn.ee/et/webcam).

10. veebruaril voogas üle maa võimas kuumalaine. Hommikused kihtpilved ja udu hajusid päeva jooksul, nii et päeva teine pool oli pea kõikjal päikeseline ja väga soe, ainult Kagu-Eesti hajusid pilved viimasena, mistõttu oli märksa jahedam. Mitmel pool registreeriti uued soojarekordid, sest sooja oli 5-10 kraadi, sealjuures kõige soojem läänerannikul ja saartel. Eelmisi rekordeid saab Tallinna ja Tartu kohta vaadata http://ilm.pri.ee/p%C3%A4evarekordid.
Suur soe (vähemalt õhumassi järgi) kestab veel paar päeva, kuid nädala lõpu poole läheb tasapisi jahedamaks, pilvisemaks ja võib pisut lörtsi või lund sadada. Ilm jääb siiski pikaajalisest keskmisest tunduvalt soojemaks.

Päikeseline ja soe ilm Tartus

Ebatavaliselt soe õhumass püsib veel umbes kaks päeva Eesti kohal (http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html)

Nädal algas üsna talvise ilmaga, kuid see võib jääda pikemaks ajaks kõige külmemaks ööpäevaks. Eelmisel aastal hakkas talv umbes samal ajal lõppema. Siis oli selle põhjuseks poolmeridionaalne tsirkulatsioon, mistõttu Vahemere või Musta mere äärest transporditi soojust pidevalt põhja poole. Ilm oli rahulik, sest tsükloneid peaaegu polnudki. 
Kui lähemal ajal kujuneb ka sarnane tsirkulatsioonitüüp välja, siis võib varakevad alata juba paari nädala jooksul. Püsivalt üle 0°C siiski niipea veel loota ei ole, samuti võib mõnel päeval vähest lund ja lörtsi tulla.


Mööda antitsükloni serva jõudis suure kaarega soe õhumass Eestisse. 9.02.2015 (ülemine) ja 10.02.2015 (alumine) ilmakaart (FMI)
↧

Selge ja külma algusega, kuid ülejäänud osas soe ja sombune nädal (16.-22.02.2015)

February 16, 2015, 3:02 pm
$
0
0
18. veebruaril liikus üle Eesti madalrõhulohk. See tõi soojema ja niiskema õhumassi, sadas nii vihma, lörtsi kui lund. Päeval alates Loode-Eestist ilm selgines ja omandas kevadnäo. Õhtul läks ilm alates saartest uuesti pilve.
Ööpäeva jooksul saabub veelgi soojem õhumass, nii et sooja võib üle 5 kraadi tulla. Soe ja muutlik ilm püsib ka edaspidi.

KESKKONNAAGENTUUR
RIIGI ILMATEENISTUS
18.02.2015.a. kell 18:30
Hoiatus nr.9 Eesti kohta.
19.02 öösel suureneb Kesk- ja Ida-Eestis JÄITEOHT (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/hoiatused/).

17. veebruaril jätkus ebatavaliselt selge ilm, alles õhtu poole jõudsid saartele pilved. Selge öö tõttu oli paljudes kohtades virmalisi võimalik näha. Ilm soojenes veidi, kuid valdavalt püsis õhutemperatuur alla 0°C.
Ööpäeva jooksul asendub väga kuiv õhumass niiskema ja soojemaga. Seetõttu läheb pilve ja niiskuse prognoosi järgi ka sajule (vt 700 hPa suht.niiskust).
Soe ja tormine ilm näib püsivat kuu lõpuni. Seetõttu võib oodata lumikatte kadumist paljudest kohtadest, sest juba praegu on see kohati katkendlik või praktiliselt kadunud (lumekaart).

16.02.2015. a kell 23:01; Saaremaa, Orissaare; ISO 2000, F 2,8; 14 mm; 30 sek. Kalmer Saare foto

Nädal algas erakordselt selge ilma ja kõrge õhurõhuga (kuni 1047 hPa), sest idapiiri tagant liikus lõunasse tugev antitsüklon. Selle vahetus läheduses langes öösel õhutemperatuur kuni -17°C-ni. Päeval jäi Eesti antitsükloni lääneserva. Seetõttu tuul tugevnes ja ilm soojenes, kuid õhutemperatuur jäi ikka miinuspoolele. 
Antitsüklon liigub kiiresti lõuna poole ja selle mõju väheneb. Nii ootab ees ilmselt veel üks päikeseline päev, kuid seejärel läheb pilviseks ja tunduvalt soojemaks, millega kaasneb ilmselt ka sadu. Nii on nädala teisel poolel oodata pilves, sombust, tuulist ja väga sooja ilma (maksimaalne õhutemperatuur võib tõusta 5-7 kraadini).
↧
↧

Soe, niiske, suhteliselt vaikne nädal (23.02.-1.03.2015)

February 23, 2015, 4:12 am
$
0
0
Kommentaariumi link

25. veebruaril ilm selgines paljudes kohtades, enamasti pilves püsis vaid Kagu-Eestis, Peipsi ääres oli kohati udune. Soojas õhumassis tõusis õhutemperatuur kuni 7 kraadini.
Praktiliselt nädala lõpuni on ilm üsna rahulik, kuid aja jooksul läheb pilvisemaks. Nädala lõpus on oodata läänetsüklonite mõju suurenemist, mistõttu läheb tuulisemaks ja sajusemaks. Päevasel ajal püsivad plusskraadid, kuid öösel võib ka alla 0°C langeda.

Eesti jääb rõhkkondade vahele. Idas tähistab soe front troopilise õhumassi piiri, kuid Eestisse see ei jõua. Sellegi poolest on ilm väga soe, isegi varakevadine (DWD).

24. veebruaril oli Eesti kohal madalrõhulohk oklusioonifrondiga, mistõttu ilm oli pilves ja sajune (vihm, uduvihm). Õhtul tekkis mitmel pool uduvine ja udu. Oli väga soe (+2...4°C), kuid aasta eest oli päikeselise ilmaga veel hulga soojem (kuni 9 kraadi sooja).
Väga soe, aga enamasti sombune ilm püsib. Ilmateenistuse prognoos järgmiseks päevaks: Eesti
Pilves selgimistega, olulise sajuta ilm. Puhub lõunakaare tuul 3-7, hommikul saartel ja rannikul kuni 11 m/s. Õhutemperatuur on +2...+7°C (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/4-oopaeva-prognoos/).

Kihtpilved 24.02.2014 satelliidipildil – levisid kombitsatena loodesse ja põhja (http://sat24.com/en/bc).

Nädal on väga soe ja üsna vaikne, sest tsüklonid jäävad enamasti kaugele. Samal ajal mõjutab ilma Venemaa sooja antitsükloni serv. 
23. veebruaril jõudis Eesti kohale Fääri saartele saabunud ülitsükloni lohk. Selle pilvemass on eriti hästi näha infrapunapildilt (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/), aga kuna need on ülemise ja keskmise kihi pilved, siis esialgu sademeid ei tule, vaid sadu jõuab öö jooksul kohale (vihm). Kus madalpilvisust oli vähem, seal võis halosid näha. Veel pandi tähele, et enne frontaalsete pilvede saabumist võis näha konvektsioonipilvede tekkimist (peamiselt Ida-Eestis).

Lõuna ja ida poole jääb troopilise õhumassi piiri tähistav soe front, mis tuleb lähemale (DWD).
↧

Varakevadine nädal (2.-8.03.2015)

March 2, 2015, 6:55 am
$
0
0
Kommentaariumi link

4. märtsil jätkus Soome jõudnud tsükloni mõjul sagedaste sajuhoogudega ilm. Kuna õhk oli sama soe nagu eelmistel päevadel, aga tsükloni täitumise tõttu õhumass jahenes, siis suurenes labiilsus ja arenes palju rünk- ja rünksajupilvi, millest tuli rikkalik valik sademeid (vihma, lörtsi, märga lund, lumekruupe).
Saabus selliseid teateid: * Kas on võimalik, et täna 04.03 oli äikest, kella 19 paiku?
* Ma üleeile nagu kuulsin ka mingeid pauke Pärnu lähedal.... pidasin seda enda meeleveaks.
* Rapla kandis, sõitsin autoga ja no tundus mitmeid kordi nagu oleks välku löönud, igatahes tugev rahe oli küll.
Külmemas õhumassis langeb öösel õhutemperatuur paljudes kohtades alla 0°C, kuid päeviti valitsevad ikka plusskraadid. Nädala lõpus on oodata ookeanilt soojalaine saabumist. Kui pole just väga sajune või paksult pilves ja tuuline, võib üle 10°C tulla.

Konvektiivne pilvestik Pärnus. Targo Taggo foto

Samasugune olukord oli ka Vasalemmas (4 km Keila poole). Andres Tuzbergi foto

3. märtsil on vihmane ilm (mõnes kohas sadas siiski ka lörtsi ja märga lund), sest üle Eesti liigub osatsüklon. Paiguti on lisaks tihedale pilvisusele ja sajule vahelduseks ka selgemaid laike, nii et võib päikestki näha.
Tsüklonite mõju tasapisi väheneb ja ilm püsib pikaajalisest keskmisest soojem: päeval valitsevad kõikjal plusskraadid, aga öösel võib ka alla 0°C olla. Võimsat soojalainet on ookeanilt oodata päris nädala lõpuks, nii et õhumassi järgi võiks tulla +10°C ja rohkemgi, kuid seda prognoosides veel ei lubata.

Lörtsi ja märja lume sadu Pärnus (autori kommentaar: Lumi pärnus 13:57 3.03.2015). Targo Taggo video

Osatsüklon tõi sajuse ilma (DWD).

2. märtsil oli tsükloni lääneservas enamasti pilves ja vihmane ilm, kuid päeva teises pooles oli ka selgimisi. Õhutemperatuur oli kõikjal üle 0°C. 
Näda jooksul kujundavad ilma läänetsüklonid, kuid sooja õhu transport ookeanilt pole kuigi tugev. Seetõttu võib mõnel päeval ka lörtsi ja lund sadada, kuid see sulab kiiresti.
Varakevad on jõudnud enamikesse kohtadesse (lumi on suures osas sulanud), ainult kõrgustikel, eriti Haanjas, on lund veel päris palju, mistõttu seal jätkub kevadtalv.

Eesti ilma kujundab läänetsükloni serv, milles on oodata osatsükloni teket. Ilm on seetõttu sajune (enamasti vihm ja lörts). Oranži oksakestega joonega on näidatud ebapüsivusjoone asukoht. Sellisesse kohta koonduvad konvektiivsed nähtused ja rünksajupilvede arenguks on tingimused kõige soodsamad (DWD).

Lumi on suures osas sulanud, kuid mõnel pool, eriti Haanjas, on seda siiski veel päris palju (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/sademed/)
↧

11. nädala ilm (9.-15.3.2015)

March 8, 2015, 3:21 pm
$
0
0
Kommentaariumi link

12. märtsil on ilm antitsükloni mõjul päikeseline, ainult Kagu-Eestis on üksikuid pilvi märgatud. Hommikused miinuskraadid asendusid päeval kõikjal plusskraadidega (sooja kuni 8 kraadi, vt ka http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/vaatlusandmed/maxmin-ohutemp/).
Selge või vähese pilvisusega ilm püsib veel mitu päeva. Antitsüklon liigub tasapisi Venemaale ja õhumass selles soojeneb, mistõttu tuule suund aja jooksul muutub (järjekorras kirre-ida-kagu-lõuna) ja õhutemperatuur hakkab tõusma.

5.märts. 2015. Tartumaal, Kammeris. Evelyn Lubja foto

11. märtsil ulatub Eesti kohale veel madalrõhulohk, mistõttu jagub pilvi ja kohati vihmagi, kuid lääne poolt on tugevnemas antitsüklon (õhurõhutõus kohati üle 4 hPa/3 h). Seetõttu õhtu jooksul ilm selgineb ja öö tuleb juba enamasti selge, kuid miinuskraadides.
Antitsüklon määrab ilma kogu ülejäänud nädala jooksul. See toob selged ja vaiksed ilmad, mistõttu öösel on ülekaalus miinus-, aga päeval valitsevad plusskraadid. Antitsüklon jääb esialgu rohkem põhja, hiljem ida poole. Vastavalt sellele on ka tuul esmalt põhjast ja kirdest, kuid hiljem idast, lõpuks lõunast. Soojeneva õhumassi tõttu läheb ilm peatselt uuesti soojemaks (GFS mudel näitab kogu perioodi jooksul märksa külmemat ilma kui Euroopa mudel).

Hiiumaa Suureranna 08.03.15 kell 14.42. Tiina Kattel‎i foto

10. märtsi öösel langes vaikse ja selge ilmaga õhutemperatuur paljudes kohtades alla 0°C ja arenes udu. Päeva esimesel poolel udu hajus, võis päikest näha, ent õhtupoolikul pilvisus tihenes, lääne poolt alates hakkab vihma sadama, sest merelt saabub madalrõhulohk.
Nädala teises pooles tugevneb Läänemere kohal antitsüklon. See on esialgu jahedapoolne, kuid soojeneb pikkamööda. Seetõttu on ka ilmad esialgu senisest kargemad, kuid muutuvad tasapisi soojemateks.

Udune värvikas hommik, 5.03.2015 Kesk-Eesti. Eve Kõrtsi foto

9. märtsil liikus üle Eesti külm front, mistõttu eriti soe õhumass asendus jahedama, kuid kevadiselt soe on ikka. Päeval jooksul alates saartest ja Loode-Eestist ilm selgines.
Järgnevad paar päeva kujundab ilma läänetsükloni idaserv. Seetõttu on oodata tuule tugevnemist ja pilvisuse tihenemist, kuid soojust tuleb juurde, nii et õhutemperatuur püsib vähemalt päeval kindlalt plusspoolel. Jahedamaks, aga päikeselisemaks läheb nädala teisel poolel, kui tugevneb antitsüklon.

9. märtsi ilmakaart: palav õhumass läks Venemaale ja asemele tuli jahedam (DWD).

8. märtsil Eesti kohale jõudnud ja massiliselt soojarekordeid põhjustanud palav õhumass on läinud Venemaale ja samal ajal jahtumas. Asemele tulnud palju jahedamas õhumassis enam üle +10°C oodata pole, kuigi ilm võib päikeseline olla. 
Nädal tuleb küll soe, aga mitte rekordiliselt. Siiski, soodsate asjaolude kokkulangemisel võib mõni üksik soojarekord ka tulla, vt päevarekordeid: http://ilm.pri.ee/p%C3%A4evarekordid (tabelit uuendatud 8. märtsi osas). 
Kui nädala esimesel poolel on ülekaalus tsüklonite mõju, mistõttu päevad võivad olla pilvised ja pisut on vihmagi oodata, siis teisel poolel on oodata antitsükloni tugevnemist. Hetkel on kõik mudelid ühte meelt, et Läänemere või Skandinaavia kohale tekib väga tugev antitsüklon (õhurõhk 1045-1055 hPa), mille vahetus läheduses on oodata järjestikku selgeid, vaikseid ja sooje kevadisi päevi.


Autori kommentaar (kirjaviis muutmata): Suht soe õhk(10 c) tuli äkitselt, selliste pilvetupsudega. 
Nõval, 08.03.2015. Reet Alevi fotod

↧
Search

12. nädala ilm (16.-22.3.2015)

March 15, 2015, 6:53 pm
$
0
0
Kommentaariumi link
NB! Pilvetaamatu esitlusele 23. märtsil Ilmateenistuses tuleb registreeruda selle e-posti kaudu: Tiina.Dislis@envir.ee. Paluks märkida ka tuleku aeg, sest korraga ei pruugi kõik ruumidesse mahtuda!

18. märtsil jätkus antitsükloni mõjul vaikne ja päikeseline ilm, kuid ilmus palju ülemisi pilvi ja kohati oli näha halo. Päev on järjekordselt väga soe (kohati üle 15 kraadi), kuid uusi soojarekordeid tuli vähem, sest 1990. ja 1992. a oli samuti väga soe ilm (http://ilm.pri.ee/p%C3%A4evarekordid). Õhk muutus aluspinna lähedal veelgi kuivemaks, nii et soojemates kohtades langes suhteline niiskus 10-15%-ni.
Antitsüklon nõrgeneb kiiresti ja õhurõhulangus on vastavalt sellele üsna suur. Seetõttu saab siia tulla põhjatsükloni lohk, mis toob pilvisema, tuulisema ja palju külmema ilma. Vähemalt kohati on oodata ka sademeid (esialgu vihmana, hiljem ka lörtsi ja lumena). Nädalavahetusel valitseb kärekülm õhumass, nii et miinuskraadid võivad püsida ööpäevaringselt, kuid juba järgmine tsüklon toob 23. märtsiks tunduvalt soojema õhumassi.

Kastepunkt pärastlõunal (http://laguja.meteo.net.ee/obs/)

Päikesevarjutuse ajaks on oodata suurt pilvisust. Siin on keskmiste pilvede kohta prognoos (http://tinyurl.com/ohafh6t).

Veel üks seebikarbiga tehtud pilt virmalistest. Kuna kiirgusvoog oli väga tugev, siis olid värvid aeg-ajalt isegi silmaga tajutavad, st kiirgus suutis silmas kolvikesi mõjutada.

16. märtsil jätkus antitsükloni mõjul väga kuiv ja soe ilm. Nii tõusis õhutemperatuur enamasti 10-15 kraadini (vt http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/vaatlusandmed/oopaevaandmed/), kuid õhtul langes sisemaal alla 0°C. Suhteline õhuniiskus langes päeva jooksul paiguti alla 20%.
Antitsüklon laguneb tasapisi ja seetõttu jätkub sooja kevadilma vaid kaheks päevaks. Juba 20. märtsil, kui on suurefaasiline päikesevarjutus, jõuab põhjatsükloni lohk Läänemerele ja toob arktilise õhumassi kohale. Seetõttu pilvisus tiheneb ja võib minna sajule. Esialgu on tegu vihmaga, aga õhtul võib ka lörtsi sadada. Lumesadu, kui sademeid muidugi üldse tuleb, on oodata 21.-22. märtsil, ehkki näib, et siis peaks kõrgrõhuhari muutma ilma jälle selgemaks.
Niisiis on varjutuse päeval pilvi kindlasti rohkem kui praegu ja tuleb arvestada ka lauspilves ilmaga. See selgub siiski alles vahetult enne varjutuse algust, kuidas lood pilvisusega.




Ilusad kiudrünkpilved ning irisatsioon moodustas päikese ümber kenad difraktsioonirõngad (päikese kroon). 17.03.2015 Astangu kohal


Virmalise pilte on küll kohutavalt palju jagatud, aga oma seebikarbiga sain isegi mina midagi. Pildid 17.03.2015 pärast päikeseloojangut Tallinna bussijaama kohal (ülemine) ja kella 22 paiku Saku lähedal (alumine).

16. märtsil jätkus tugeva antitsükloni mõjul päikeseline ja rahulik ilm. Õhurõhk tõusis Narvas 1053 hPa-ni, mille kohta on öeldud, et see on rekordilähedane, sest 1993. a pärineb Narvast kehtiv Eesti õhurõhurekord. Selle seadis keegi kommentaariumis kahtluse alla, kuid oleneb, milliseid andmeid vaadata. Kui lähtuda nt http://www.ilmateenistus.ee/kliima/rekordid/ohurohk, sünoptikute jutust (Ilm on päikeseline, sooja on 6-12 kraadi, kuulata vlc-mängijaga) või isegi andmepäringutest, mida Ilmateenistusest saadud, siis arvestatakse rekordina ikka 21.11.1993 Narva 1057,2 hPa. Samas üks vana rekord, mida vaidlustaja silmas pidas (23.01.1907 Tallinnas 1060,3 hPa) vajab uurimist, kuid ajaloolistel andmetel tehtud järelanalüüsi ilmakaart kinnitab seda: http://www.wetterzentrale.de/pics/archive/ra/1907/Rrea00119070123.gif.
Sooja tõi päev enamasti 10-15 kraadi, kuid õhk on muutunud väga kuivaks (suhteline niiskus kohati alla 20%), mis soodustab suurt ööpäevast kraadikõikumist ja seega öiseid miinuskraade. Üks soojemaid kohti oli Tallinn, kus ei tekkinud vaiksele kevadpäevale iseloomulikku briisi.
Selge või vähese pilvisusega (need on ülemised pilved) ilm püsib veel paar päeva. Sooja on päeviti enamasti 10-15 kraadi, aga hommikuks langeb paljudes kohtades alla 0°C.
Ilm muutub nädala lõpus, kui praegune antitsüklon laguneb. Seetõttu pääseb põhjatsükloni mõju üha kaugemale lõuna poole ja selle lääneservas tuleb külm õhumass 80. laiustelt. Külmenemine kestab 3-4 päeva, kusjuures sellega võib kaasneda lumesadu ja miinuskraadid püsida kohati ööpäevaringselt. Seejärel on oodata järgmise põhjatsükloniga soojema ja niiskema õhumassi saabumist.
20. märtsil on suurefaasiline päikesevarjutus. Pilvi on igal juhul rohkem kui praegu, aga lootust on, eriti Põhja-Eestis. Ettevaatust, ilm külmeneb väga kiiresti, nii et soojad talveriided välja otsida!

Üks mõõk on taevas 16.03.2015 18:44 ja mõned kribalad 18:47 Jõgeval. Lea Pihlaku foto

Pika pilvetriibu üks lõik ,kell.18.29./.2015.03.16 Simuna. Janek Pärna foto

Nädala ilma ülevaade. Kui nädala esimene pool on päikeseline ja soe (öösel mitmel pool miinuskraadid), siis nädala lõpus läheb ilm palju külmemaks ja õhutemperatuur jääda kogu ööpäeva vältel alla 0°C. Külmenemisega võib kaasneda ka lumesadu. 
***
Lõpuks on aeg sealmaal, et raamat pilvedest on valmis! Raamatu "Eesti pilveatlas" esmaesitlus on 23. märtsil kell 16 Tallinnas Mustamäe tee 33 (vt kutset).
Facebooki sündmus: https://www.facebook.com/events/370904273081202/
NB! Kuna kohale on tulemas sadu inimesi, siis pandi veebis avalik registreerumine kinni, kuid Ilmateenistusest öeldi, et esitlusele tuleks siiski registreeruda selle e-posti kaudu: Tiina.Dislis@envir.ee. Paluks märkida ka tuleku aeg, sest korraga ei pruugi kõik ruumidesse mahtuda!
Registreerumine on vajalik selleks, et kohale toodaks õige arv raamatuid (ülejäägi saab hiljem alati ära viia, aga puudujääki tunniga kohale ei organiseeri) ja saaks arvestada vajadusi toidu osas. Seega, kui ka päris kindel ei ole, siis ikka registreeruda.

Varraku koostatud kutse pilveraamatu esmaesitlusele
↧
↧

13. nädala ilm (23.-29.3.2015)

March 25, 2015, 4:26 am
$
0
0
Rahva Raamatus on kena tutvustus ning lisatud eelvaate ja galerii võimalus (kaanepildi all nupp "lehitse" ja "galerii"): http://www.rahvaraamat.ee/p/eesti-pilveatlas/651179/et?isbn=9789985333471&ref=recent.

Nädal algas tuisuse ilmaga - pärast suur soojalainet saabunud väga külm (arktiline) õhumass asendus palju soojema ja niiskema ning seetõttu sadas soojal frondil mitmel pool lund ja lörtsi, tuiskas. 24. märtsil oli ilm taas kevadine, sest paistis päike ja õhutemperatuur tõusis 7-11 kraadini.
25. märtsil tugevnes Skandinaavias uus, kuid üsna külm antitsüklon. Selle idaservas saabus kirdest märksa külmem õhumass, nii et õhutemperatuur jääb valdavalt alla 5 kraadi, külmal frondil sajab siin-seal lundki, kuigi sajualad nõrgenevad. Viimases osas saabus selline teade Tallinnast 40 km ida pool Kiiust: tihedalt sajab, aga ta alles hakkas, ega see maha jää. Kraad on 0 või -0,5. 
Antitsüklon liigub tasapisi Venemaale. Seetõttu hakkab selle lääneservas lõunast ja kagust kohale tulema tunduvalt soojem, kuid niiskem õhumass. Siiski ilmselt nii sooja ilma kui 24. märtsil, ei tule, sest ühes soojaga läheb ilm pilve ja sajule (enamasti vihm).
Hiljemgi on ülekaalus tsüklonite mõju ja soojarekordeid küll ei tule, kuid siiski on pikaajalisest keskmisest soojem.

Tuisune 23. märts Ilmateenistuse ees
↧

14. nädala ilm (30.3.-5.4.2015)

April 1, 2015, 6:47 am
$
0
0
Kommentaariumi link
Uuenenud Eesti Äikesevaatlejate Võrk otsib vaatlejaid

Ilma kujundavad valdavalt tsüklonid. Seetõttu on sageli sajune, pilves ja võrreldes märtsi keskpaigaga jahedam (kõikjal alla 10 kraadi sooja, ajuti ka lund ja lörtsi).
28.-30. märtsil eemaldus antitsüklon ühe kaugemale itta ja läänest jõudis kohale madalrõhulohk. Seetõttu läks ilm uuesti sajule (nii vihma, lörtsi kui lund), hiljem liikus üsna sügav tsüklon üle Eesti. 31. märtsil oli tsükloni tagalas sagedaste hoovihmadega ilm, kuid kohati sadas ka jääkruupe ja lörtsi.
1. aprillil jõudis edelast kohale uus tsüklon ja ilm läks uuesti sajule. Enamasti sadas vihma, mis kohati oli tugev. Sadu jõudis kõige hiljem Virumaale.

Ilmad on pilves ja sombused, põuda leevendavad sademed. 

Annett Timmer: Ida-Virumaal, Sondas sajab rahet.
↧

15. nädala ilm (6.-12.04.2015)

April 6, 2015, 7:05 am
$
0
0
Kommentaariumi link
Uuenenud Eesti Äikesevaatlejate Võrk otsib vaatlejaid

8. aprillil on põhjatsükloni lohus tuuline (puhangud kuni 25 m/s), kuid üsna päikeseline ilm.
 Järgmised päevad on soojemad, sest läänest tuleb mööda antitsükloni serva palju soojem õhumass kohale. Külmemat ilma on järgmisest nädalast oodata.

7. aprillil suurenes põhjatsükloni mõju, kuid ilm oli veel rahulik, paiguti sadas veidi, sooja oli 5-10 kraadi. 
Kuna põhjatsükloni lõunaserv ulatub kindlalt vähemalt Eestini, siis on oodata tuule tugevnemist (puhangud võivad olla tormised), kuid märkimisväärseid sademeid pole oodata või vähemasti pole need kuigi tõenäolised.
Nädala teisel poolel transporditakse põhjatsüklonite soojades sektorites soe õhumass Läänemere äärde. Seetõttu on sooja oodata üle 10 kraadi, aga endiselt pole olulisi sademeid ette näha. Kui uuesti läheb külmemaks, võib lohk tuua ka sademeid ja mõned mudelid on näidanud isegi äikesevõimalust,

Autori kommentaar: Lihtsalt ilus.7.04.2015, 16:30 Ääsmäe küla. Kalju Kotkase foto

Nädal toob põhjatsüklonite võidukäigu. Antitsüklon jääb Kesk-Euroopa või Vahemere kohale. Seetõttu on ilm soojem kui eelmisel nädalal, sajab vähem ja kui, siis vihma. Üle 10-kraadist sooja on oodata endiselt nädala lõpuks ehk 10. aprilliks. 

Eriti külmad pilved on läbipaistmatult valgega: temperatuur -40°C-st madalam.(http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/)

Autori kommentaar: pilved.2015.04.06.Õhtul simunas. Janek Pärna foto
↧

16. nädala ilm (13.-19.04.2015)

April 13, 2015, 7:12 am
$
0
0
Kommentaariumi link

16. aprillil jäi Eesti Venemaale jõudnud sadas paljudes kohtades hoovihma, lume- ja jääkruupe, rahet, oli äikest. Päikeseline ja sademeteta oli Hiiumaal ja Põhja-Eestis (kommentaariumis võib pakkuda selles osas täpsustusi). Kairolt pilte: http://loodusvaatleja.blogspot.com/2015/04/voimas-pilvemaastik-16-aprillil-aastal.html ja video lumekruupide langemisest: https://www.youtube.com/watch?v=bdKBmx-WWdo
Küsisin äikese registreerimise kohta ilmajaamades: Tõraveres läks tänane äike kirja. Ka 5. aprilli äike on teada ilmavaatluste osakonnal.

Raigu 16.04.2015. Ene Mägi foto

Lume- ja jääkruubid koos äikesega Alatskivil. Einar Laretei foto






Äike Tartus. Video müristamisest: http://www.upload.ee/files/4641439/P1060261.MOV.html

15. aprilli hommikuks tekkis mitmel pool lumikate, mis päeva jooksul sulas. Päeval oli päikest näha, aga päris selge siiski ei olnud. Sooja oli 5-10 kraadi.
Õhtul alates saartest pilvisus tihenes ja läänest saabus osatsükloniga uus laussadu, kuid seekord enamasti vihmana, hommikupoole kohati ka lörts ja Kagu-Eesti isegi lumi. Rohkem sadas Lõuna-Eestis, samas kui põhjarannikule sadu ei jõudnudki. 
Hommikul on oodata ilma paranemist ja nii peaks jälle päikest nägema. Kuna osatsükloni tagalas on õhumass labiilne, siis vähemalt sisemaal on oodata hoogsademeid ja on äikesevõimalus.

14. aprillil läks ilm väga tuuliseks, sest Eesti jäi Venemaale eemaldunud osatsükloni tagalasse. Loodest saabus pilvi ja ajuti sadas veidi. Õhutemperatuur jäi enamasti 5°C lähedale või isegi madalamale. 
Õhtul jõudis saartele uus sajuala. See oli märgiks, et läänest on ööpäeva jooksul oodata uue oklusiooni (madalrõhulohu, frontide, sademete) saabumist. See toob vihma ja loodetavasti leevendab kohati kuivaks kippuvaid olusid (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/tuleohukaart/)


Loodus rõõmustas ja üllatas.  Üleval kiudkihtpilved valepäikese ehk päikesesapiga, all KH lainepilved kõrgrünkpilvedes. Kloogal, Erik Kraanvelti fotod

Kihtrünkpilvestik Pärnu kohal. Targo Taggo foto

Nädal algas osatsükloni saabumisega, mis tõi paljudesse kohtadesse vihma. Hiljem ilm selgines alates loode poolt.
Järgmised päevad tulevad sajuhoogudega või päris sajused. Ilm on jahedapoolne, mistõttu võimalik on ka lörts või märg lumi. Selline suuremate muutusteta keskmises õhutemperatuuris või sademete osas püsib nädala lõpuni.

Kuumalaine servas 12.04.2015 Simunas. Kairo Kiitsaku foto


Soomest 13. aprillil äikest põhjustanud rünksajupilved nähtuna Keila lähedalt. Martin Niglase foto
↧
↧

Joonpagi 19./20.04.2015

April 19, 2015, 3:07 pm
$
0
0
Kommentaariumi link

19. aprilli õhtul ja 20. aprilli öösel liikus üle Soome lahe ja Eesti lõunasse joonpagi (squall line, klassikalise kaarkajana radaril, vt allpool) ehk teatud liiki rünksajupilvede kogum. See on väga ebatavaline, sest viimastest aastatest ei tea ühtegi sarnast juhtu – äike, eriti selle organiseerunud liigid (joonpagi, hiidpagi jms), liiguvad ikka Eesti poolelt Soome lahele, aga mitte Soome poolt üle lahe Eestisse. 
Erilisi ilmanähtusi prognoosis vaid ESTOFEX ja sedagi Soome, kuid  sealne 1. astme ohuala oleks tulnud tõmmata üle Soome lahe ja Eesti Lätini.
Välke registreeriti Soome lõunaosas, ent hiljem enam mitte – rünksajupilvede tipud olid välkude tekkeks liiga madalad, vaid 4-6 km. See-eest suutis see kogum korralikke tuulepuhanguid (pagi, Soome lahel kuni 23,6 m/s) ja sajuhoo tekitada, tuli teateid isegi purustustest (puude murdumised jms). Kogu rajuhoog kestis vaid mõned minutid, kaasnes ka rahe (kohati enam kui 5 mm läbimõõdus).
Tähelepanu äratas joonpagi liikumiskiirus (26 m/s või rohkemgi) – meenutas 8.08.2010 hiidpagi, kuid justkui peegelpildis (liikumissuuna tõttu).
Sünoptiku kommentaar: Tegemist oli madalrõhulohu liikumisega põhjast lõunasse. Skandinaaviasse liikus soojem õhumass, Karjalast Venemaa lääneserva aga külm õhumass. Kontrastide vöönd ja selle kohal jugavool kulges Skandinaavia põhjatipust üle Soome ja Eesti idapiiri. Tuule tugevnemine algas madalrõhulohu eemaldumisel ja õhurõhu tõusu tingimustes. Konvektiivne tegur selle juures oli tõenäoliselt väike. Juhtum pole ei ägeduselt ega ka sünoptilistelt tingimustelt võrreldav "derecho"-ga 8.08.10.a.
Kommentaariumisse palun lisada arvamusi, tähelepanekuid jms selle sündmuse kohta. Kindlasti väärib see eraldi tähelepanu. Kui keegi sai pilte vms, siis saata need kamenikmeister@gmail.com või jyri@ilm.ee
Kirjeldusi joonpagi kahjustustest (kirjapilt muutmata): nägin tee peal palju murdunud oksi.  alates vitsaraagudest kuni korralike 10cm jämedusteni.  paaris kohas olid objekti piirdeaiad ümber puhutud kui neil reklaam oli kinnitatud ja üks suur liiklustahvel oli täiesti pikali. paar väiksemat märki olid viltu ka vajunud aga seda ei tea kas tormist või olid juba pikalt nõnda.
ja mustamäel lendas suures koguses mingit prügi tuulega teepeal edasi tagasi..  ilmselt mõni prügikast oli ümber läinud kuskil majade vahel ja kergem kraam kandus tuulega tee peale.
Radaripildid joonpagi liikumisest:




Esimesel pildil näitab ristike registreeritud välku (http://ilmatieteenlaitos.fi/sade-ja-pilvialueet/suomen-etelaosa).





Joonpagi liikumine Ilmateenistuse radaripildil (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/radaripildid/komposiitpilt/)

Üldistatud sünoptiline olukord, millega tekkis joonpagi: üle Laadoga liikus madalrõhulohk ja sellega seotud kiiresti liikuv külm front üle Soome ja Eesti lõunasse (DWD).


Joonpagi Kiili riivamisi saabumas 19.04.2015 22:38 ja 22.39. Pilved liikusid piltidel oleva kuuse suunast, seetõttu Kiili sadu ei jõudnud. (Vaid mõned üksikud jämedad piisad). Videoklipp pagituule helist: https://www.youtube.com/watch?v=b-HW4WUs_IA. Martin Kivi allkiri ja fotod


Joonpagi kahjustused Laupal. Tarmo Hermanni fotod
↧

17. nädala ilm (20.-26.04.2015)

April 20, 2015, 8:17 am
$
0
0
Kommentaariumi link
2000. a erakordsest aprillikuisest kuumalainest: http://ilm.ee/?511304

23. aprillil ilm selgines, kuid oli tormine, eriti mandril, sh sisemaal, kuid saartel oli tuul enamasti märksa nõrgem. Selle põhjuseks oli loodest Venemaale sukeldunud tsüklon, mille suure õhugradiendiga tagala laotus Eesti kohale. Kuna saabus külmem õhumass, siis enam laialdaselt ja väga palju üle 10 kraadi sooja polnud, pärastlõunal langes.
Õhuvool on läänest. Seetõttu on oodata mõõdukalt sooja ilma, nii et vähemalt kohati on ikka üle 10 kraadi sooja. Kui läänetsüklonid aktiviseeruvad ja nende idaserv jõuab Läänemereni, siis jõuab kohale ka rohkem soojust. Nii võib juba 26. aprillil üle 15 kraadi olla ja 27.-28. aprillil kohati kuni 20 kraadi.

Tormist ilma põhjustas Venemaale sukeldunud tsüklon (DWD)

Head sõbrad! "Horisondi pilveaabits" on valmis saanud ja kõigile Android-süsteemiga nutitelefonide ja tahvelarvutite omanikele nüüd kättesaadav. Pilveaabits on tasuta saadaval Google Play veebipoes. Täname, kui seda sõnumit levitada aitate! Eelvaade: https://play.google.com/store/apps/details?id=ee.horisont.mobile.pilveaabits. KUKUs oli juttu rakendusest: http://podcast.kuku.ee/2015/04/23/intervjuu-2015-04-231000/

Artikkel ilmus ka Maalehes.

 
Kuvatõmmiseid nuhvelvaadetest.
QR kood, millelt saab lingi allalaadimiskohta.

21.-22. aprillil mõjutasid Eesti ilma nii põhjatsüklonid kui Suubritannia antitsükloni harjad. Ilm oli olulise sajuta ja õutemperatuur tõusis juba mitmel pool üle 10 kraadi.
Esialgu õhutemperatuur eriti ei muutu, aga tsükloni sukeldumisel Skandinaaviasse, Soome ja hiljem Venemaale toimub tuule tugevnemine. Kui Suurbritannia antitsüklon laguneb, siis pääsevad mõjule läänetsüklonid ja nii peaks edelast või lõunast saabuma tunduvalt soojem õhumass. Seda on prognoositud 26.-28. aprilliks, kui sooja võib olla kuni 20 kraadi. On ka äikesevõimalust prognoositud.

Tihedad kiudpilved (Cirrus spissatus) 22.04.2015 14:15 Pärnus. Targo Taggo foto

Nädal algas tormiselt ja tähelepanuväärse külma aastaaja joonpagiga, vt eelmine postitus. Sellele järgnes kohati päikeseline, kohati veel pilves (Lõuna- ja Ida-Eestis) ilm. Kus oli rohkem päikest, seal oli ka eelnevatest päevadest veidi soojem: õhutemperatuur tõusis 5-10 kraadini, kohati (Lääne-Nigulas) pisut kõrgemalegi.
Suurbritannia kohal püsib esialgu soe antitsüklon. Selle idaservas püsib meridionaalne tsirkulatsioon (põhjavool). Samas saabuv õhumass ei ole väga külm, mistõttu päikeseliste ilmadega tuleb vähemalt kohati üle 10 kraadi sooja. 
Nädala jooksul on oodata põhjatsüklonite tõttu põhjavoolu asendumist läänevooluga, mis soosib ilma soojenemist. Nädala lõpus, kui oodata on läänetsüklonite mõju tugevnemist, siis peaks edelavoolus saabuma juba päris soe õhumass ja sooja võib tulla 20 kraadi.

Sooja antitsükloni mõjul on Norras juba üle 20 kraadi sooja (http://www.intellicast.com/Global/Temperature/Current.aspx?location=FIXX0007).
↧
Search

18. nädala ilm (27.04.-3.05.2015)

April 27, 2015, 7:19 am
$
0
0
Kommentaariumi link

30. aprillil kujundas Eesti ilma antitsüklon, mistõttu eelmise päeva väga sajune, kohati isegi paduvihmane ja külm ilm asendub päikeselisema ja soojemaga. Läänetsükloni mõjul lisandus kilomeetrite kõrgusel niiskust, mistõttu päeva jooksul ilmusid ülemise kihi pilved ja näha võis halosid.
Lähenev tsüklon toob küll soojema õhumass, kuid ka saju. Seetõttu üle 15 kraadi sooja ilmselt loota pole. Märkimisväärset ilma soojenemist pole ette näha.

Lõunatsüklon tõi kõige rohkem sademeid Loode-Eestisse (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/sademed/).

Kops- ehk piiritletud halo 30.04.2015 Laagri kohal.

28. aprillil jõudis Eesti kohale meridionaalne frontaaltsoon, mis pakkus kontrastset ilma ja palju sademeid, frondi soojal poolel ka rohkelt äikest. Viimane asjaolu on märkimisväärne, sest aprilli kohta on selline äikesepuhang väga ebatavaline, aga sünoptilist olukorda arvestades siiski ootuspärane. Selle kohta on väike uudisnupp http://www.gismeteo.ru/news/klimat/14367-holodnyy-front-prines-v-evropu-silnyy-dozhd-grad-i-tornado/.
Päeval jooksul tekkis Poola kohal frondil laine, mis arenes lõunatsükloniks ja tõi 29. aprillil palju sademeid. Äikest oli veel Eesti kagunurgas, kuid suurem äikesevöönd jäi siiski Venemaa lääneossa ja liikus sealt edasi kirdesse. Sellega tõrjuti lõunast saabunud troopiline õhumass kaugemale itta.
Nii jäi 28. aprillil õhutemperatuur vahemikku 8-10 kraadist kohati rannikualadel kuni 22 kraadini kagunurgas, kuid 29. aprillil jäi vahemikku 2-10 kraadini, ainult kagunurgas tõusis tsükloni soojas sektoris veel 15-18 kraadini.


28. ja 29. aprilli ilmakaart, kus on näha konvektiivtormideks soodsat sünoptilist olukorda ja lõunatsükloni teket (DWD).

28. aprill.Äikesekütid raporteerisid Saatse lähedalt, et Lätist Venemaale liikunud äike (punase keskosaga pilved radaripildil) oli ka Eesti piiri ääres hästi näha: http://ilm.ee/?513714. Näha oli välgulööke, müristas tugevasti. Piirivalvuritele tundus ilmavaatlejate kummaline tegevus piiri ääres kahtlane ja neid käidi kontrollimas. Paistab, et piirivalve teeb oma tööd hästi.



Üks äike ajab teist taga (Koidula ja Saatse piiripunkti lähedal).

Nädal algas sooja ilmaga (kohati kuni 18 kraadi), sest lõunavoolus jõudis kohale soe õhumass. Samal ajal pilvisus tihenes, sest frontaaltsoon liikub Läänemerelt tasapisi ida poole. Äike tekkis Lääne-Lätis – sealt liikus see Liivi lahele ja hääbus alles õhtul.
28. aprilliks on jätkuvalt oodata väga suurt õhumasside kontrasti. Kuna frontaaltsoon püsib esialgu Eesti kohal ja niiskust jätkub, võib oodata tugevaid sademeid ja püsib ka äikesevõimalus (suurim Ida-Eestis). 
Seejärel on oodata tsükloni teket: see liigub üle Eesti ja toob ilmselt kaasa rohkeid sademeid. Enamasti on jahe ilm (5-10 kraadi), aga kui Ida-Eesti jääb selle sooja sektorisse, võib ka üle 10 kraadi sooja olla.

Satelliidipilt ja registreeritud välgud (http://sat24.com/en/bc).

Ennustusdiagramm Soome HIRLAM andmete põhjal Lagujale külale. On näha, et veel 29. aprilli öösel on õhumass väga labiilne. Samas maapinnalt see õhuosake ei tõuse, pealegi temperatuuriprofiil näib üsna märgadiabaadiline – äike areneb frondi korral.
↧

19. nädala ilm (4.-10.05.2015)

May 3, 2015, 4:28 pm
$
0
0
Vihmateemaline fotovõistlus
Tornaadopuhang Saksamaal

7. mai püsis frontaaltsoon Ida-Eesti kohal, mistõttu seal oli sajune kuni õhtuni. Lääne-Eestis algas päev küll uduselt, kuid hiljem oli enamasti päikeseline. Seetõttu arenes seal kohati konvektsioonipilvi, millest sadas hoovihma. Ilm paranes õhtul ka ida pool. Mitmel pool tekkis udu.
Saju toonud frontaaltsoon küll eemaldub, aga õhumass on üsna niiske. Seetõttu on oodata vähemalt kaugemal sisemaal päevaseid hoovihmu.
Nädala lõpus ilm soojeneb, kuid päevaste hoovihmade võimalus sisemaal püsib.

Väheliikuv frontaaltsoon, mis tõi pikaldase saju sinna, kus see püsis (http://www.ilmailusaa.fi/#id=swc#map=scandinavia#level=SWC).

6. maiöösel alates saartest pilvisus tihenes ja läks sajule. Päev oli soe ja tuuline, aeg-ajalt sadas vihma. Õhtul Lääne-Eestis ilm selgines ja arenes udu, kuid ida pool jätkus sadu.
Äikesed liikusid öösel mööda Läänemerd kirde poole ja jõudsid hommikuks Gotlandini Läti rannikuni, vt ka http://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20150505.

Troopiline õhumass on Šotimaa kohal oleva tsükloni soojas sektoris. Fronte palistavad äikesed, vt allpool (DWD).

Frondid joonistuvad välja äikeste järgi – ees soe, selle järel külm front (http://www.puuppa.org/~pnuu/salama/).

5. mail tõi oklusioonifront vihma ja lõunavoolus saabus soojem õhumass (sooja oli sisemaal kuni 20 kraadi). Õhtupoolikul  arenes Lõuna-Eestis rünksajupilvi.
Ekstreemne kuumalaine on jõudnud Lõuna-Euroopasse. Sardiinias oli juba üle 40°C, vt http://www.sardegnacedoc.it/idrografico/stazione/426500. Kuumalaine levib kirdesse ja itta.
Läänetsükloni idaservas jõuab troopiline õhumass ka Läänemere äärde, kuid transformeerub siin (seega ilmateade http://uudised.err.ee/v/ilm/10a81473-9592-4ee3-a5a7-4275796d1a70 ei ole päris täpne selles osas). See põhjustab rohkelt sademeid (ööpäevas võimalik 20-40 mm sademeid). Troopilise õhumassi sissetungi ja transformeerumisega seotud pilvemassid ja äike on hästi nähtav satelliidipildilt: http://sat24.com/en/scan?ir=false.

Troopilise õhumassi sissetungi tähistab ulatuslik äikesevöönd (http://sat24.com/en/scan?ir=false)

Udutab. 5.05.2015.a. kell 20:55. Saaremaa, Orissaare. Kalmer Saare foto

Nädal algas mitmel pool öökülmaga ja päikeseliselt, kuid päeva jooksul pilvisus tihenes – saabumas on madalrõhulohk soojema õhumassiga. 
Aafrikast on oodata Lõuna-Euroopasse ebatavaliselt kuuma õhumassi (kuni 25°C isoterm). Seetõttu võib kohati Prantsusmaal, Itaalias ja Kreekas õhutemperatuur tõusta 40°C-ni (isegi Saksamaal 36 kraadini), Vahemere lõunarannikul kõrgemalegi. Eestissegi jõuab selle kuumalaine kauge kaja: päev-päevalt õhutemperatuur tõuseb ja võiks õhumassi järgi 6.-7. mail ulatuda 20°C-ni, kuid sellega kaasneb ookeanilt ka niiskuse saabumine, seega sademed.

Intensiivsest kuumalainest jagub midagi Läänemere äärdegi (http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html).
↧
↧

20. nädala ilm (11.-17.05.2015)

May 9, 2015, 12:44 pm
$
0
0
Vihmateemaline fotovõistlus
2015. a suvine ilma- ja äikesehuviliste kokkutulek

Nädal on üldiselt jaheda ilmaga, sest ilma mõjutavad läänetsüklonid, mis hoiavad õhumassi jahedana. Ainult 12. mail jõuab edelavoolus kohale päris soe õhumass, mistõttu sooja võib olla ligi 20 kraadi.

NB! 10.-15. mail on vaja olla Vilniuses, et sealsest ilmateenistusest koguda andmeid äikese esinemise kohta 20. saj teise poole vaatlusraamatutest (andmed digitaliseerimata). Seetõttu küll tuleb nädala ilma postitus, nagu senimaani, kuid ei garanteeri, et seda igapäevaselt õnnestub täiendada. Seetõttu on tore, kui huvilised arutavad kommentaariumis jooksvalt ilmaga seotud küsimusi ja tähelepanekuid.
↧

21. nädala ilm (18.-24.05.2015)

May 18, 2015, 9:28 am
$
0
0
Kommentaariumi link

24. mail tugevnes edela-kirdesuunaline, kuid üsna lauge kõrgrõhuhari, mille mõjul oli öö selge, aga kohati öökülmadega. Päev on enamasti päikeseline ja soojagi üle 15°C. Kuna tegu on juba mai lõpuga, mistõttu päike soojendab maapinda intensiivselt ja kõrgrõhuhari on lauge (nõrk), on vähemalt sisemaal hoovihma võimalus – tõepoolest kogunes allatuult, st Virumaale, hoogsajupilvi.
25.-26. mail tugevneb Lõuna-Venemaa ja Kasahstani kohal kuum antitsüklon. Selle lääneserv ulatub Läänemereni – lõunast ja kagust jõuab kohale suurem hulk soojust. Seega neist esimesel päeval on ülekaalus päikeseline ilm: sooja tuleb sisemaal ja maatuulega rannikualadel ilmselt 20°C lähedal, aga teisel päeval on suure tõenäosusega pilves ja vihmane – sel juhul jääb õhutemperatuur vaatamata soojemale õhumassile 15°C ümber.
26. mail peaks edelast Eesti kohale jõudma frontaaltsoon. Selle soojel küljel ehk sooja õhumassi sees on väga suur äikeseline ala, mis võib ulatuda Eestissegi. GFS sademeprognoos näitab tugevaid sademeid: http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn604.gif, mis võib viidata sarnasele olukorrale, nagu oli 28. aprillil või 21. mail: suurem osas Eesti laussaju haardes, aga lõuna- ja idaserva võib jaguda palju äikest.
27. mail tõrjutakse kuum ja niiske õhumass idapiiri taha, mistõttu läheb jälle jahedamaks ja sajuvõimalus küll väheneb, kuid sisemaal siiski püsib hoovihmade võimalus. Õhutemperatuur jääb praegusega sarnale tasemele ehk päikeselise ilmaga üle 15°C. Öökülma võimalus on siis, kui selge ilmaga ulatub Eesti kohale 0°C või madalam isoterm, nagu oli möödunud ööl (sondeerimine).

23. mai varahommik Pangodis. Eero Hermanni foto

23. mai ilma kujundas madalrõhulohk, mis mis muutis ilma hommikuks tuulisemaks ja pilvisemaks (sademeid tuli vähe ja mitte igal pool), kuid selle mõju vähenes: õhtuks ilm selgines. Sooja oli enne külma fronti Ida-Eestis kuni 16°C, hiljem pilvede all 10°C ümber ja seejärel päikese toel taas kuni 15°C.
24. mail määrab ilma küll lauge kõrgrõhuhari, kuid see ei suuda vähemalt sisemaal hoovihmade eest kaitset pakkuda, vaid terav maipäike peaks aitama tekitada piisavalt konvektsioonivoole ja seega vastavaid pilvi, millest võib vihmahoog tulla.
25.-26. mail tugevneb Lõuna-Venemaa ja Kasahstani kohal kuum antitsüklon. Selle lääneserv ulatub Läänemereni – lõunast ja kagust jõuab kohale suurem hulk soojust. Õhumasside piiriala (frontaaltsoon) jääb esialgu merele, kuid 26. mail otse Baltikumi kohale, mis loob tingimused tugevateks sademeteks ja äikesteks, eriti kui tekib lõunatsüklon. Kui on ülekaalus päikeseline ilm, tuleb üle 20°C sooja, aga pilvise ilma ja hoovihmadega 15°C ümber.
Praeguse seisuga võib äikeseline ala Eestit puudutada, eriti Euroopa mudeli järgi.
27. mail läheb jälle jahedamaks ja sajuvõimalus väheneb, kuid õhutemperatuur jääb kuni nädala lõpuni maksimaalselt 15...20°C piiresse.

Euroopa mudel näitab lõunatsükloni teket 27. maiks Baltikumi kohal (http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html).

22. mai öö oli valdavalt selge ja tuulevaikne, mistõttu kohati oli öökülma. Päev möödus kõrgrõhuharjas rahuliku ja oluliste sademeteta, kuid tekkis palju rünkpilvi, mis liikusid kirdesse – Lääne-Eestis läks ilm päris selgeks. Frontaaltsoon jääb kagusse, kus sajab lausvihma. Sooja on enamasti üle 15°C (soojema kohana paistis silma Tallinn, kus õhutemperatuur tõusis 18,5°C-ni).
23. maiks jõuab kohale madalrõhulohk, mis toob tuulisema ja sajusema ilma. Sooja on sisemaal enne sadu veel üle 15°C, aga pilvede saabudes langeb 10...15°C-ni.
24. mail tugevneb lauge kõrgrõhuhari, mille mõjul tuul nõrgeneb, saju võimalus väheneb, on päikeselisem ja sooja ehk tänasega sarnaselt üle 15°C . Kuna tegu on juba mai lõpuga, mistõttu päike soojendab maapinda intensiivselt ja kõrgrõhuhari on lauge (nõrk), võib vähemalt sisemaal hoovihma tulla.
25.-26. mail tugevneb Lõuna-Venemaa ja Kasahstani kohal kuum antitsüklon. Selle lääneserv ulatub Läänemereni – lõunast ja kagust jõuab kohale suurem hulk soojust. Ühtlasi jääb õhumasside piiriala (frontaaltsoon) merele, 26. mail ehk ka otse Baltikumi kohale, mis loob tingimused tugevateks sademeteks ja äikesteks. Kui on ülekaalus päikeseline ilm, tuleb üle 20°C sooja, aga pilvise ilma ja hoovihmadega 15°C ümber.
Äikeseline ala ei pruugi siiski Eestini ulatuda – määramatus on frontaaltsooni osas suur ja see selgub võib olla kõigest päev enne vastavaid sündmusi.
27. mail läheb jälle jahedamaks ja sajuvõimalus väheneb, kuid õhutemperatuur jääb kuni nädala lõpuni 15...20°C piiresse.

22. mai oli juba üsna suvise meeleoluga.

21. mail oli kuuma ja jaheda õhumassi piirialal (frontaaltsoonil) väga sajune, kuid vastu õhtut ilm paranes. Soome lahel ja kohati sisemaal arenes udu.
Enne uue madalrõhulohu saabumist on ilusa ilmaga päev, kuid seejärel halveneb uuesti: läheb tuulisemaks ja pilvisemaks, kuid sademeid jagub arvatavasti vähem.
Uus nädal toob suurema koguse soojust, nii et õhutemperatuur võib 26. maiks tõusta ka üle 20°C.

Taevas põleb. 20.05.2015.a. kell 22:13. Saaremaa, Orissaare

20. mail jäi Eesti kohale Kalmer Saarmadalrõhulohk, kuid suurem sadu sai päevaks läbi. Mitmel pool tõusis õhutemperatuur päikese toel üle 15°C.
Õhtul on oodata lõunapoolse tsükloni mõju tugevnemist: pilvisus tiheneb ja öösel läheb uuesti sajule. Vihmasadu võib kohati tugev olla.
Kuni nädala lõpuni on ülekaalus läänetsükloni mõju, mistõttu on pikaajalisele keskmisele lähedane õhutemperatuurifoon ja tulemata ei jää ka vihm. 25. maiks on teatav võimalus kuuma ja niiske õhumassi jõudmiseks Eestisse.

Euroopa mudeli uuendus 26. maiks on täiesti teistsugune, võrdle alloleva prognooskaardiga (http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html).

19. mail kujundas ilma kõrgrõhuvöönd, mistõttu päeva jooksul ilm selgines ja päikese toel oli sooja rohkem: 10...16°C. Õhtul suurenes Läänemerel saabuva madalrõhulohu mõju, mistõttu saartele jõudis vihm ja see levib öö jooksul üle Eesti.
Meenutuseks: 19.05.2014 registreeriti Kundas 33,1°C, sest kagust jõudis kohale troopiline õhumass. Mitmel pool oli äikest, sadas hiidrahet (Kuusalus, kuni 4 cm läbimõõduga), kuid öö hakul jõudis Lätist kohale joonpagi, mis Eesti kohal lagunes.

Hiidrahega äike 19.05.2014 Kuusalus. Jüri Voiti foto

Kuum ja niiske õhumass, milles on suur äikesevõimalus, jääb siiski Venemaale, võib olla riivab ka veidi Baltikumi idaserva. Euroopa mudel näitab nädala pärast küll selle õhumassi jõudmist Eestissegi, aga see võib oluliselt muutuda. Praegu peaks arvestama pikaajalise keskmisega lähedastega oludega.

Euroopa mudel, sh õhtune uuendus, näitab antitsükloni tugevnemist ja selle põhjapoolsemat asendit, mis tähendab kuuma õhumassi kohalejõudmist, kuid praegu on see prognoos veel väga ebakindel (http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html).

Nädal on pikaajalisele keskmisele lähedase temperatuurifooniga: pärast jahedaid päevi läheb veidi soojemaks, kuid sajuvõimalus on endiselt suur. Kuni juunini pole ette näha erilist soojenemist ega äikesevõimalust, sest Venemaal ei teki tugevat antitsüklonit (või on selle paigutus ebasoodne, st kaugemal kagus), mis tõi 2013. ja 2014. a praegusel ajal juba troopilise leitsaku suurte äikestega. 
18. mail oli Eesti kohal osatsükloni kese. See tõi mitmele poole (hoo)vihma, tuli teateid ka äikesest, ja pilvede erisuunalise liikumise, vt http://www2.folk.ee/~jaanus/pilv.html. Jahedas õhumassis oli sooja 10 kraadi piirimail. 
Nii Venemaa tsükloni põhjaservast kui aktiviseerunud läänetsükloni idaservas lõunast tuleb soojust juurde, mistõttu vähemalt kohati on oodata üle 15°C.

Polaarfrondil on tekkinud laine, mis sai tsükloni uueks soojaks sektoriks (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/).

Sooja sektori teke sünoptilisel kaardil, kus on ühtlasi näha Venemaa tsükloni sooja sektori põhjapoolne asend (http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/Analyse_20150518.gif).
↧

22. nädala ilm (25.-31.05.2015)

May 25, 2015, 1:21 pm
$
0
0
Kommentaariumi link
Ökoskoop. Pilveaabits

Nädal algas suvise ilmaga: 25. mail tugevnes Venemaa antitsüklon. Selle lääneservas jõudis kohale soojem õhumass, mistõttu õhutemperatuur tõusis kohati üle 20°C.
26. mail jätkub kuuma ja niiske õhu juurdevool lõunapoolsetelt aladelt. Ilmselt on esialgu ülekaalus päikeseline ilm: sooja tuleb sisemaal ja maatuulega rannikualadel sel juhul üle 20°C, kus päikest kauem, seal võimalik rohkem kui 25°C. lähedal, aga hiljem on suure tõenäosusega pilves ja vihmane – sel juhul vaatamata õhumassile 15°C ümber. Frontaaltsooni soojemal küljel on oodata väga suurt äikeselist ala, mis võib ulatuda Eestissegi. Sademeprognoos näitab jätkuvalt tugevaid sademeid: http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn244.gif, mis võib viidata sarnasele olukorrale, nagu oli 28. aprillil või 21. mail.
27. mail tõrjutakse kuum ja niiske õhumass idapiiri taha, mistõttu läheb jälle jahedamaks ja kuivemaks, kuid sisemaal püsib hoovihmade võimalus. Õhutemperatuur tõuseb päikeselise ilmaga üle 15°C, aga mõnel selgemal ja vaiksemal ööl on öökülma võimalus.
29.-31. mail kujundab ilma läänetsüklonite idaserv. See tagab keskmisele lähedase õhutemperatuurifooni ehk valdavalt on sooja alla 20°C ja öösel alla 10°C, püsib hoovihmade võimalus.

Sünoptiline olukord soosis soojema õhumassi kohalejõudmist ja suvist ilma. Soe front jõuab öö või hommiku jooksul ilmselt Eesti kohale (DWD).

Tänane panoraam Vasalemmas. - 24.05.2015. Kaarel Virroja foto
↧
Viewing all 606 articles
Browse latest View live
Search