WMO uuendab rahvusvahelist pilveatlast – võimalus panustada!

October 1, 2015, 1:50 pm

≫ Next: 41. nädala ilm (5.–11.10.2015)

≪ Previous: 40. nädala ilm (28.09.–4.10.2015)

$

0

0

Kommentaariumi link

Pilvenimetuste loend, lühendid ja kõrgused: http://www.upload.ee/files/5233636/Pilveaabitsa_tabelid_luhendidjakorgused.xlsx.html. Tühjad lahtrid tähendavad seda, et vastava vormi kõrgus on sama mis põhivormi (liigi) puhul.

Lisaks sellele, et uut erimit on kavas tunnustada standardis, ent asperitase nimetuse all, sest nimetus vajab nimisõna, aga mitte omadussõna (asperatus), pikemalt vaata http://ilmjainimesed.blogspot.com.ee/2015/09/uuendused-pilvesustemaatika.html, teatas WMO 2015. a juunis veel seda, et rahvusvahelist pilveatlast hakatakse parandama ja täiendama. See avaldatakse 2016. a jooksul.

Vastav sisestusvorm asub siin: http://wmoica.org/index.php/en/ ja selle kasutamiseks tuleb registreeruda kasutajaks, samuti lugeda läbi juhend: https://wmoica-staticfile.s3.amazonaws.com/Read_me_first.pdf?javer=1510010618. Tähelepanu tasub pöörata nimekirjale "enim soovitud" ehk most wanted, algab juhendi 5. leheküljel [Table 2: “Most Wanted” (rarer) Images].
Kas need muudatused muudavad ka eesti pilveatlase vigaseks? Tõenäoliselt siiski mitte, kuigi ma täpselt nende muudatuste ulatust ei tea.
Kahjuks on nii mõndagi kriitilist öelda. See juhend on kirjutatud küll spetsialistidele ja ekspertidele, sest ma ei usu, et keskmine inimene on võimeline sellest aru saama, seetõttu võiks mingi lihtsustatud versioon ka olla. Näiteks, võib olla mõni koduperenaine on haruldase pilve saanud fotole ja tahaks saata, aga kui ta näeb sellist juhendit, siis kaob isu eluks ajaks ära.
Tavalistele, st erialast haridust või ettevalmistust mitte saanud inimestele ei saa läheneda teisiti kui fotodega: vaadake, me tahame sellise või naasuguse välimusega pilte – mida ütleb inimesele tänavalt Cirrus castellanus või Nimbostratus cumulogenitus?

Muidugi on halb ka see, et juhendit ega muud infot pole teistes keeltes: võib olla nt Venemaal või Brasiilias või Kongos on nii mõnigi huviline, kes saadaks väärtuslikke pilte, aga kuna juhend jms info pole saadaval teistes keeltes, siis jääb saatmine lihtsalt ära. Eestiski ütlesid mitmed huvilised, et saadaks küll, kuid pole inglise keelega sina peal. Eks selline WMO käitumine viitab tugevalt sellele, et neid huvitab ainult kvaliteet, aga ma arvan, et sellega on mindud pisut on liiale.

Sakmelised kiudpilved (Cirrus castellanus) on sakkide ja mügaratega kiudpilved, väga haruldased, WMO enim soovitute nimekirjas. Laagri, 7.05.2014

Sisestusvormi avaleheküljel http://wmoica.org/index.php/en/ on mõned näidisfotod. Kahjuks hakkab silma see, et pilvelumestuse foto (all paremal) andmetesse on viga sattunud: seal on kirjas, et Cloud Height: 4500 feet (Estimated). See ei saa mitte kuidagi õige olla – nii väikesel kõrgusel, eriti sellises geograafilises kohas, on õhutemperatuur plusskraadides või siis napilt nullis. 10 000 jalga on veidi üle 3 km, seega 4500 jalga on vähem kui 1,5 km. Nii et seal on mingi viga – peaks olema minimaalselt 15 000 – 20 000, sest pilvelumestus tekib siis, kui vesipilved (pilved, mis koosnevad veetilkadest) on tugevalt allajahtunud olekus, st nende temperatuur on vähemalt -20 °C. Nii madal on õhutemperatuur aga märksa kõrgemal, kui seal väidetud. Sondeerimiandmed ja pildistamise kuupäev võimaldavad seda hinnangut kontrollida – selgub, et 19.01.2015 oli nullisoterm Hongkongis umbes 4500 m kõrgusel, vaata , asukoht kaardil. Pilvelumestuseks sobilik õhutemperatuur oli umbes 7 km kõrgusel, sellele vastab aga ligi 23 000 jalga. Seega on näidisfotol asuvad pilved ülemiste pilvede korrusel. Kui andmeid veelkord vaadata, siis näeme, et suhteline niiskus on 100% ehk seal on pilv 8414 m kõrgusel. Kuna WMO üleskutses aetakse taga erilist täpsust ja kvaliteeti, siis pani selline viga imestama. Seepärast võiks ka teistesse andmetesse, eriti mis puudutavad pilvede kõrgust, skeptiliselt suhtuda.

Eestlastest on sinna senimaani pilte saatnud vaid Kairo Kiitsak (tema fotot vt allpool), kuid arvatavasti tuleb neid inimesi juurde. Olen paar fotot juba ka ise saatnud, ent kavas on saata veel suur hulk fotosid, eriti kihtsajupilvedest, sest see on enim soovitute nimekirjas, põhjuseks harv pildistamine ja väga sageli väär määramine (aetakse eeskätt fotodel mingite muude pilveliikidega segi).
Eesti on eelisolukorras, sest WMO pilvede valmise ja saatmise juhendis vihjatakse selgelt sellele, et huvitutakse külmade kliimade pilvepiltidest, eriti D ja E kliimatüüpides (Köppeni-Geigeri botaanilise klassifikatsiooni järgi) tehtud fotodest. See on ka mõistetav, sest suurem osa maailma elanikkonnast asub soojemates kliimatüüpides (väiksematel laiustel, eriti Eestiga võrreldes) ja ilmselt enamik fotodest on siis samuti tehtud soojemates paikades. See paistab silma ka WMO näidispiltidest (Austraalia ja Hongkong).

"Unustamatu õhtu". Lääne-Virumaa, Simuna - 3.10.2014. Foto: Kairo Kiitsak

23. septembri pilvekoolitus näitas, et ilmajaama töötajatel on ajapikku arenenud mõne liigi määramisel mingi oma arusaam, mis ei sobi üldse kokku WMO nõuetega. See võib kõneleda sellest, et WMO on liiga eluvõõras: praktikutele ei sobi see, mida standard nõuab, see lihtsalt ei lähe igapäevase eluga nt ilmajaamas kokku. Teine variant on see, et pilvekoolitusi on tehtud liiga vähe, ei ole uuritud standardis ettenähtut jne, mistõttu praktikutel on tekkinud alternatiivne arusaam, st arusaamad on omavahel ebapiisavalt standardiseeritud, see on aga halb ilmavaatluste kvaliteedile, eriti omavahelisele võrreldavusele.

Viimases lõigus öeldu illustreerimise võib olla parimaks näiteks on probleem kihtsajupilvede ja kõrgkihtpilvedega: kui päike paistab pilvekihist läbi, aga on laussadu, eriti talvel, siis vaatlejatele on õpetatud või neile soovitatud, et tuleb kirja panna kihtsajupilved. Samas WMO standard sellist võimalust ette ei näe: ikka on kihtsajupilvede kõige olulisemaks tunnuseks lauspilvisuse kõrval see, et päikeseketas ei ole nähtav läbi pilvekihi. Nii on see vähemalt 1950ndatest aastatest ja seda ei ole muudetud (kui, siis 2016. a avaldatavas pilveatlases võib selles osas muudatusi tulla, kuigi eriti ei usu), vt näiteks lk 17 (pdf-s 41. faililk), lk 38, 39 (62, 63), eriti aga tabel lk 70 (94): https://www.wmo.int/pages/prog/www/IMOP/meetings/SI/TT-ICA-2/Doc_3-4_TT-ICA-2_ICA-text_ADD2.pdf. Tabeli kohta: E (essential) on märgitud sinna, kus tunnuse "läbipaistmatu" rida lõikub vastava (Ns) veeruga, seega on tegu kihtsajupilvede tähtsaima tunnusega selle kõrval, et katab kogu taevalaotust (lauspilvisus), samas sademete olemasolu on sellest isegi vähemtähtsam, märgitud üksnes tähega U (usual). Selles osas ongi tekkinud WMO standardi vastuolu praktikutega.

Minu suhtumine? Ilmavaatluste puhul on tähtis standardsus ja võrreldavus, muidu on nende teaduslik väärtus väike. Seepärast peaks järgima ka standardit, kuid samas eks maailm muutub ja standard ei ole ka igavene: kui tekib vajadus kokkuleppeid muuta, siis miks mitte. Aga siis tuleb arvesse võtta, et vaatlusread (-andmed) muutuvad metoodika muutudes mittehomogeensemaks.

On huvitav, et siin on mainitud variant, et just talvel võivad kõrgkihtpilved anda koguni tugevat sadu: http://ael.physic.ut.ee/KF.Private/Piia.Post/meteo/pilvetekke_fyys_prots.PDF. Vähemalt ühe korra on õnnestunud sellist olukorda näha. Selle põhjuseks on külmem õhumass talvel: esiteks on pilvedes rohkem jääkristalle, mistõttu sademetekkeprotsess (heterogeenne kondensatsioon) on intensiivsem, teiseks on külmemas õhumassis aurumine nõrgem, mistõttu sadu jõuab suurema tõenäosusega ja tugevamalt aluspinnani ka kõrgemalt (suvisel ajal sademed aurustuksid teekonna jooksul rohkem).
Lõpuks üks probleem, mis huvitaval kombel puudutab jällegi just kihtsajupilvi (jah, sellest pilvest on kõige rohkem võimalik kirjutada, nii näiteks on mõnedes monograafiates kihtsajupilvedele pühendatud sadu lehekülgi, samal ajal kui näiteks kiudrünkpilvi ainult mainitakse siin-seal põgusalt – see on teravas vastuolus wikiga, mis peegeldab selle pilveliigi pealtnäha igavust keskmise inimese seisukohast: https://en.wikipedia.org/wiki/Nimbostratus_cloud): seilomeeter (aparaat, mis mõõdab laserkiire abil pilvede alumise pinna kõrgust) näitab sageli kihtsajupilvede alumise piiri kõrguseks üle 2000 m, mistõttu vähemalt mõned vaatlejad on hakanud kahtlema aparaadi näitude õigsuses. Minu arvamus on siin selline: viga on pigem mõtteviisis, sest looduses ongi kihtsajupilvede alumine piir üsna tihti enam kui 2 km kõrgusel aluspinnast (hatakpilvede puhul näivalt madalam), aga inimestele on õpetatud, et kihtsajupilved on alumiste pilvede korrusel (klassis) ja alus enamasti 1500 m-st madalam. Õnneks on siin WMOst abi, sest pilvede klassifikatsiooni standardis on kihtsajupilved ikka keskmiste pilvede korrusel (klassis), ehkki lisatakse märkus, et alumine piir ulatub sageli alumiste pilvede korrusele, vt lk 16 (40) üleval. Nagu siin http://ilmjainimesed.blogspot.com.ee/2015/09/uuendused-pilvesustemaatika.html olen soovitanud, oleks klassifikatsiooni ühtse aluse huvides üldsegi parem neljandana kasutada suure vertikaalse ulatusega (väga paksude) pilvede klassi, lisaväärtusena jääksid need vaidlused ja segadused ilmselt olemata. WMOs on muide välditud konvektsioonipilvede klassi mõiste kasutamist, vaid piirdutakse pigem kolme klassiga (korrusega)!

Tugev lauslumi ja tuisk 19.02.2010 Tartus: kõrgkihtpilved (erand). Meie ilmavaatlustes määratakse see kihtsajupilvedeks, aga WMO järgi on üheselt tegu kõrgkihtpilvedega, sest päikeseketas on selgelt näha. Kus on siis tõde või milline arvamus on parem?

---

41. nädala ilm (5.–11.10.2015)

October 4, 2015, 1:38 pm

≫ Next: 42. nädala ilm (12.–18.10.2015)

≪ Previous: WMO uuendab rahvusvahelist pilveatlast – võimalus panustada!

$

0

0

Kommentaariumi link

11. oktoobril hakkas antitsüklon tugevnema ja liikuma ida poole, sest Venemaa idatsüklon okludeerub. Eestis kohal taevas selgines hommikuks, kuid õhus oli miinuskraade siiski peamiselt Lääne-Eestis, sest seal oli juba öösel pilvisus kõige hõredam. Päikeselise päevaga tõusis õhutemperatuur üle Eesti ühtlaselt 7...10 °C-ni. Tuul oli enamasti väga nõrk ja  muutliku suunaga või loodest.

Antitsükloni liikumine itta jätkub. Seega tuleb see mingiks ajaks otse Eesti kohale. Kui ilm püsib selge, siis on öö enamasti miinuskraadides (võib olla külmem kui viimasel paaril ööl), võib tekkida udu, aga kui läheb pilve, on soojem. Päikeselise päevaga võib õhutemperatuur üle 10 °C tõusta, sest õhumass soojeneb, aga kui on pilves, siis on jahedam. 

Virmaliste peegeldus rünkpilvedel öötaevas. 7.10.2015 kell 23:13, Nõva/Rannaküla. Foto: Tarmo Lukk‎

10. oktoobril antitsüklon küll nõrgenes, ent siiski jäi see peamiseks ilmakujundaks Läänemere regioonis. Venemaa suur idatsüklon on hakanud nõrgenema ja seetõttu enam tugevaid sajuhooge Eestisse ei sattunud. Arktilise õhumassi mõjul püsis külm ilm (4...9 °C).

Kuna tsüklon nõrgeneb, siis saab antitsüklon võimaluse tugevneda ja itta liikuda. See tuleb nädala alguseks otse Eesti kohale. Õhumass soojeneb ja seetõttu läheb ilm soojemaks. Samas võib see tähendada udust või lihtsalt pilves ilma.

Antitsüklon moodustab üksnes kitsa kõrgrõhuvööndi tsüklonite, frontide ja madalrõhuvööndite vahel, kuid püsib jätkuvalt (DWD).

9. oktoobril püsis antitsükloni ja arktilise õhumassi valitsusaeg. Venemaal tugevnes idatsüklon ja selle mõjul sattus peamiselt Ida-Eestisse lühiajalisi tugevaid lörtsi- ja lumehooge, mida kirjeldati kui minilumetorme. Ilm oli enamasti pilvine, aga olulise sajuta (mujal sademed kerge vihmana), ainult päeva jooksul liikus üks selgema ilmaga vöönd üle Eesti kirdest edelasse. Õhutemperatuur püsis 10 °C-st madalam (4...9 °C).

Järgmiste päevade prognoosis ei ole erilisi muudatusi: Venemaa idatsüklon nõrgeneb ja seetõttu pääseb antitsüklon liikuma itta. See toob soojema, aga ilmselt ka pilvisema ilma kaasa. Märkimisväärne sadu on silmapiiril (17. oktoober), kuid selle prognoos võib veel oluliselt muutuda.

Räpinas kirjeldati ja pildistati lühiajalist lumetormi.

8. oktoobril jätkus antitsükloni ja arktilise õhumassi valitsusaeg. Seetõttu püsis ilm külm  (õhutemperatuur tõusis päeval 5...10 °C-ni) ja esines ka tahkeid sademeid.

Öösel võis näha üsna suurejoonelisi virmalisi, kuid pilvisus tihenes paljudes kohtades ja see segas vaatlemist. Mitmel pool langes õhutemperatuur alla 0 °C (kõige külmem oli Narvas, Pärnus ja Lääne-Nigulas, kuni -6 °C), soojem oli sajuhoo ajal ja rannikualadel, kus tuul merelt. Öösel kell 3 märgiti Tartu-Tõravere ilmajaamas sademeteks esialgu lumi, kuid hiljem korrigeeriti see rahe, lume- või jääkruupideks, hommikul täheldati lumekruupe või teralund ka Tartu linnas.
Päeval jätkus ilm kohatise vihma-, lörtsi- või lumesajuga, siin-seal sadas ka lume- või jääkruupe, eriti rannikualadel, kus on nõrk mereefekt ja Ida-Eestis, kus suurenes Venemaa tsükloni mõju. Tegu on ilmselt idatsükloniga, mis on üks lõunatsüklonite alamliik või vorm, tekkides Venemaa keskoblastite kohal (mitte Kaspia merel ja ümbruses, nagu kagutsüklonid) troopilise ja polaarse/arktilise õhumassi vastasseisu tingimustes. See idatsüklon on Venemaal 50. laiustel põhjustanud kohati tugevaid lumesadusid ja tuiske, mis võivad napilt ulatuda Eesti idapiirini, kuid mitte kaugemale – taaskord avaldub sünoptilise/klimaatilises tollipunkti dünaamika. Esimene lumi ei ole siiski välistatud kuni 11. oktoobrini, seejärel läheb veidi soojemaks ja sajuvõimalus väheneb.

Hakkab pihta. 07.10.2015.a. kell 20:05. Saaremaa, Orissaare. Foto: Kalmer Saar

Minul endal on kasutada hetkel vaid üks igivana digikas (uus on garantiiremondis), millega imekombel õnnestus midagi Nõval jäädvustada – parem ikka kui mitte midagi. Aga palja silmaga olid virmalised hästi jälgitavad, sh tajutavad ka punased ja lillakad toonid.

7. oktoobril tugevnes külm antitsüklon, mistõttu arktilise õhumassi kohalolu Eestis süvenes. See väljendus eeskätt õhutemperatuuris, sest miinimum langes õhus -6 °C-ni (Pärnu-Saugas -6,2 °C, Lääne-Nigulas -5,8 °C), aga ka sademetes, sest sooja merevee kohal arenesid rünksajupilved, mis tõid ootamatuid sajuhooge (kuula), päeval oli kohati sajuhooge lumekruupidena (nt Võrus), pilved kippusid väga külmas õhumassis jäätuma (tekkisid sajujooned nt kihtrünkpilvede alla). Päeval tõusis õhutemperatuur 4...9 °C-ni, tuul oli valdavalt nõrk ja põhjast või kirdest.

Lähemal paaril päeval tugevneb arktilise õhumassi kohalolu, millele aitab kaasa Venemaal süvenev tsüklon. Nii võib õhutemperatuur öösel langeda -7 °C-ni, aga päeval tõusta vaid 2 °C-ni. Suureneb lumesaju võimalus, eriti Ida-Eestis. Plusskraadidesse jääb ööpäevaringselt õhutemperatuur ilmselt vaid rannikualadel, kuhu tuul puhub merelt.

Soojemaks läheb ilm uuel nädalal (pärast 11. oktoobrit), kui Venemaa tsüklon nõrgeneb ja antitsüklon tuleb keskmega Eesti kohale. See tähendab sajuvõimaluse vähenemist.

Ilmakaardil on näha nii orkaan Joaquin kui ka tugev arktiline antitsüklon (DWD).

Võimas kihtrünkpilvestik Põltsamaa lähedal

6. oktoobriks kujunes välja meridionaalne tsirkulatsioon: suur põhja-lõunasuunaline antitsüklon suunab õhu liikuma kas otse lõunast põhja (Põhjamerel, Norra merel, Skandinaavias) või põhjast lõunasse (Soome, Baltimaad ja Loode-Venemaa). Seetõttu suurenes ka õhutemperatuuri anomaalia.
Eesti jäi antitsükloni külmale poolele. Nii oli öösel mitmel pool öökülma (õhus kuni -5 °C ja maapinnal kuni -9 °C). Päeval tõusis õhutemperatuur 5...10 °C-ni. Pilvisus tihenes, eriti rannikualadel (nõrk mereefekt) ja Ida-Eestis (Venemaa tsükloni mõjul, niiskus Valgelt või Barentsi merelt), kuid olulist sadu ei tulnud.
Kairo Kiitsak: Annan kõigile teada, et täna õhtul sadas Jõgeval natukene hoovihma ja isegi väikeseid jääkruupe. Saabusin pärastlõunal ka Jõgeva Ilmahuvikeskusest tagasi ja sealt öeldi mulle, et hommikul olevat olnud Jõgeval maapinna lähedal 9 kraadi külma. Minu enda termomeeter näitas hommikul kella 7-8 vahel 1 kraad külma. Ilm oli siin päeva jooksul tuuline ja üsna jahe. Õhusooja oli valdavalt alla 10 kraadi.
Venemaal on oodata intensiivse tsükloni teket. Selle mõjul külma õhu juurdevool intensiivistub ja niiskust tuleb juurde. Seetõttu suureneb vihma, lörtsi, lume ja lumekruupide võimalus, eriti Ida-Eestis (saartel võib jääda päikeseliseks). Venemaal on oodata lumesadusid kuni 50. laiuseni.
Muutusi rõhkkondade asetuses võib oodata siis, kui Venemaa antitsüklon okludeerub ja liigub ära. See võimaldaks antitsükloni tulekut Läänemere ja Baltikumi kohale, seejärel Venemaale liikumist ja soojenemist.

 Külmad kihtrünkpilved Tartus.

Tuleb jahe ja valdavalt sademeteta nädalavahetus, sest valitseb antitsüklon, ainult rannikualad võivad mereefekti mõjul sajuhooge saada.

5. oktoobriga saavad soojad ilmad mõneks ajaks läbi, sest Venemaale liikunud põhjatsükloni ja Skandinaavia kohal tugevneva antitsükloni koosmõjul saabub põhjast arktiline õhumass. Selle sissetungi püsimist lõuna poole toetab eespoolmainitud väheliikuv antitsüklon, sest see võib mitmeks päevaks jääda Skandinaavia või Teravmägede kohale. Sel juhul jätkub arktiline õhumassi juurdevool väiksematele laiustele mitu päeva ja Eestigi saab sellest intensiivsest külmalainest osa, võimalik on mereefekt vihma ja lörtsiga.

Ilm võib väga jahe püsida nädala lõpuni või kauemgi, aga võib ka soojeneda, olenevalt antitsükloni liikumisest. Praegu näib tõenäoline, et erilist muutust õhutemperatuuri foonis ei ole nädala lõpuni oodata, alles seejärel võib minna pisut soojemaks

Teravmägedelt üle Skandinaavia Läänemereni ulatuv antitsüklon (kõrgrõhuvöönd) toetab külma õhu advektsiooni väiksematele laiustele (http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html).

Väike-Pakri, 04.10.2105 kell 17.50 paiku. Vaade Väikekülast loodesse. Enda Pärisma foto

42. nädala ilm (12.–18.10.2015)

October 11, 2015, 3:10 pm

≫ Next: 43. nädala ilm (19.–25.10.2015)

≪ Previous: 41. nädala ilm (5.–11.10.2015)

$

0

0

Veelkordne info WMO uuendatava pilveatlase kohta koos näidetega: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/wmo ja täpsem info 18.10.2015 pilvekoolituse kohta: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/pilvekoolitus.

13. oktoobril valitses antitsüklon, kuid see oli muutunud vööndikujuliseks, mida piiravad nii põhjast kui lõunast tsüklonid. Selline sünoptiline olukord tõi vaikse ja üsna sooja (ühtlaselt 9...11 °C), kuid enamasti pilves ilma.
Järgmistel päevadel olulisi muutusi pole oodata: antitsükloni mõjul jätkuv vaikne ja soe, kuid enamasti pilves ilm. Tasapisi võib ülekaal minna lõunatsüklonile, mis toob soojust ja niiskust juurde, kuid olulist sadu veel mitte. Seejärel võib üürikeseks mõjule pääseda põhjatsüklon, aga seegi ilmselt sadu ei too (või jääb see mitteoluliseks). Küll aga võib see tuua külmema ja kuivema õhumassi, mistõttu ilm võib selgineda.

See vööndikujuline ja mitmekeskmeline kõrgrõhuvöönd ulatub Lõuna-Venemaalt üle Euroopa peaaegu Assoorideni (DWD, uus link!)

12. oktoobril jõudis antitsüklon Eesti kohale. See tõi pilves ja soojema ilma kaasa (õhutemperatuur tõusis 9...11 °C-ni).
Nädala jooksul on oodata õhumassi edasist soojenemist, millele aitab kaasa suur lõunatsüklon, mille põhjaserv ulatub lõpuks Läänemereni, aga ka põhjatsüklon, mis oma soojas sektori veab Atlandi niisket ja sooja õhku Läänemereni. Sooja siiski eriti üle 10 °C ei tule, pigem õhutemperatuur ühtlustub: päeviti 8...12 °C ja öösiti veidi üle 0 °C, v.a kui selgineb – siis on külmem.

11. oktoobri päikeseloojang oli värviküllane. Selle põhjuseks oli ilmselt teistsuguste omadustega õhumassi saabumine seoses antitsükloni keskme tulekuga.

Tuleb valdavalt vaikne ja jahe nädal antitsüklonite ülekaaluga ja vähesed sademed on võimalikud alles nädala teises pooles.

Nädal algab tugevneva antitsükloni liikumisega itta, sest Venemaa idatsüklon okludeerub lõplikult. See toob vaiksed ja sademeteta päevad, kuid ilm ei pruugi olla selge. Soojeneva õhumassi tõttu võib kohati õhutemperatuur pärastlõunaks tõusta üle 10 °C, aga öösel langeb enamasti alla 0 °C, kuid pilves ilmaga on päeval jahedam ja öösel jääb õhutemperatuur üle 0 °C.

Nädala teisel poolel peaks antitsüklonite mõju nõrgenema, sest Eesti jääb prognoositavalt kõrgrõhuvööndisse, mida piiravad nii lõunast kui põhjast tsüklonid. Päris nädala lõpuks võibki mõni tsüklon oma lohuga läbi murda ja tuua ilmamuutuse. Tegu võib olla nii lõunatsükloni lohuga  (nn lõunalohk) kui ka lääne- või põhjatsükloni lohuga, võib tekkida põhja-lõunasuunaline madalrõhuvöönd. Märkimisväärne sadu näib siiski veel ebatõenäoline.

7.10.2015.a. kell 21:15. Saaremaa, Pöide. Foto: Kalmer Saar

43. nädala ilm (19.–25.10.2015)

October 19, 2015, 11:37 am

≫ Next: 44. nädala ilm (26.–32.10.2015)

≪ Previous: 42. nädala ilm (12.–18.10.2015)

$

0

0

Kommentaariumi link

21. oktoobri ilma määrab antitsükloni lääneserv. Kaguvooluga kandus päevaks Eesti kohale pilvitu ala, mistõttu mitmel pool on päikeseline. Aga enne seda jälgiti peamiselt Ida-Eestis suurejoonelist päikesetõusu, mida kirjeldati näiteks nii: *Tänane hommik oli väga võimas; *Sõber r22kis, et punane p2ikset6us olevat olnud vms; *Siin oli kindlasti üks selle aasta võimsamaid undulatus asperatus mänge. Meenutas juba seda: https://et.wikipedia.org/wiki/Undulatus_asperatus. Ainult nõrgemal kujul; Võimas punane oli jah Tartus ka; *Ma kuskil n2gin pilti, kus kysiti ka kas sellega tegu. Kairo foto hommikusest Simuna taevas.
Kuna antitsükloni servas kandus kohale külmem õhumass, jääb päikeselisele ilmale vaatamata õhutemperatuur enamasti alla 10 °C, ainult kohati Lääne-Eestis ja saarte rannikualadel võib tõusta napilt üle selle piiri. Õhtul võib taas pilvisemaks minna, kuid sadu pole oodata.
Antitsüklonit piiravad tsüklonid. Need esialgu mõjule veel ei pääse, kuid tuul tugevneb tasapisi. Alles 23. oktoobriks murrab üks lohk läänest sisse. See toob kaasa oluliselt soojema õhumassi ja vihmasaju. Sadu võib olla märkimisväärne (üle 10 mm ööpäevas).
Kas pärast lohu saabumist jääb ülekaal tsüklonitele või antitsüklonitele, on veel lahtine, ent soe õhumass peaks jääma valitsevaks.

Hommikuudu enne päikest 17.10 2015 Kõpu Hiiumaa. Foto: Õie Korell

20. oktoobril kujundas ilma Venemaale jõudnud antitsüklon. Selle mõjul saabus kohale külmem ja kuivem õhumass, mistõttu öösel ilm selgines paljudes kohtades. Kus püsis hommikuni selge, tekkis ülitugev hall koos härmatisega (puude latvadeni välja), sest öökülm ulatus kõrgele ja oli tugev – näiteks Virumaal langes õhutemperatuur kuni -7 °C-ni. Kohati tekkis udu, vt näiteks Viljandis: http://www2.folk.ee/~jaanus/cam2/.
Päeva jooksul pilvisus alates Lõuna-Eestist tihenes, kuid püsis sademeteta. Kõige päikeselisem oli saartel ja Põhja-Eestis, kus õhutemperatuur tõusis 11 °C-ni, mujal pilvise taeva all jäi 5...6 °C juurde.
Öö jooksul võib kohati selgemaks minna, kui Venemaa lääneservas olev pilvitu ala kandub kaguvooluga Eesti kohale. Sel juhul on oodata öökülma ja vähemalt kohatist udu. Kus jääb pilve, seal öökülma ei tule või on see väga nõrk (hõredama pilvisuse korral).
Antitsükloni mõju edaspidi väheneb. Nädala teine pool on ilmselt tsüklonite kujundada, aga seejärel võib mõjule pääseda uuesti antitsüklon. Suuremat sadu on oodata 23. oktoobril, kui Eesti kohale jõuab üks lohk.

Saaremaa 16.10.2015 õhtused pilved. Foto: Marju Kiris

Tuleb muutliku ilmaga nädal, kuid esialgu on ülekaalus veel antitsüklonid, alles hiljem suureneb ka tsüklonite mõju ja võib üle pika aja märkimisväärne sadugi tulla.
Nädal algas tugevneva antitsükloniga, mis tõi teistsuguste omadustega õhumassi. Seetõttu udu kadus ja asemele tulid kihtrünkpilved. Õhtuks ilm alates Virumaast selgines ja seetõttu langes õhutemperatuur alla 0 °C. Keskööks langes õhutemperatuur kõige madalamale Ida-Virumaal, kus tekkis udu.
Antitsüklon liigub Venemaale, kuid see hoiab veel mõne päeva ilma kuiva, kohati selgena ja tuule nõrgana. Alles nädala teisel pool suureneb tsüklonite mõju, mistõttu läheb tuulisemaks ja sajule.
Pärast üürikest tsüklonite läbimurret ja sadu haaravad ilmakujundamise väga tõenäoliselt taas antitsüklonid enda kätte. Seega kestvaid sügisvihmu veel ei pruugi tulla (kuigi võimalus on olemas), nii et prognoositav sadu võib põua arengut ainult pidurdada.

Rootsi lennumeteokaardil on näha, et Eestisse jõudis teistsuguste omadustega õhumass, lisaks on näha seos sünoptilise olukorraga – udu on aldis tekkima sooja frondi läheduses (https://www.aro.lfv.se/Links/Link/ViewLink?TorLinkId=229&type=MET).

Nii see udu tekkis. See on pildistatud Tabasalus pärast loojangut 17.10.2015. Foto: Triinu Sarv.

18.10.2015 10:40 Viljandis. Foto: Eero Hänninen

Mõnusalt udune hommik 18.10.15 (09.30) Pärnumaal. Foto: Katri Kotkas

44. nädala ilm (26.–32.10.2015)

October 25, 2015, 12:53 pm

≫ Next: 45. nädala ilm (2.–8.11.2015)

≪ Previous: 43. nädala ilm (19.–25.10.2015)

$

0

0

Kommentaariumi link
Araabia poolsaart ohustab ebatavaline 4. kategooria troopiline tsüklon Chapala: https://en.wikipedia.org/wiki/Cyclone_Chapala.

32. oktoobri ehk 1. novembri ilma määrab kagusse kihutava antitsükloni põhjaserv ja põhjatsükloni soe sektor, kus jätkub ookeanilt väga sooja ja niiske õhu juurdevool. Ei ole liialdus, et tegu on suhtelise kuumalainega, sest harva on novembri alguses oodata sooja 10...13 °C (10-kraadine isoterm, nullisoterm enam kui 3000 m kõrgusel).
Öö algas mitmel pool kihtpilvedega, mis umbes keskööni üha madaldusid kuni moodustus udu, mõnes kohas oli ka pilvedega uduvine; madalate pilvede kohal olid kiud- ja kiudkihtpilved. Kui kagunurgas langes õhutemperatuur veel miinuspoolele, siis suuremas osas Eestis oli sooja 4...9 °C, kuid kohati saarte rannikutel koguni 11 °C.
Ilm on sooja õhumassi mõjul pilves, aga olulisi sademeid pole oodata (külma frondiga seotud kitsas sajuala liikus päeva jooksul saartelt üle Lõuna-Eesti, andes vaid 0–3 mm sademeid).

Tartu. Veeriku 25.10.2015. kell 07.45 Pilt on nn. laisa inimese pilt tehtud kodu aknast 5. korruselt Ilmatsalu ja Ravila tn. nurga  suunas. Arvi Rungi foto

31. oktoobri öösel pilvisus tihenes alates Põhja-Eestist ja näha võis taas kuuhalo. See oli märgiks, et antitsükloni kese jõudis Eestist lõuna poole ja jätkas kihutamist kagusse (Musta mere poole), kuid intensiivset sissetungi alustas oluliselt soojem ja niiskem õhumass.
Nii oli päev enamasti pilves, millest päike paistab läbi ja põuasombuga, kuid sademeteta. Õhtul tihenesid Lääne-Eestis eeskätt madalad pilved. Tuulevaikne ilm või nõrk idatuul asendus edelatuulega, mis pisut tugevnes. Õhutemperatuur oli valdavalt 5...10 °C.
Novembri esimestel päevadel valitseb ebatavaliselt soe õhumass, tuues mitmele poole üle 10 °C sooja. Olulist sadu pole oodata.

Põhjatsükloni lõunaservas jõudsid kõrged pilved Eesti kohale, tuues kaasa kohati lausa väljakannatamatu päikesetõusu, nagu mõned seda kirjeldasid (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/).

30. oktoobril määrab ilma kagusse nihkuv ja tugevnev antitsüklon, mille kese tekkis 29. oktoobril Põhjalahel ja jõuab ööpäevaga Soome lahe kohale.
Vaatamata soojema ja niiskema õhu sissetungile oli öö kiirgusliku jahtumise tõttu pea sama külm nagu eelnevgi: minimaalne õhutemperatuur langes kohati -8 °C-st madalamale. Kuna niiskust tuli juurde ja inversioon tugevnes, siis hommikul tihenes pilvisus alates Põhja-Eestist, aga õhtuks hõrenes uuesti (viimasena Virumaal). Päevane õhutemperatuur tõusis 4...10 °C-ni.
Antitsükloni keskme vahetus läheduses püsib tuulevaikne ilm (mõnevõrra tuntavam võib olla tuul saarte rannikualadel). Siia-sinna jääb püsima kihtrünkpilvede laamu – seal on nähtavus parem ja jahtumine nõrgem, aga kus läheb või jääb selgeks, seal langeb õhutemperatuur miinuspoolele ja võib tekkida tugev udu.
Antitsüklon jätkab üha tugevnedes liikumist kagu poole. Selle põhjaservas avaneb tee oluliselt soojemale ja niiskemale õhumassile. Ühtlasi läheb tuulisemaks.
Novembri alguseks on oodata suure sooja kohalejõudmist, st kuni 10-kraadine isoterm ja mitmel pool õhutemperatuuri tõus üle 10 °C. Sadu pole ette näha.

Olin omadega metsas,Helsinki lähistel. Foto: Jaan Kullerkupp 

29. oktoobri ilma määras kagusse nihkunud antitsüklon. Külmas õhumassis langes öösel minimaalne õhutemperatuur -9 °C-ni. Samas kattus taevas õhukeste ülemise kihi pilvedega, mistõttu mitmel pool nähti kuuhalo.
Päeval tihenes pilvisus veelgi, muuhulgas nähti isegi sopilisi kõrgkihtpilvi (Altostratus mamma). Radaripildil oli näha Virumaalt Peipsi äärde liikuvaid sajualasid, kuid sademeid ilmajaamades ei registreeritud, sest need aurustusid enne aluspinnale jõudmist. See andis märku niiskema ja soojema õhumassi sissetungist. Päevane õhutemperatuur jäi enamasti 1...6 °C vahemikku, kuid saartel ja läänerannikul oli soojem.
Õhumassivahetus on leebe ja antitsüklon jääb püsima. Seetõttu olulist sadu ei tule ja ilm peaks uuesti selginema. Kuigi see tähendab taas väga külma ööd, ei ole soojema ja niiske õhumassi tõttu tõenäoline, et minimaalne õhutemperatuur võiks kohati langeda -5...-10 °C-ni, nagu on Ilmateenistuse prognoosis, vaid jääb kõrgemaks. Samuti on udu tõenäosus suurem.
Tasapisi saavutab soe ja niiske õhumass siiski ülekaalu, mistõttu järgnevad ööd ja päevad on juba soojemad. Siiski, suur soe jõuab kohale päris nädala lõpuks. Siis pole välistatud isegi 13-kraadine kuumus.

Eilane kuu halo.28.10.2015.Kuusalu. Foto: Jüri Voit

28. oktoobri selge ilma tõi Eesti kohale saabunud külma ja kuiva õhumassiga antitsüklon. Selle mõjul nõrgenes ka tuul. Seetõttu langes hommikuks õhutemperatuur mitmel pool miinuspoolele, kuid päeval tõusis päikese toel siiski üle 0 °C.
Selge või vähese pilvisusega ja tuulevaikne / nõrga tuulega ilm püsib veel 2–3 päeva. See toob tugevad öökülmad ja jahedad päevad.
Nädala lõpuks paigutub küll antitsüklon lõuna poole, andes võimaluse soojema ja niiskema õhumassi kohalejõudmiseks, kuid tihenevale pilvisusele vaatamata jääb sajuvõimalus väga väikeseks ja põud saab jätkuda.

See kaader 24. oktoobri päikeseloojangust Tallinna siluetiga õnnestus jäädvustada tänu Tarmole.

27. oktoobril määras Eesti ilma sukelduja (Loode-Venemaale ja sealt kagusse liikuva tsükloni) soe sektor. See tõi pilves, kuid sooja ilma (kohati üle 10 °C).
Sukellohu järel saabub tunduvalt külmem ja kuivem õhumass. Seetõttu ilm selgineb. See toob mitmeks päevaks tugevad öökülmad, ka õhus, ja väga jahedad, kuid siiski plusskraadides päevad.
Nädala lõpuks õhumass soojeneb ja muutub niiskemaks, sest antitsüklon nihkub tasapisi kagusse, kuni lõpuks jääb Eestit katma selle läänetiib. See tähendab kõrgemat õhutemperatuuri, aga ka rohkem udusid ja pilvi.

Udukaar kuuvalguses. Võrumaa Holsta. 24.10.2015. 23:15. Ain Vindi foto

26. oktoobril tugevnes kõrgrõhuhari, mille mõjul läks ilm selgeks, kuid tuul püsis esialgu veel tugev. Enne seda oli öösel külma frondi mõjul saartel äikest. Sooja õhumassi tõttu tõusis õhutemperatuur 10 °C-ni.
Peatselt liigub loodest kagusse madalrõhulohk, mis viib suure sooja endaga kaasa ja toob asemele külma õhumassi. Selles tekkinud kõrgrõhuhari jääb mitmeks päevaks ilma kujundama. Seetõttu on saju võimalus taas väga väike. Nädala lõpuks saavutab soe õhumass ülekaalu. See võib tähendada pilves ja uduseid ilmu.

26. oktoobri öösel oli saartel äikest. Vasakul näha tugev radarikaja (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/radaripildid/komposiitpilt/), paremal detektori registreeritud välk (http://www.puuppa.org/~pnuu/salama/).

Tuleb üsna muutliku ilmaga nädal, kuid paistab, et ülekaalu saavutab lõpuks antitsüklon.

Nädal algab kõrgrõhuharja tugevnemisega, mistõttu on loota ilma selginemist ja tuule nõrgenemist. Õhumass on veel üsna soe, nii et õhutemperatuur võib tõusta 10 °C-ni. Sellele järgneb loodest ilmselt madalrõhulohk, mis toob märksa külmema õhumassi.

Nädala keskpaigaks tugevneb külma õhumassiga antitsüklon. See toob vaiksed ja ilmselt selged ilmad tugevate öökülmade ja jahedate päevadega. Nädala teiseks pooleks peaks antitsüklon jõudma Venemaale, mistõttu avaneb tee tunduvalt soojemale ja niiskemale õhumassile.

25.10.15 kell 8.27 Tartumaa, Puhja. Foto: Ülle Loog

45. nädala ilm (2.–8.11.2015)

November 1, 2015, 4:05 pm

≫ Next: 46. nädala ilm (9.–15.11.2015)

≪ Previous: 44. nädala ilm (26.–32.10.2015)

$

0

0

5. novembril vaikset ja kohati väga udust ilma põhjustas Eesti kohale jõudnud antitsüklon. Pärnu-, Viljandi-, Tartu- ja Jõgevamaal püsis udu kogu päeva – see on märk, et ilm on väga rahulik ja tingimused stabiilsed, sest baariline gradient on väga väike (antitsükloni kese, väljakujunemata baariline väli või sadul, harvem kõrgrõhuhari või osatsükloni põhjaserv).
Rahulik ja kohati udune püsib veel kogu eeloleva õhtu ja öö, sest antitsükloni liikumine ei ole väga kiire. Lõpuks suureneb siiski kaugete läänetsüklonite mõju, mistõttu läheb tuulisemaks. Nädala lõpuks peaksid kohale jõudma ka märkimisväärsemad sajud.

Udu levikut näitab nähtavuskaugus ilmajaamades. Antitsüklon nihkub tasapisi itta, mistõttu õhk hakkas lõunast põhja liikuma ja ühes sellega ka udu (http://laguja.meteo.net.ee/obs/).

Kogu päeva jooksul oli vaade Pärnu lahele selline (http://romantic.spa.ee/hd.html).

4. novembril määras ilma kuuma antitsükloni põhjaserv ja põhjatsükloni soe sektor. Selle mõjul oli ilm pilves, sadas uduvihma (kohati oli uduvihm väga tugev), aga õhtul ilm alates Põhja-Eestist selgines ja kohati tekkis udu, kuid lõuna pool jäi pilve. Sooja oli 8...10 °C.
10 aasta eest oli mitmel pool Eestis Saaremaast Virumaani äikest, legendaarne ilm eile oli 5.11.2005 EMHI kodulehel selline:

Ilm eile, 4.11.2005
Eile päeval oli pilves selgimistega ilm. Kohati sadas vihma, Hiiumaal ja mandri loodeosas oli äikest. Maksimaalne õhutemperatuur oli vahemikus 7,8°C Väike-Maarjas kuni 11,6°C Võrus. Ööl vastu laupäeva sadas vihma, sajuta oli vaid Kagu-Eestis. Minimaalne õhutemperatuur oli 5,0°C Väike-Maarjas kuni 9,0°C Ristnas. 5.11. kell 8.00 oli õhurõhk Tallinnas 763 mm, muutub vähe. Suhteline õhuniiskus oli 95%.

Tugev uduvihm kihtpilvedest (Tartus)

3. novembril hoovas antitsükloni põhjaservas Eestisse troopilist soojust, mis tõi uusi rekordeid, sest õhutemperatuur tõusis koguni 10...15 °C-ni. Kuna õhumass oli kuiv (niiskus on kogunenud ainult piirkihti, kus on ebatavaliselt kõrge kastepunkt), siis päeval pilvi eriti ei olnud, v.a Lõuna-Eestis kihtpilved, mis keskpäevaks hajusid. Õhtuks ilmusid kiud- ja kiudkihtpilved, pimeduse saabudes läks kihtpilve, mille põhjuseks oli arvatavasti piirkihi jahtumine kastepunktini.
Edaspidi suurem kuumus taandub, kuid soojaks jääb ikka. Tsükloneid ja sademeid on praegu seisuga oodata nädala lõpuks.

Enamasti oli sooja üle 10 kraadi, ainult tuulepealsetel rannikualadel oli jahedam (http://laguja.meteo.net.ee/obs/).

2. novembril püsis Eesti Musta mere lähedal paikneva kuuma antitsükloni servas, kuid kohale jõudis uus põhjatsükloni soe sektor. See tõi kaasa lisaniiskust ja soojust, nii et kõikjal tõusis õhutemperatuur üle 10 °C, kastepunkt Loode-Eestis aga 10 °C lähedale (madalaim Lõuna-Eestis –  vaid 6...7 °C).
Kuuma hari peaks saabuma ööpäevaga, kui on võimalik ka mõni rekord (http://ilm.pri.ee/p%C3%A4evarekordid), aga seejärel annab palavus järele ja nii peaks edaspidi õhutemperatuur valdavalt alla 10 °C jääma. Nädala lõpuks prognoositakse üha suurema tõenäosuse tsükloneid ja sademeid.

Õhutemperatuur 2. novembri pärastlõunal (http://laguja.meteo.net.ee/obs/).

Nägid milline pilvetekk täna harjumaalt lõunaaeg üle ( lõunapoole ) triivis ? see oli ilmatu lai ja suur.. pilti ei olnud võimalik teha. erakordne oli. [30.10.2015 Ääsmäe külas] Foto: Kalju Kotkas

Põuane oktoober (tolmukuu) on läbi, kuid nädal ei too olulisi muutusi: valitseb küll väga soe ja niiske õhumass, ent sajuvõimalus on vähemalt esialgu väike.

29.10.2015 Tartumaal, kell 16:36...mõne minuti möödudes oli taevas sinine, kaetud roosade pilvetupsudega-see oli eriline vaatemäng. Silvia Viru foto

Juba kaks päeva kagusse kihutav antitsüklon peatub lõpuks Musta mere ääres. See väga soe, troopilise õhumassiga täidetud antitsüklon, ulatub oma põhjaservaga Eesti kohale. Samal ajal liiguvad Arktikasse põhjatsüklonid. Selline sünoptiline olukord hoiab niiskele ja soojale õhumassile tee avatud, kuid ei soosi vihmasadu. Vaatamata tuntavale tuulele püsib ilm enamasti pilves ja valitseb uduvine.

Ebatavaliselt soojaks võib osutuda 3. november, kui sooja võib tulla 10...14 °C, seejärel läheb veidi jahedamaks, tuul nõrgeneb. 

Nädala lõpus võib antitsüklonite ülekaal püsida, aga võib ka teisiti minna ja märkimisväärne vihmasadugi tulla.

46. nädala ilm (9.–15.11.2015)

November 8, 2015, 2:51 pm

≫ Next: 47. nädala ilm (16.–22.11.2015)

≪ Previous: 45. nädala ilm (2.–8.11.2015)

$

0

0

Kommentaariumi link

11. novembril tegin doktorantide seminaril ettekande: https://drive.google.com/file/d/0B-Vr1r5auximV29ZVDhYajlJT0U/view (saab alla laadida noolesümbolile vajutades).

12. novembril on ettekanne TEUK seminaril: https://drive.google.com/file/d/0B-Vr1r5auximQzBYYlBOb1R5YXc/view (allalaadimine nagu eelmisel). www.upload.ee-d enam ei kasuta, sest paljudel tekkis linki avades probleeme pealetükkiva reklaamiga jms. 

12. novembri ilma määrab polaarfrondil tekkinud osatsüklon, mis liigub üle Eesti itta. See peaks ilma uuesti pilviseks ja sajuseks muutma (tõenäoliselt vihm, sest nullisoterm asub 1000–1400 m kõrgusel aluspinnast). Läänemerel ja osas Baltikumis prognoositakse äikest: http://www.estofex.org/.

Tallinn 11.11.2015 kell 9.40. Foto: Päivi Palts 

11. novembril jäi Eesti madalrõhuvööndisse, kus oli pilves selgimistega ja sagedaste sajuhoogudega ilm. Selgimised võimaldasid päikesel aeg-ajalt paista vihmakardinale, tekitades mõnes paigas eredaid vikerkaari. 

Sooja oli 6...10 °C, Ruhnul tõusis õhutemperatuur korraks koguni üle 11 °C. Päeva jooksul alates Lääne-Eestist ilm selgines, mistõttu näha võis virmalisi,  õhutemperatuur langes keskööks kohati 0 °C lähedale.

Veel mitu päeva on oodata lohkude ja harjade vaheldumist, aeg-ajalt esineb osatsükloneid, kuid peatsüklonid jäävad siiski kaugemale ookeanile (Suurbritannia ümbrus, Norra meri). 

Pikkamisi on oodata barokliinse tsooni ja ühes sellega tsüklonite trajektooride nihkumist väiksematele laiustele, mis tähendab ilma külmenemist ja lörtsi-lumesadude võimaluse suurenemist. See protsess ei ole siiski kiire ega ka kindel veel.

Pilvine õhtu Jõgeval, sademeid ei esinenud, puhus väga nõrk tuul ja sooja oli kella 18 paiku 6,5 kraadi. Foto on pildistatud 10.11.2015 kell 19:12. Kairo Kiitsaku foto

10. novembril püsis Eesti kohal põhjatsükloni tugev lohk, mis põhjustas pilvist ilma sagedaste sajuhoogudega. Õhtuks arenesid sisemaa kohal rünksajupilved, mis tõid paiguti hoovihma. Tuul jäi lohu keskme (see sarnanes osatsükloniga) vahetus läheduses kohati nõrgaks. Õhutemperatuur püsis 6...10 °C vahemikus.

Järgmiste päevade osas kehtib varem antud prognoos, kuid barokliinses tsoonis on oodata suuremate häirituste teket – ilmamuutused võivad olla sügavamad kui esialgu arvatud.

​Lauspilves 03.11.2015 Tallinnas Nõmmel. Foto: Triinu Sarv

9. novembril tungis jugavoolu toel Eestisse järjekordne madalrõhulohk, mille mõjul tuul tugevnes ja õhtuks läks sajule. Sooja oli 6...11 °C.
Saabunud lohk kihutab kiiresti itta ja kagusse. Ilma jääb mõjutama jugavool ühes barokliinse tsooniga, kus on ilm muutlik, isegi heitlik. Sageli sajab vihma. Nädala lõpus õhumass jahtub tsüklonite piires, nii et lörts on võimalik, aga mingit järsku või olulist külmenemist pole ette näha.

Vaade 7. novembril Munamäe vaatetornist. Ain Vindi foto

Tuleb muutliku ilmaga, kuid soe nädal, sest Eestit mõjutab läänetsüklonite seeria – tugevate ja kestvate udude aeg on mõneks ajaks möödas.

Nädal algab ühe läänetsüklonite lohu saabumisega, muutes ilma tuuliseks ja sajuseks. Lohkude ja laugete kõrgrõhuharjade vaheldumine kestab ilmselt kogu nädala, kusjuures tsüklonid tulevad tasapisi lähemale, tõrjudes sooja õhumassi üha kaugemale lõunasse. Seetõttu peaks nädala lõpp ka jahedam tulema, kuid siiski mitte veel oluliselt – kui nädala sees võib kohati veel 10 °C soojagi olla, siis lõpus enam mitte; suureneb ka öiste miinuskraadide ja lörtsi tõenäosus.

Tihe udu Lääne-Virumaal Simunas 6.11.2015 pärastlõunal. Kairo Kiitsaku foto

47. nädala ilm (16.–22.11.2015)

November 16, 2015, 1:53 pm

≫ Next: 48. nädala ilm (23.–29.11.2015)

≪ Previous: 46. nädala ilm (9.–15.11.2015)

$

0

0

Kommentaariumi link

Peatselt (detsembris) korraldatakse äikesehuviliste & ilmavaatlejate kokkutulek – palun registreerige, kes tulla tahaksid: http://web.zone.ee/eaik/.

22. novembri öösel oli Põhja-Eestis veel tormine ilm, hooti sadas lund ja tuiskas. Tuul tugevnes kuni 30 m/s (Loksal 29,7 m/s). Hommikuks jõudis tormi toonud ja tasapisi täituv tsüklon Karjala kohale, mistõttu ilm rahunes. Kaugemal sisemaal oli ilm rahulik ja kohati päris selge.
Üks teine tsüklon tõi lumise ja äikeselise ilma Taani ja Lõuna-Rootsisse, kus sadas ööpäevaga üle 40 cm paksune lumekiht maha.
21. novembril koges äikest Mähel muuhulgas Helle Vahter, kes kirjeldas seda nii: 21. november 2015. a.kell 12:33-16:10 Mähe. Täna oli kõike-keskpäeval päikest ja rünksaju pilvi lume- ja jääkruupide ja -tangudega, helbeid ei olnud. Täpselt kell 5 õhtul lõi üks kord välku ja müristas, mitte just päris minu pea kohal, aga üpris lähedal. 
Põhja-Eestis suhteliselt vägivaldselt alanud aastaaeg võib isegi jääda püsima (vt kommentaare). Igal juhul jääb lähemaks ajaks Eesti kohale püsima varasema ajaga võrreldes väga külm õhumass, mistõttu sademed, kui neid on, tulevad valdavalt tahkelt.

Helle pildid pikseid toonud pilvedest Mähel.

Kuigi mõnelt poolt tuli teateid kuni 12 cm paksusest lumekattest, jäi see siiski enamasti 5 cm-st õhemaks. Ilmateenistuse lumekaart (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/sademed/).

21. novembri ilma kujundas okludeeruv tsüklon, milles õhumass jahtub. See sünoptiline olukord ühes üsna sooja aluspinnaga (meri) tõi kaasa rünksajupilvede arengu ja kõikvõimalikus faasis ja liiki sademeid. Kohati tuli teateid välkudest ja müristamistest (rünksajupilvedega kaasneb alati äikeseoht). Kaugemal sisemaal oli ilm selgem, kohati päris päikeseline või kuupaisteline (õhtul).
Sooja oli eelmistest päevadest juba vähem – 2...5 °C, tugeva sajuhoo ajal langes kohati 0 °C lähedale. Õhtul langes maapinna lähedal mitmel pool veidi 0 °C-st madalamale.

Massiliselt rünksajukaid Loode-Eestis, tuues kaasa jääkruupe, hootist lörtsi ja märga lund.

20. novembri ilma määras Eesti kohalt aeglaselt itta triiviv tsüklon. See hoidis ilma pilves ja kohati vihmase, paiguti oli udu. Õhk oli veel väga soe (4...9°C), kuid õhtul läks külmemaks.
Õhumass jahtub sellest tsüklonis – nii võib juba 21. novembril sulamispiir laskuda kohati aluspinnani ja vihma asemel sadada lörtsi või märga lund. Õhutemperatuur on ilmselt siiski plusspoolel.

Inge Baikov. 19.11.2015 kl.13.46 Rapla. Pilt nädalateemasse [pilvegrupi nädalateema on kihtsajupilved, et tuua need varjusurmast välja]. Päev läbi ladistas vihma ka, alles Rapla Pilveõhtu lõppedes saime tõdeda, et on võimalik, et kuu tuleb välja ja ta tuligi.

Pilveõhtu slaidid: https://drive.google.com/file/d/0B-Vr1r5auximTXVGZ1dsd0FxREE/view

19. novembril jõudis tsükloni üks keskmetest Eesti kohale, tuues kaasa vihma. Tuul püsis keskme lähedal valdavalt nõrk, ainult Liivi lahel ja õhtul looderannikul oli mõõdukas. Sooja oli endiselt 4...9°C.
See tsüklon määrab ilma veel mitmeks päevaks, kuid õhumass selles jahtub. See tähendab lörtsi ja märja lume tõenäosuse suurenemist, nagu juba varem öeldud. Külmenemise episood on lühike, sest uus nädal toob kaasa uued tsüklonid ja uue sooja.

18.11.2015 kell 22 Laagrisse saabudes olid ees kihtpilved, mis moodustasid udu, ja samal ajal sadas vihma – ent see rõõm oli üürike, sest juba 30 minutit hiljem kadus kõik järsku.

18. novembril tõi osatsüklon Eestisse uduse ja hiljem vihmase ilma. Selle keskme läheduses püsis tuul enamasti nõrk ja oli esialgu lõunast või kagust, hiljem alates saartest läänest ja loodest. Sooja oli ikka 4...9°C.
Ilmahuviliste info:
* Laupal tänase päevaga sadanud 7,5 mm (18.30 seisuga). Hetkel veel sadu jätkub, kuid saju lõpp on juba näha.
* Marul sadanud viimase 24 tunniga 9,2 mm, sadu jätkub.
Ka lähipäevil jäävad (osa)tsüklonid Eesti kohale. Nende keskmete lähedal on tuul enamasti nõrk (ajuti võib olla keskme lahkumisel või saabumisel näiteks Liivi lahel, saartel jm mõõdukas), kuid sajab sageli või on vähemalt sompus.
Kuna tegu on täituva tsükloniga, siis selle liikumine praktiliselt peatub ja seepärast püsib siin vähemalt nädala lõpuni. Samas õhumass selles jahtub ja nii võib kohati vihma asemel sadada ka lörtsi (sulamispiiri laskumine aluspinnani).
Alates 22. novembrist on lörtsi ja märja lume tõenäosus juba suhteliselt suur. Kas tegu on üksikute sajuhoogude / nõrga laussajuga või tuleb märkimisväärne sadu (võib olla vihmast märja lumeni), on veel lahtine, sest see oleneb lõunatsükloni trajektoorist (GFS arvutus 18. nov õhtuse seisuga).

Udu levik 18. novembri öösel (http://laguja.meteo.net.ee/obs/).

17. novembril jäi Eesti Norra mere tsükloni kaugesse kaguserva. See muutis ilma pilviseks ja sombuseks, kohati sadas vihma, hommikul anti Jõgevalt teada ka väga nõrgast lörtsist, õhtul aga sadas Kiilis segamini tugevat vihma ja lörtsi. Lõunatuul oli nõrk või mõõdukas, alates saartest asendus edelatuulega. Sooja oli jätkuvalt 4...9°C.
November on võrreldes tolmukuu oktoobriga olnud rohkem porikuu, sest sadanud on rohkem. Ilmahuvilised on saatnud järgmised andmed:
* Marul (Halliste vallas Viljandimaal) eilse seisuga novembri sajuhulk 57,4 mm, kaevulegi pisut mõjunud.
* Alatskivil on sadanud novembris 37,4 mm.
* Tartus näitab minu mõõtevahend 35,4 mm praegu kuu sademete summaks.
* Laupal sadanud novembri jooksul 45,5 mm.
Juba paar aastat on praktiliselt olnud olukord, kus sajab küll tihti, kuid sajukogused on väikesed. Ette on tulnud ka pikemaid sademeteta perioode (viimati oktoobris). Selliseid sadusid, mis ajutisi üleujutusi tekitaks, pole Laupal vähemalt 2 aastat olnud.

Edasise prognoosi osas muutusi ei ole: läheb tasapisi külmemaks ja suureneb lörtsi-märja lume tõenäosus, ent külmenemine pole kuigi intensiivne.

Ei kippu, ega kõppu virmalistest, ainult pilved, pilved ja veel kord pilved! 10.11.2015 kell 22:38 Tallinnas Merivälja muulil. Foto: Triinu Sarv

Tuleb muutliku ilmaga ja suhteliselt sajune nädal, mis võib lõppeda lörtsi-lumega. Viimasel ajal tavaks saanud udurünnakud võivad nõrgeneda või sootuks kaduda.

Nädal algas sajuse madalrõhulohu saabumisega (16. novembri päev oli suuremas osas veel sajuta ja kohati väga udune). See toob kaasa vihma ja soojema õhumassi. Tsüklonite seeria arenedes peaksid tsüklonid tulema lähemale, tooma jätkuvalt vihma ja tagama sooja õhu juurdevoolu ookeanilt.
Nädala lõpuks võib tsüklonite raskuskese Soome või Loode-Venemaa kohale kanduda. Siis on tegu juba täituvate tsüklonitega, milles õhumass jahtub ja suureneb lörtsi-märja lume tõenäosus (alates 21. novembrist prognoositav nullisotermi kõrgus alla 500 m).

16.november 2015, hommik Raplas. Katri Lumi foto

---

48. nädala ilm (23.–29.11.2015)

November 22, 2015, 4:16 pm

≫ Next: 49. nädala ilm (30.11.–6.12.2015)

≪ Previous: 47. nädala ilm (16.–22.11.2015)

$

0

0

Kommentaariumi link

27. novembril jõudis Läänemere kohale mitmekeskmelise põhjatsükloni soe sektor ühes ebatavaliselt sooja õhumassiga. See tõi tuulise, merel tormise ilma, kuid kohati ka selgimisi ja kerge vihma. Sooja oli 5...9 °C, külmem oli üksnes kagunurgas.

Järgmiste päevade ilmad on tuulised või lausa tormised, sest üksteise järel tormavad itta üha uued tsüklonid või osatsüklonid. Üks sellistest võib 30. novembril Soome kohale jõudes tuua päris tormi (tuule poolest, seega puhanguti merel 30 m/s ja enamgi). 

Ettevaatust, prognoos võib kiiresti ja oluliselt muutuda! 

Skandinaaviasse jõudis ookeanilt kuuma õhumassi keel (kuni 10-kraadine isoterm, ebatavaliselt kõrge tropopaus H 470), mida ümbritsevad mõlemalt poolt justkui pihtidena soojad frondid (https://www.aro.lfv.se/Links/Link/ViewLink?TorLinkId=229&type=MET).

26. novembril püsis Eesti enamasti Venemaa antitsükloni mõjuväljas, mistõttu eeskätt mandril valitses kontinentaalne polaarne õhumass väheste miinuskraadidega, kuid saartel ja läänerannikul püsis õhutemperatuur 0 °C-st kõrgemal. Samas Läänemere ja saarte kohal oli õhumasside piir, nii et ilm oli seal pilvine ja sadas vähest vihma (saartel) ja lund (mandril). Õhtul nihkus see õhumasside piir tasapisi ida poole ja sademed jõudsid Virumaani, lumi aga asendus järk-järgult vihmaga. 

Antitsükloni mõjul selgines hommikuks ilm Kagu-Eestis, kuid läks õhtul uuesti pilve. Seoses sooja ja niiske õhumass advektsiooniga vähenes nähtavuskaugus õhtu jooksul pea kõikjal Eestis, kohati arenes udu, sadas uduvihma.

Edaspidise ilma määravad ookeanil järjestikku tekkivad ülitsüklonid. Esialgu on tegu pigem põhjatsüklonitega, sest need liiguvad 70ndatel laiustel, aga hiljem nihkub barokliinne tsoon lõuna poole ja see võimaldab tsüklonitel või osatsüklonitel tekkida ühtlasi väiksematel laiustel. Kuna Venemaa antitsüklon laguneb, saavad need liikuda ka otse itta ja toovad Eestissegi nii sademeid kui tuule tugevnemise, aga ka niiskema ja soojema õhumassi.

Tiina Kattel. Tänane vikerkaar Nõmba Hiiumaa 24.11.2015 kell 14.30

25. novembril jäi Eesti põhjatsükloni kaguserva ja Venemaal tugevneva antitsükloni lääneserva. Põhjatsükloni servas hoovas Lääne-Eestisse soe ja niiske õhumass (õhutemperatuur 0...5 °C), kuid antitsükloni servas saabus lõunast ja kagust Ida-Eestisse külm ja kuiv kontinentaalne õhumass (õhutemperatuur 0...-2 °C). Sellistes tingimustes saabus kahe Eesti päev. Õhtul läks kogu Eestis, eriti mandriosas, külmemaks.

Jüri Voit. Kuuvalgus.23.11.2015.Kuusalu.

24. novembril sattus Eesti kauge tsükloni äärealale. Öösel tekkis selginenud ilma ja jahtumise tõttu udu, mis püsis Pandiverel veel pärastlõunalgi, kuid Loode-Eestisse jõudsid merel tekkinud rünksajupilved lume- ja lörtsihoogudega.
Enne udu tekkimist jõudis õhutemperatuur langeda -5 °C-ni, kuid hiljem veidi tõusis. Päeval jäi vaid sisemaal, eriti Pandiverel, miinuspoolel, mujal tõusis plussi, õhtul valitsesid juba kõikjal plusskraadid (kaugemal sisemaal vaid mõni kümnendik üle 0 °C). Peamiselt Lääne-Eestis sadas vihma ja lörtsi.
Venemaal toimuv antitsüklonaalne areng takistab edaspidi intensiivsete tsüklonite otse itta liikumist, kuid soojus peaks nädala jooksul siiski kohale jõudma, mistõttu talvisus väheneb: ülekaalu saavutavad siiski plusskraadid.

Käisime Raivoga lume- ja lörtsijahil. Saime Kloogal, Padisel ja Madisel mõnusaid sahmakaid ja igas faasis sademeid.

23. novembril jäi Eesti vähemärgatavasse madalrõhuvälja. See tõi karge ja rahuliku ilma. Õhtupoolikul tabasid Loode-Eestit tugevad lumehood, kuid kerget lund jagus kohati sisemaalegi. Õhutemperatuur jäi sisemaal valdavalt miinuspoolele, kuid rannikualadel ja merele lähemal tõusis vähemalt päevaseks ajaks üle 0 °C.
Saabunud külmem periood püsib veel mõne päeva. Selle stabiliseerumist soodustab antitsüklonaalne areng Venemaal, mistõttu intensiivsed tsüklonid ei suuda tormata otse itta, vaid jäävad oma kaugete äärealadega siiski Eesti ilma mõjutama. See võib lisaks tuule tugevnemisele kaasa tuua ka sademeid, sh lund.
Ei tundu küll usutav olevat, et sama olukord jääb pikemalt püsima. Detsembri alguses saavutavad tsüklonid läbimurde ja suur soojus koos niiskusega tuhiseb üle Ida-Euroopa lauskmaa – tuleb võimas sula.

Tallinnasse saabus tugev lumesadu. Selle saabumine nägi väga hea välja. 23.11.2015 kell 15.20 ilm.ee kontori aknast.

Tuleb rahulik ja väheste sademetega nädal. Varasemast on hulga külmem – ülekaalu võivad saavutada miinuskraadid ja 21. novembril maha sadanud lumi võib esialgu püsima jääda.

Triinu Sarv.  Lumepilved Pärnus 21. november 2015. a. Autori kommentaar: Pärnus vedas sedasi , et sain aknast välja pildistade lume saju pilve pilte, nii ägeda kujuga. Ma võin puuse panna, aga selline tunne nagu oleks mammad plus veel mõnus pilve sopistus.

49. nädala ilm (30.11.–6.12.2015)

November 29, 2015, 3:05 pm

≫ Next: 51. nädala ilm (14.–20.12.2015)

≪ Previous: 48. nädala ilm (23.–29.11.2015)

$

0

0

30. novembril jõudis osatsüklon (õhurõhk keskmes 970 hPa) Ahvenemaa kohale. Selle lõunaservas oli tormine ilm eeskätt saartel (tugevaim puhang Sõrves – 31,4 m/s), aga ka mandri lääneservas, samas kui sisemaal oli tuul tunduvalt rahulikum. Hooti sadas vihma. Pärnus kerkis mereveetase 130 cm-ni üle keskmise (130,1 cm mõõdeti kell 12.10, vaata pikemalt http://tinyurl.com/pwnmgfw).
Värskeid andmeid: *Laupal novembri sajuhulk: 76,5 mm.
*Marul  novembri sajuhulk 85 mm

*Tartu novembri sademete hulk 52,1mm
Järgmised paar päeva määrab Eesti ilma Soome kohal tasapisi täituv tsüklon. See toob vihma- ja lörtsihooge ning hoiab ilma tuulisena. 2. detsembriks tugevneb kõrgrõhuhari, mis toob vaiksema ja kuivema ilma, kuid kohe seejärel on uued ülitsüklonid liikumas Norra merele ja Skandinaaviasse, tuues kaasa üha uusi soojalaineid.

Rõhuväli ja tuuled 30. novembri hommikul (http://laguja.meteo.net.ee/obs/).

Tuleb valdavalt tsüklonaalne nädal, kuhu mahub ka mõni kõrgrõhuhari. See tähendab muutliku, sageli tuulist ja sajust ilma. Nädala lõpp võib olla kuivem.

29. novembri õhtu jooksul tihenes alates saartest pilvisus ja tuul hakkas tugevnema, saartele saabus vihmasadu. Sadu levis mandrile, kus tuli sulamispiiri laskumise tõttu aluspinnani sekka ka lörtsi ja märga lund.

Satelliidipilt näitas, et saabuv õhumass on labiilne, sest selles oli rohkelt rünksajupilvi, milles registreeriti ka üksikuid välke, lähimad Saaremaa ja Hiiumaa lähistel (http://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20151129).  

Tormi toov (osa)tsüklon jõuab kohale 30. novembri öö jooksul. Ilmateenistus on andnud selle kohta ka hoiatuse. Prognoos on 30. nov õhtuse seisuga selline: Pilvisus tiheneb. Alates Lääne-Eestist hakkab sadama lörtsi ja vihma, mandril võib kohati sadada ka lund. Sadu levib kiiresti itta. Paiguti võib olla jäidet. Mandril tugevneb lõuna- ja kagutuul 6–12, puhanguti 15, saartel tugevneb lõuna- ja edelatuul 14–18, puhanguti 22, pärast keskööd 25–30 m/s Õhutemperatuur on -1...+3, saartel ja kohati rannikul kuni +5°C.

Nii tugevaid tuulepuhanguid nagu YLE prognooskaardil, võib tulla siis, kui tsüklonaalse tuulega liituvad pagid. Keskmine tuule kiirus on sel juhul tunduvalt väiksem. 

Infrapunapildil on aktiivne osatsüklon väga selgelt valge pilvespiraalina näha, selles on ka välke registreeritud (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/).

28.11.2015 Tormine meri. Foto: Triinu Sarv

51. nädala ilm (14.–20.12.2015)

December 15, 2015, 4:42 am

≫ Next: 52. nädala ilm (21.–27.12.2015)

≪ Previous: 49. nädala ilm (30.11.–6.12.2015)

$

0

0

Dartmooris 12.12.2015 ja pilvedesse uppuvad rannakaljud 6.12.2015 Sidmouthis.

Lühikeseks ajaks muutunud sünoptilised protsessid tõid Eesti kohale kõrgrõhuharja kargema ja lumisema ilmaga. See ei jää siiski püsima, sest uus tsüklonite seeria on algamas. Viimasele paneb aluse harja lääneservas (aga ka Kesk-Atlandi tsüklonite idaservas) vähemalt 70. laiustele jõudnud soe ja niiske õhumass, mis suurendab barokliinsust ja käivitab tsüklonite tekke. Need suunduvad suurtel laiustel itta, kandes sooja ja niiske õhumassi Läänemerele.

14.-15. detsembril kujundas ilma nõrgenev madalrõhuväli, mis asendus kõrgrõhuharjaga. See tõi kargema (nõrgad miinuskraadid, rannikualadel siiski plusskraadid) ja kohati lumisema ilma, aga ka selgimisi. 

15. detsembril arenesid merel rünksajupilved, mis liikusid kagusse ja tõid peamiselt tahkes faasis sajuhooge (vt viimasel fotol). Seda põhjustas ilmselt vertikaalse temp.gradiendi suurenemine, mis soodustas õhu püstsuunalist liikumist.

Kõrgrõhuharja servas on tekkinud sukelduja – see suundub üle Karjala kagusse. Ilmselt toob see tuule tugevnemise ja ülemise kihi pilvi, aga mitte sadu. Pärast seda peaksid lääne- või põhjatsüklonid tooma olulise ilma soojenemise. Hetkeseisuga toimub ilmamuutus saju saates – sisemaal esialgu lumi ja lörtsi, hiljem vihm, merel ja rannikualadel võib sajufaasiks olla üksnes vihm.

Kõrgrõhuharjas transporditakse sooja niisket õhku põhja poole (soe front), mis loob tsüklonite tekkeks vajaliku barokliinsuse (DWD). 

14. detsembri lumesadu Alatskivil. Einar Laretei foto

15. detsembril arenesid merel rünksajupilved, mis tõid kagusse liikudes lume-, lörtsi- ja lumekruubihooge.

52. nädala ilm (21.–27.12.2015)

December 21, 2015, 10:43 am

≫ Next: 53. nädala ilm (28.–34.12.2015/3.01.2016)

≪ Previous: 51. nädala ilm (14.–20.12.2015)

$

0

0

22. detsembril oli lauge kõrgrõhuharja mõjul pisut kuivem ja vaiksem ilm, kohati sadas veidi vihma. Õhutemperatuur püsis rekordiline (7...9 °C).
Uus põhjatsüklon toob täiendavat soojust, seetõttu võib õhutemperatuur tõusta 10 °C-ni, ajuti sajab ka vihma.
26. detsembril läheb üle Eesti sügav lohk, mis toob tormise ilma ja seejärel väga külma õhumassi, mistõttu ilm külmeneb oluliselt ja võib omandada talvise ilme.

Hilisõhtune pilvestik Laagris

Tuleb väga sooja alguse, aga talvise pöördega nädal. 

Nädala alguses jätkus rekordiliselt soe ilm troopilise õhumassiga. Õhutemperatuur püsis pidevalt üle rekordtaseme (http://ilm.pri.ee/p%C3%A4evarekordid). 20. detsembri rekordite kokkuvõte: http://www.ilmateenistus.ee/2015/12/eriliselt-soe-nadalavahetus/. 

22. detsembriks õhumass jahtub, mistõttu ülemäärane kuumus annab veidi järele ja õhutemperatuur enam 10 °C-ni ei tõuse, kuid on siiski kindlalt üle 0 °C. 

Uued põhjatsüklonid toovad oma lõunaservades taas troopilise õhumassi sissetunge, nii et üks 10-kraadine päev võib veel ees oodata. Pärast 24. detsembrit õhumass jahtub ja sooja on taas mõnevõrra vähem.

25. detsember võib saada murdepunktiks, kui ühe järjekordse lohu tagalas algab eriti külma õhu sissetung. See võib 26. detsembriks tuua peaaegu talvise ilma lumehoogudega ja 0 °C lähedase õhutemperatuuriga.

Troopiline soojus saabus Eestisse tsüklon Zwi lõunaservas (DWD, Analyse_20151221).

53. nädala ilm (28.–34.12.2015/3.01.2016)

December 27, 2015, 9:20 am

≫ Next: 1. nädala ilm (4.–10.01.2016)

≪ Previous: 52. nädala ilm (21.–27.12.2015)

$

0

0

29. detsembril jõudis intensiivne antitsüklon otse Eesti kohale. See muutis ilma selgeks ja vaikseks (hommikul oli pilvisem ja seoses õhumassivahetusega sadas peamiselt Ida-Eestis vähest lund).
Kui päeval oli õhutemperatuur kuni -4 °C, siis hilisõhtul langes mitmel pool -10 °C-ni ja madalamalegi, kuid saarte rannikualadel püsis 0 °C lähedal.
Loode-Venemaal moodustub teine antitsükloni kese. Kuid Eestit kujundav kese nihkub tasapisi lõuna poole ja soojeneb. See võib tähendada pilvisuse tihenemist. Tuul püsib vaikne või väga nõrk.
Nädala teisel poolel lõunapoolne kese laguneb ja määravaks saab põhjapoolne. Selle lõunaservas on oodata ebatavaliselt külma õhumassi jõudmist Eestisse ja ööpäeva keskmise õhutemperatuuri langemist alla -10 °C (uuel aastal). Õhumassivahetus toob kaasa ilmselt ka lumesaju.

Vaikne, sudune ja -13kraadine Tartu 29. detsembri hilisõhtul.

28. detsembril muutis antitsüklon ilma selgeks ja vaikseks. Nii langes hommikuks õhutemperatuur mitmel pool -10 °C lähedale.
Keskpäeval läks ilm järsult soojemaks, nii et õhutemperatuur tõusis sisemaal enamasti 0...-4 °C-ni, kuid rannikualadel enamasti üle 0 °C, aga olulist tuule tugevnemist või pilvisuse tihenemist polnud, v.a merel (vt järgmises lõigus).
Põhjarannikul algas kiire õhutemperatuuri tõus juba ennelõunal, kui lõuna- ja edelatuul asendus põhjatuulega (merel tugevnes siiski ka tuul puhanguti 15...17 m/s), mis nähtavasti tõi merelt kaasa tunduvalt soojema õhu ja ühtlasi segas aluspinnalähedase külma õhu läbi inversioonikihis oleva soojema õhuga. On märkimisväärne, et kui Harkus oli pärastlõunal õhutemperatuur kuni +1,5 °C ja Pakril õhtul isegi kuni +2,4 °C, siis Vasalemmast anti teada: vasalemmas on terve päev olnud  -7,8 ja nüüd -8,9 kraadi (teade kell 17.48). Maapinna lähedal püsis õhutemperatuur siiski ka Tallinnas jm pidevalt alla 0 °C (hall jäi püsima).
Õhtul langes õhutemperatuur taas kiiresti kuni -8 °C-ni. v.a meretuulega rannikualadel, kus jäi plusspoolele, kuid alates Kirde-Eestist pilvisus tihenes ja õhutemperatuur tõusis taas suhteliselt kiiresti. Lääne-Eesti sisealadel jäi veel pärast kesköödki kohati -8 °C lähedale, sest ilm püsis selge.
Seega tõi päev kaasa märkimisväärseid ja järske kraadikõikumisi rahuliku selge ilmaga. Ilmselt põhjustas seda väga soe õhk üsna maapinna kohal, nii et väiksemgi tuule tugevnemine või pilvisuse tihenemine tõi kaasa tugeva ja kiire õhutemperatuuri tõusu.
Tugevnev antitsüklon tuleb otse Eesti kohale. Kuna suurema mõjuga on soe õhumass, siis võib olla ilm tugeva inversiooni tõttu pilves ja õhutemperatuur üsna 0 °C lähedane, kohati ilmselt plusspoolel. Kui ilm selgineb, võib õhutemperatuur langeda -10 °C-st madalamale, sest ilm püsib antitsükloni keskme all tuulevaikne või nõrga tuulega ja jahtumiseks on selge ilmaga väga soodsad tingimused.
Antitsüklon triivib nädala edenedes lõuna või kagu poole, mistõttu sooja õhumassi mõju tugevneb ja see võib ööpäeva vältel põhjustada märkimisväärseid kraadikõikumisi. Kuid nädala teiseks pooleks on arvutatud Loode-Venemaal antitsükloni uue keskme tekkimine, mistõttu idast saabunud eriti külm õhumass pääseb lääne-loode poole liikvele ja jõuab nädala lõpuks idavooluga Eesti kohale. Sellega seoses on oodata ööpäeva keskmise õhutemperatuuri langemist -10 °C-st madalamale.
Sajuvõimalus on lähipäevil väga väike, kuid seoses külma õhumassi sissetungiga idast ja kagust peaks see suurenema, nii et 2. jaanuari paiku võib mitmel pool sadada lund.

Richard Sööt. 25.12.25 15:34 kuskil Pärnu ja Tõrva vahel

Tuleb kuiv ja varasematest palju külmem nädal

Antitsüklon jääb püsima pikemaks ajaks. Esialgu on õhumass selles enamasti mõõdukalt külm, lääneosas ka soe, aga hiljem on oodata tuuma teket (uus antitsükloni kese kõrgrõhuharjas, mille tunnuseks on suletud isobaaride teke) tõenäoliselt Loode-Venemaal. Sellest areneb ilmselt teine antitsüklon, mille lõunaservas on soodsad tingimused pakaselise õhumassi kohalejõudmiseks kagust või idast (sarnane 2006. ja 2012. a jaanuari juhtumiga). See õhumass on võimeline tekitama vähemalt -25 °C õhutemperatuuri.

Kui tekib uus põhjapoolne antitsüklon, siis selle servas peaks idast ja kagust jaanuari alguses kohale jõudma eriti külm, ilmselt kontinentaalne polaarne õhumass (http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html).

1. nädala ilm (4.–10.01.2016)

January 3, 2016, 10:50 am

≫ Next: 2. nädala ilm (11.–17.01.2016)

≪ Previous: 53. nädala ilm (28.–34.12.2015/3.01.2016)

$

0

0

Uuendused võivad jaanuari jooksul olla ebareeglipärased, vt infot lähetuse kohta.
5. jaanuaril jõudis idatsükloniga ebatavaliselt külm õhumass kohale. Selle mõjul tugevnes mereefekt, samas sisemaal läks selgemaks. Virumaal, kuhu see õhumass juba hommikuks jõudis täielikult kohale, langes õhutemperatuur -25 °C-ni.
Päeva jooksul õhumassi kohalolu tugevnes. Seetõttu jäi õhutemperatuur kohati -20 °C lähedale, põhjarannikul jätkus mereefekt.
Sarnane olukord püsib järgmistel päevadel. Alles nädala lõpus võib minna soojemaks ja sajusemaks.

Idatsükloni kaasatoodud õhumassi levik 6. jaanuarini (http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html).

Jana Kuusemäe. Töölt koju jõudes ootas ilus tervitus Raplamaal 04.jaanuar 2016, kell 17.48

4. jaanuaril jäi Eesti saabuva idatsükloni serva, mistõttu kohati jäi pilviseks ja sadas kerget lund, samas avaldas mõju ka antitsükloni edelaserv, kus ilm selgines ja õhutemperatuur langes Virumaal hommikuks -25 °C-ni.
Päeva jooksul sarnane rahulik ilm püsis, õhutemperatuur küll tõusis, aga jäi enamasti -10 °C-st madalamaks. Alles õhtul suurenes idatsükloni mõju niivõrd, et muutunud õhu liikumine tõi merelt Põhja-Eestisse lund; sisemaal sadas tsüklonaalse pilvemassi mõjul, mitmel pool nähti valgussambaid.
Järgmiste päevadel toob idatsüklon külma õhku lisaks, nii et temperatuur langeb ja võib päevalgi jääda -20 °C lähedale.

Jana Kuusemäe. Rohkelt värvilis öid kaamera seltsis ka uuel aastal! Päris selle aasta pilt pole. Tegelikult ongi hea, et virmalised otsustasid natukene ennem keskkööd pilvede taha varjuda. Uus väljakutse selleks aastaks. grin-emotikon
31.12.2015 kell 23.25 Raplamaal ISO 800; WB 3037; säri 15sek; F2,8

Tuleb külm ja kohatise lumesajuga nädal.

Nädala algul jätkub idatsüklonite seeria, mille käivitas antitsükloni servas pooluseni jõudnud soe õhumass, mis levis edasi Põhja-Venemaale. Esimene neist tõi lume, teine aga toob suurema külma. See on nii ilmakaardil kui satelliidipildil näha, kandudes idavooluga edasi läände.

Kuigi uuel idatsüklonil on kaasas ka lumesajud, avaldub Eestis pigem mereefekt, seega võivad mõned kohad uue lumeta jääda. Õhutemperatuur oleneb tsükloni piires pilvisusest, sest tuul on ilmselt nõrk. Pilves ilmaga on õhutemperatuur enamasti -15...-20 °C, aga kui selgineb, siis langeb vaikse ilmaga kohati -30 °C-ni ja madalamalegi (muuhulgas vt http://www.yr.no/place/Estonia/Harjumaa/Tallinn/long.html) – Eesti kohale jääb mõneks ajaks püsima -20  °C isoterm.

Nädala lõpuks soojeneb saabunud ebatavaliselt külm õhumass ja ilm muutub siis samuti soojemaks.

Idatsükloni soe sektor laotus öösel Põhja-Eesti kohale (sooja frondi üleminek selgelt näha http://www.upload.ee/image/5450714/temp3.1.2016.jpg), hiljem sattus Eesti nn külma sektorisse, mis on tsüklonites üldse harv olukord (https://www.aro.lfv.se/Links/Link/ViewLink?TorLinkId=229&type=MET) ja järjekordne idatsüklon on satelliidipildil juba näha (paremal, http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/).

Päivi Palts. 2.01.2015 Leppneeme sadamas

2. nädala ilm (11.–17.01.2016)

January 10, 2016, 12:29 pm

≫ Next: 3. nädala ilm (18.–24.01.2016)

≪ Previous: 1. nädala ilm (4.–10.01.2016)

$

0

0

Hoiatus(ADEO31)

ADEO31 EETN 121435 HOIATUS 3 TALLINNA LENNUVÄLJA KOHTA KEHTIB 121700/131700 VAADELDAKSE LUMESADU TUGEVNEB=http://www.lennuilm.ee/opmet/

12. jaanuaril määras ilma Venemaale liikunud (lõuna)tsüklon. Selle mõjul püsis ilm pilves ja sadas lund.
Hommikul täheldati Lõuna-Eestis ka jäätuvat uduvihma, mis tekitas jäidet (lõunatsüklonite korral on allajahtunud sademed talvel tavalised, sest külma õhu kohale saabub troopiline õhumass, milles sademed sulavad).
Õhtul tugevnes Soome lahel mereefekt, mis tõi põhjarannikule tugeva lumesaju. Tuul jäi nõrgaks. Õhutemperatuur püsis -8...-10 °C piires, Liivi lahe rannikualadel oli õhtul kuni -13 °C.
Tsükloni tagalas jätkub külma õhumassi saabumine ja kohalolu tugevnemine. Seetõttu peaks esialgu ka mereefekt püsima, aga sisemaal sadu pigem nõrgeneb. Kui läheb selgeks, siis võib õhutemperatuur langeda -20 °C-ni ja madalamalegi.

Inga Sõelsepp. Kui Võrumaal on praegu pilves, siis meie siin Tallinnas ei saa pilvedega väga kelkida. Aga midagi ikka on. 10.01.2016 kell 11.19

11. jaanuaril jõudis kohale tsükloni serv, mistõttu pilvisus tihenes, tuul tugevnes ja hakkas tuiskama. Õhutemperatuur tõusis valdavalt -10 °C-ni, saartel oli soojem (kuni -2 °C, õhtul langes paar kraadi).
Tsüklon liigub Venemaale, tuues Eestisse lumesaju ja tuisu. Õhutemperatuur on võrreldes eelnevate päevadega kõrgem.
Hiljem kandub põhjast Eesti kohale väga külm õhumass, nii et kui tuul nõrgeneb ja läheb selgeks, võib õhutemperatuur taas langeda  -25 °C-ni, kuid pilves ilmaga püsib  -10...-15 °C piires,

9. jaanuar 2016: pilt tehtud päikese loojanu ajal, kui meri hakkas aina rohkem ja rohkem aurama. Triinu Sarve foto

11. jaanuari Grenoble: +15 °C ja äikeseline (Météo-France andis ka ohtliku ilma hoiatuse). Foto  on loengute vaheajast, kui hakkas kõmisema ja äike tuli üle mägede.

Tuleb südatalvise ilmaga (parajalt külm ja lumesadude, tuiskudega) nädal.

Suurbritannia kohal oleva tsükloni idaservas (Poola kohal) tekib osatsüklon, mis mõjutab järgmistel päevadel Eesti ilma: see toob esialgu tuule tugevnemise, siis lumesaju ja lõpuks külma õhu advektsiooni kirdest ja põhjast. Seetõttu madal õhutemperatuur püsib, kuigi eelmisest nädalast on siiski oluliselt soojem. 

Nädala teisel poolel on ilm kuivem ja külmem: õhutemperatuur võib langeda taas -20 °C-ni.

Rein Tafenau. Külmapealinn Mustla! 08.01.2016 20:20

---

3. nädala ilm (18.–24.01.2016)

January 17, 2016, 1:46 pm

≫ Next: 4. nädala ilm (25.–31.01.2016)

≪ Previous: 2. nädala ilm (11.–17.01.2016)

$

0

0

19. jaanuari ilma määras Eestis madalrõhuväli ja Soome lahel paiknev frontaaltsoon. Selle mõjul oli ilm pilvine, kohati esines sajuhooge lumena.  Õhutemperatuur oli päeva vältel valdavalt -1...-5 °C, saarte rannikualadel  0 °C lähedane, kuid Lääne-Eestis oli selgimisi rohkem ja seal langes õhutemperatuur õhtul kohati -8 °C-ni, tekkis udu.
Edelast läheneb pisike tsüklon, mis võib ööseks ja hommikuks tuua lauslume. See jääb Eesti kohale või vahetus lähedusse täituma. Õhumass samal ajal jahtub tasapisi.
Edaspidi jääb Venemaale püsima tsüklon, aga läänest läheneb kõrgrõhuhari. Kui Venemaal olev tsüklon süveneb, siis ei pääse kõrgrõhuhari või sellest arenev antitsüklon itta ja ilm jääb külmaks.

Maret Lokotar. PIlved olid täna ikka väga madalal..................16.01.16 kell 15.40 Kose-Uuemõisa

18. jaanuaril saabus loodest Eesti kohale sukelduja (rohkem sellistest tsüklonitest lk 44 http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/2622/paljak_taimi.pdf), mis tõi kaasa sooja õhumassi ja lumesajud.
Õhutemperatuur tõusis rannikualadel (peamiselt saartel ja kohati mandri lääneservas) hommikuks üle 0 °C, kuid mandril ja ilmselt ka saarte sisealadel püsis enamasti 0...-6 °C piires, Virumaal oli külmem (päeval Narvas -8,2 °C, õhtul langes -10 °C-st madalamale, kuid siis tõusis tagasi päevasele tasemele), sest seda mõjutas põhjapoolne külm õhumass.
Õhtul muutus ilm kuivemaks ja kohati selgines – seal läks taas külmemaks, kuid mujal, kus pilves, püsis suhteliselt kõrge õhutemperatuur. Hiljem tihenes pilvisus kõikjal uuesti ja õhutemperatuur püsis -1...-4 °C, saarte rannikualadel kohati plusspoolel, Narvas -8 °C.
Loodest saabunud soe õhumass jahtub tasapisi ja seetõttu läheb uuesti külmemaks. Pilves ja sajuse ilmaga (lumesadude võimalus püsib suur) on enamasti  -5...-10 °C, selge ilmaga külmem.
Nädala lõpuks peaks ülekaalu saavutama antitsüklon või Kesk-Euroopast lähtuv kõrgrõhuhari, kuid selle dünaamika on praegu veel ebaselge

18. jaanuaril mõjutas Eestit sooja õhumassiga sukelduja loodest, samas kui Soome kohal oli väga külma õhumassiga tsüklon, mis avaldas mõju peamiselt Virumaal (ülal: http://ilmatieteenlaitos.fi/, all: DWD).

Tuleb talviselt külm ja lumine nädal.

Nädala alguses määrab ilma ikka põhjapoolne tsüklon, mis toob esmalt soojema õhumassi, aga hiljem jätkuvalt lumesadusid. Õhutemperatuur tõusis juba 18. jaanuari öösel mõnel pool rannikualadel üle 0 °C, kuid sisemaal on see siiski vähetõenäoline (tunduvalt soojemaks läheb küll).

Nädala edenedes tsüklon aeglaselt täitub ja ilm võib muutuda tuulevaikseks. Õhumass jahtub tasapisi. Kui ilm selgineb, võib tekkida udu ja härmatis, õhutemperatuur aga langeda -20 °C lähedale, pilves ilmaga on soojem, -10 °C lähedal, rannikualadel veelgi soojem (kui tuul mere poolt).

Nädala lõpus tugevneb läänepoolse antitsükloni mõju, kuid sajuvõimalus ei pruugi väheneda, vaid jätkuvalt on oodata vähemalt kohatist lumesadu. Hiljem peaks antitsüklon või selle hari tulema Eesti kohale. Kui külm õhumass püsib, võib olla päikeseline / lumesajuga (külmas õhumassis pilved jäätuvad, mistõttu sadu on tõenäoline), aga kui on soe õhumass, siis tugeva inversiooni tõttu ilmselt pilves (õhutemperatuur sel juhul 0...-10 °C).

Katri Lumi. 16.01.2016 Rapla

Pärast lumetormi Grenobles (17. jaanuaril üks linna rohealadest). Kahel pildil on näha, et mingiks hetkeks tekkisid kahes väga erinevas geograafilises kohas praktiliselt samad ilma- ja loodusolud.

4. nädala ilm (25.–31.01.2016)

January 24, 2016, 1:21 pm

≫ Next: 5. nädala ilm (1.–7.02.2016)

≪ Previous: 3. nädala ilm (18.–24.01.2016)

$

0

0

26. jaanuaril jõudis Eestisse madalrõhulohk koos sooja õhumassiga. See tõi vihma ja jäätuvat vihma, kohati oli sadu tugev, õhtuks eemaldus suurem sadu itta. Õhutemperatuur tõusis 0...3 °C-ni ehk kõikjal plusspoolele.
Soe ja sajune ilm jätkub, sest ilma määrab läänetsüklonite seeria.

Radaripilt (vasakul, http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/radaripildid/komposiitpilt/) ja satelliidipilt (paremal, http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/) 26. jaanuari hommiku kohta. 

Kollased ja oranžid alad radaripildil on tekkinud sulamispiirist, mistõttu kaja ei vasta sajuintensiivsusele. Satelliidipildil on näha sooja õhumass areaal läbipaistmatu valge pilvemassina (väga suure vertikaalse ulatusega pilvestik).

Jäätuv vihm Tartus. Fotolt ei ole sadu otseselt näha, aga võib siiski kindel olla, et sel hetkel sadas mõõdukat vihma, kuid õhutemperatuur oli -0,5 °C. Regina Alberi foto

25. jaanuaril määrasid ilma järjestikused madalrõhulohud soojade frontidega. Päeva jooksul püsis õhutemperatuur stabiilne ehk samades piirides nagu eelmisel päeval (0...-8 °C), õhtul isegi külmenes kohati Lääne-Eestis, kus arenes udu.
26. jaanuarist kuni veebruarini on õhutemperatuur kõikjal enamasti üle 0 °C, sajab valdavalt vihma, mõnel hetkel võib ka lörtsi või märga lund tulla (suurema tõenäosusega 29. jaanuaril). Mõningast jahenemist võib oodata veebruari algul.

Andres Tuzberg. millega tegu muu maja kohal [Vasalemmas] oli see.
Väljavõte Eesti looduse haloartiklist (järgnev käib antud juhul siis kuu kohta): Seniidikaar on ilusaim värvidega halovorm. Sellel eristub hästi roheline toon. Vahel nimetatakse seniidikaart ka pilvenaeratuseks või äraspidiseks vikerkaareks. Selle tekkimiseks on vajalikud samasugused plaatjad jääkristallid (liistakud) nagu sappide puhul, ent valgus siseneb neisse põhitahu kaudu ja väljub külgtahu kaudu. See nähtus võib ilmneda ka jääprismade puhul.
Seniidikaar ei moodusta täisringi, kuid viimase puhul saaksime rääkida juba üliharuldasest Kerni halost, mida pildistati esimest korda maailmas alles 2007. aastal Soomes. Seniidikaar saab tekkida ainult siis, kui päikeseketas on horisondist vähemalt 32,3° madalamal . Kuna see halovorm päris seniidis siiski pole, on vahest täpsem nimetus „seniidilähedane kaar”.

Tuleb soe, sajune ja tuuline ehk ägedate tsüklonaalsete rünnakutega nädal (algamas on uuesti sünoptiline sügis või hoopis varakevad?).

Nädal algab veel talviselt: sajab veidi lund, enamikes kohtades püsib õhutemperatuur alla 0 °C, kohati rannikualadel on soojem. 26. jaanuariks see olukord muutub: kohale jõuab madalrõhulohk sooja õhumassi ja ühes sadudega (alguses, kui üldse, võib olla lumi ja lörts, kuid hiljem juba vihm); kõikjal tõuseb õhutemperatuur üle 0 °C.

Soe, sajune ja tuuline või tormine ilm peaks püsima veebruarini. Enamasti sajab vihma, aga aeg-ajalt võib ka lörtsi tulla, kui tsüklonite või nende lohkude vahele kiilub veidi jahedam õhumass.

 Kairo Kiitsak. Tugev lumesadu Jõgeva linnas 24.01.2016

Grenobles on alanud kevad ja ilmad peaksid õige varsti suviseks muutuma. 24. jaanuar oli vastupidiselt Eesti tuisusele ja sajusele ilmale tuulevaikne, soe ja peaaegu pilvitu. Vaade ühele linnale lähedal asuvast mäe tipust.

5. nädala ilm (1.–7.02.2016)

January 31, 2016, 3:15 pm

≫ Next: 6. nädala ilm (8.–14.02.2016)

≪ Previous: 4. nädala ilm (25.–31.01.2016)

$

0

0

2. veebruaril määras ilma liitsüklon, mille lohud liikusid üle Eesti. Need tõid kaasa sajuse ilma ja sooja õhumassi. Sadu muutus hommikul kõikjal vihmaks, päeval oli sadudes vaheaegu, õhtul oli vihmasadu hootine ning õhutemperatuur tõusis 2...5 °C-ni. Õhurõhk langes hommikuks alla 980 hPa. Tuul oli tugev või tormine (merel ja rannikualadel puhangutega üle 20 m/s).
Ööpäeva jooksul on oodata veel ühe sügava lohu üleliikumist itta. See toob uued sajud, mis võivad olla kohati tugevad, samas ka veidi külmema õhumassi, nii et 3. veebruari õhtuks võib vihm kohati asenduda lörtsi ja lumega. Seejärel jätkub ilm veidi jahedama ja talvehõngulisemana.
Nädala lõpuks on endiselt oodata sooja õhumassi, mis soodustab kevade arengut.

1. veebruaril oli Tallinnas sombune ja soe ilm. Regina Alberi foto

Samal ajal valitses OHP-s päikeseline ja suviselt soe ilm. Orograafilise mõjutuse tagajärjel tekkis seisulained, mis pakkusid suurepäraseid läätspilvede vaatemänge.

1. veebruaril jõudis kohale uue tsükloni lohk. See tõi mitmele poole lume- ja lörtsisaju, kohati vihma ja sadu oli tugev; päeval oli sadudes vaheaeg, aga õhtul jõudis saartele uus sadu, mis liikus järgneval ööl üle Eesti itta. Õhutemperatuur püsis päeva vältel valdalt 0...1 °C vahel.
Tekkinud liittsüklon mõjutab ilma mitu päeva. Alguses on selle lõunaservas sajune ja tuuline ilm, kusjuures sajab ka lund ja lörtsi, hiljem muutub ilm rahulikumaks ja veidi külmemaks.
Nädala lõpuks peaks kohale jõudma soe õhumass ja ilm on taas vesisem.

Inge Baikov. 1.02.2016 kl.8.41 sadas Raplas väga-väga laia lund ja lumesadu kestis vähe aega.

Kontrastiks: OHP-s algas hommik põrgulikult, päev oli 20-kraadise õhusoojaga ja lõõmavalt päikeseline.

Tuleb soe ja tuuline nädal.

Nädala alguses määrab ilma Norra mere tsüklon, millega liitub ookeanilt saabuv teine, kuid veel väga aktiivne tsüklon. See toob lisasoojust ja muudab tuule tugevaks. 

Nädala edenes liigub tsüklon tasapisi täitudes üle Skandinaavia Loode-Venemaale. Selle piires olev õhumass jahtub, mistõttu suureneb lörtsi ja lume võimalus, aga talvist ilma pole siiski oodata. 

Nädala lõpus on oodata Suurbritannia kohale järjekordset tsüklonit, mis toob Eestisse taas sooja õhumassi.

24. jaanuar Tartus. Sellist rahulikku ja külma talveilma pole mõnda aega oodata. Jane Alberi foto

6. nädala ilm (8.–14.02.2016)

February 7, 2016, 11:00 am

≫ Next: 7. nädala ilm (15.–21.02.2016)

≪ Previous: 5. nädala ilm (1.–7.02.2016)

$

0

0

Kommentaariumi link

10. veebruaril jõudis Rootsi ranniku kohale sügav osatsüklon (õhurõhk keskmes 978 hPa). Selle idaservas saabusid Eesti kohale vihmasajud, kusjuures soojal frondil näitas radar isegi üsna tugevat sadu, tegelikult sadas üsna vähe. Ilmselt oli selle põhjuseks (osaline) sulamispiir, mis radarikaja võimendas. Vihmasajud jätkuvad siin-seal kogu päev, kuid kogu maad haaravat laussadu pole.
Saabunud soojas õhumassis on õhutemperatuur valdavalt 3...6 °C.
Tsüklonid ja osatsüklonid okludeeruvad ning õhumass jahtub nende piires. Viimaks hakkab ilma kujundama lõunatsüklon, mis oma põhjaservas hoiab jahtunud õhumassi. Seetõttu asendub vihm lörtsi ja lumega, õhutemperatuur langeb aga 0 °C lähedale. Ilmselt talvine ilm esialgu püsib või süveneb, sest lõunatsüklon toob põhjapoolsetelt laiustelt kaasa külma õhumassi, samal ajal jahtub ka ise.

Vihmane ilm 9. veebruaril Adaveres.

9. veebruaril tõi Norra mere tsükloni lohk uued sajud (vihm) ja soojema õhumassi, nii et õhutemperatuur oli valdavalt 2...6 °C.
Prantsusmaalt on oodata osatsükloni saabumist Läänemere kohale. Selle idaservas jätkub soe ja vihmane ilm. Hiljem õhumass jahtub veidi ja vihma asemel võib oodata lörtsi või lund (12. veebruarist).

Inge Baikov. 6.02.2016 kl.11.52 Raplamaa, Kumma.

8. veebruaril määras ilma jätkuvalt Norra mere tsüklon, mille lohk tõi Eestisse saju. Idast läände liikuv külm front võimaldas sulamispiiril kohati laskuda aluspinnani, mistõttu mitmel pool muutus vihm lumeks ja lörtsiks. Kuna õhumass jäi soojaks, siis saju nõrgenemisel ja lõppemisel tõusis sulamispiir tagasi (ca 400–800 m kõrgusele aluspinnast) ja õhutemperatuur püsis enamasti 1...4 °C piires, hommikul ja saju ajal oli kohati 0 °C lähedal.
Tsüklonite idaservas jätkub soe ja vesine ilm. Aeg-ajalt toovad lohud ja osatsüklonid kaasa saju (enamasti vihm, kuid võib ka lörts olla).
Nädala edenedes peaks suurenema lõunatsüklonite mõju. Esialgu võib see tähendada mõningast ilma külmenemist, enne kui Vahemere või Musta mere äärest jõuab kohale soe õhumass.

Lumesajune päev Laagris. Saju algus ja lõpp olid vesised, sest sulamispiir jäi siis kõrgemale.

Tuleb soe ja niiske nädal.

Eesti jääb enamasti tsüklonite lääneserva, kus on vastasseis Lõuna-Venemaa / Kasahstani sooja antitsükloniga, nädala teisel poolel annavad tooni ka lõunatsüklonid. Enamasti Vahemerelt saabuv soojus hoiab õhutemperatuuri enamasti üle 0 °C, aeg-ajalt sajab vihma. 

Nädala lõpus võib õhumass jaheneda ja suureneb lörtsi / märja lume võimalus.

Einar Laretei. Lumesadu 5. veebruaril Alatskivil. Sellist vaatepilti ei pruugi niipea näha.

7. nädala ilm (15.–21.02.2016)

February 14, 2016, 10:47 am

≫ Next: 8. nädala ilm (22.–28.02.2016)

≪ Previous: 6. nädala ilm (8.–14.02.2016)

$

0

0

2016. a suvel on juba seitsmendat aastat järjest plaanis korraldada ilmahuviliste ja äikesevaatlejate kokkutulek, kuid seekord konverentsi nime all, täpsemalt: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/kokkutulek_2016.htm.

17. veebruaril määrab ilma Poolast Ukraina kohale liikuv antitsüklon, mille hari ulatub üle Baltikumi. Harja telg jõuab päeva jooksul Venemaale, mistõttu avaneb tee soojale õhumassile.
Ilm oli öösel ja hommikul enamasti selge või vähese pilvisusega, pilvisem vaid Lõuna-Eestis. Õhutemperatuur langes kohati -9 °C-ni, kuid enamasti jäi siiski 0...-6 °C vahele, saarte rannikualadel oli soojem. Päeval päikeselise ilmaga ja soojenevas õhumassis on oodata enamasti üle 0 °C, kuid pole välistatud, et kohati tõuseb kuni +5 °C-ni
Kuula ilma kokkuvõtet ja -prognoosi ka E. Pedassaare esituses:
http://www.ilmateenistus.ee/wp-content/themes/emhi2013/data/raadio/ilm_2016-02-17_09_puhas.mp3b
Soojem õhumass toob kaasa pilvisuse tihenemise (võib olla tekib esialgu udu), hiljem suureneb ka sajuvõimalus. Saabuv soe õhumass tekitab ilmselt tugeva inversiooni, mis tähendab jäite ja kiilasjää ohtu, samuti allajahtunud sademete võimalust (juhul, kui sajab midagi).
Edaspidi hakkavad ilma määrama läänetsüklonid, mis toovad tuulise ja sajuse ilma. Antitsüklon liigub kaugemale itta, ilmselt Uuralite või Lõuna-Venemaa kohale.

16. veebruaril tugevnes antitsükloni mõju. Saabunud külmas ja kuivas õhumassis selgines hommikul taevas peaaegu kõikjal. Õhtul tihenes kohati pilvisus, eriti Harjumaal. Ilm püsis üsna vaikne ja päikeselise ilmaga tõusis õhutemperatuur hommikuselt kohati -7 °C-st valdavalt 0 °C lähedale.
Musta mere äärde, sh Bulgaariasse ja Rumeeniasse, on jõudnud võimas kuumalaine (päeval kuni 24 °C, Türgis koguni 32 °C; ilmateenistused on kuumuse eest ka hoiatanud). Venemaale liikunud lõunatsüklon suunab kuumalaine itta, st peamiselt Venemaale, kuid antitsükloni jõudmisel Venemaale läheb kuum õhk ka põhja poole liikvele.
18. veebruariks peaks see õhumass juba märgatavalt jahtununa jõudma Baltikumi, põhjustades esialgu lumesadu, hiljem ka sula. Näib siiski, et 10. veebruari +6 °C ikkagi ei kordu, sest siis oli õhumassi transport põhja tugevam ja kestvam.
Kuna antitsüklon liigub eest ära Venemaale, pääsevad mõjule läänetsüklonid. Need muudavad ilma tuulisemaks ja hoiavad sooja. Venemaa kuum antitsüklon ei pruugi siiski lõplikult laguneda või Uuralite taha minna, vaid võib aeg-ajalt tugevneda ja aidata kaasa troopilise õhumassi sissetungidele.

Päikeseline ilm Saadjärve ääres.

15. veebruaril jäi Eesti rõhkkondade vahelisse alasse (sadulasse), kus ilm oli vaikne, aga pilves.
Lõunatsüklonid tõid Ida-Eestisse suure lumesaju, mis kasvatas lumikatte kuni 20 cm paksuseks, kuid see lumi on märg – õhutemperatuur püsis jätkuvalt 0 °C lähedal või veidi kõrgemal (kuni +2 °C saarte rannikualadel).
Ilmakaardil on näha lõunatsüklonite ja põhjatsüklonite (sukelduja) vastasseis. Eestile saab esialgu tähtsamaks ilmselt sukelduja, sest Poolas tekkinud lõuna-osatsüklon liigub kirdesse ja viib suurema saju Valgevenesse, hiljem Venemaale.
Sukelduja tagalas saabub Läänemerele külmem õhumass ja ühtlasi tugevneb antitsüklon. Viimane liigub paari päevaga üle Baltikumi itta, avades tee soojemale õhumassile. See tähendab uusi sadusid ja ilma soojenemist nädala lõpus.

Üsna suurt osa Euroopast katavad lõunatsüklonid ja nende osad. Näha on Poola kohal tekkiv lõuna-osatsüklon, mis liigub kirdesse ja Eesti ilma otseselt ei pruugigi mõjutada. Põhja-Euroopas on näha loode-kagusuunalist sukeldujat, mis saab esialgu peamiseks ilmakujundaks. Lisaks sellele on näha Norra mereni ulatuvat kõrgrõhuharja, misa pärineb Assoori maksimumist ja millest areneb antitsüklon (DWD).

Tuleb kargem, aga siiski mitte päris talvine nädal. Esialgu mõjutavad ilma lõunatsüklonid, seejärel saab määravaks antitsüklon. 

Nädala alguses jätkub pilvine ja kohati sajune ilm lõunatsüklonite mõjul; õhutemperatuur püsib 0 °C lähedal.

Edaspidi paistab, et Assoori maksimumist areneb Kesk-Euroopa kohal antitsüklon, mis jõuab Baltikumi kohale, muutes ilma kuivaks ja selgimiste korral ka kargeks. Siiski olulist külmenemist ei ole oodata: pilves ilmaga on õhutemperatuur 0 °C lähedal, ainult selge ilmaga võib kohati langeda -10 °C lähedale.

Nädala lõpus suureneb arvatavasti tsüklonite mõju ja läheb tuulisemaks, samuti on oodata lumesadusid (kohati võib olla lörts).

\Lumine sõbrapäev Võrumaal. Ain Vindi foto