Quantcast
Channel: Ilm ja inimesed
Viewing all 606 articles
Browse latest View live
↧

47. nädala ilm (20.–26.11.2017)

November 20, 2017, 3:52 pm
$
0
0
Kommentaariumi link
NB! Lõppenud pilvejahist ja tulemustest on juttu teadussaates "Labor": http://vikerraadio.err.ee/v/labor/saated/4e13e005-3df9-4a00-8535-ec88b59a7853/labor-progress-ja-pilved. Pilvejahi pidulik lõpetamine on 27. novembril kell 16 Teletornis: https://ilm.ee/index.php?516641.
Eelmist postitust on täiendatud, sh lisatud info 18. novembri äikese ja Vahemerel tegutsenud NUMA – Medicane (Mediterranean+Hurricane) – kohta.

24. novembril ulatus Norra merelt Läänemerele madalrõhuala kaguserv, öösel liigub madalrõhulohk merelt kirde suunas, päeval sirutub kagu poolt lauge kõrgrõhuhari. Nii oli pilves ilm, Lääne-Eestis oli paiguti selgimisi. Kohati sadas vihma, ida pool, eriti Pandiverel, oli udune. Puhus lõunakaartetuul 4–10, rannikul puhanguti 15 m/s, pärastlõunal nõrgenes veidi. Õhutemperatuur oli 3...8 °C.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Päeval on Läänemerel lauge kõrgrõhuhari, öösel liigub väike madalrõhkkond Läänemere lõunaosast põhja-kirde suunas. Nii on pilves ilm, sajab vihma, sisemaal tuleb esialgu ka lörtsi. Hommikuks taandub tihedam sadu kirdesse ja edela pool on selgimisi. Puhub lõuna- ja kagutuul 4–10, rannikul puhanguti 14 m/s, pärast keskööd saartest alates pöördub edelasse. Õhutemperatuur on Ida- ja Kesk-Eestis 0...3, läänes kuni 7 °C.
Ilm järgmistel päevadel. Laupäeva (25.11.) öösel liigub üle Eesti aktiivne madalrõhulohk. Ilm on vihmane. Puhub väga tugev kagutuul, puhanguid on rannikul 15 m/s, pärast keskööd asendub saartest edela- ja jääb veidi nõrgemaks. Õhutemperatuur on 0...3, Eesti lääneservas 7 °C. Päeval liigub üle Eesti lauge kõrgrõhuhari ja saju võimalus on väike. Edela- ja läänetuul on mõõdukas, õhtuks tuul nõrgeneb ja asendub lõunakaarte-. Õhutemperatuur on 4...7 °C. 

Ott Tuulberg. Pilved rämmar. 24/11/2017; Ipswich, Ühendkuningriigid.

23. novembril jõudis uus aktiivne madalrõhkkond Norra merele ja tuli üle Skandinaavia Läänemerele. Seetõttu pilvisus ja kagutuul tugevnes (puhangud üle 21 m/s), lääne poolt hakkas sadama lund ja tuiskama, õhtu poole sadas ka jäävihma. Õhtuks tõusis õhutemperatuur kõikjal üle 0 °C ja sajud eemaldusid.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Aktiivne madalrõhulohk liigub Läänemere kohalt põhja. Jätkub pilves ilm, kohati sajab vihma. Puhub lõunatuul 5–10, rannikul puhanguti kuni 14 m/s. Õhutemperatuur on 3...8 °C (öösel veel kohati ida pool 0 °C lähedal).
Ilm järgmistel päevadel. Laupäeva (25.11.) öösel liigub üle Eesti aktiivne madalrõhulohk. Ilm on vihmane. Puhub väga tugev kagutuul, puhanguid on rannikul 15 m/s, pärast keskööd asendub saartest edela- ja jääb veidi nõrgemaks. Õhutemperatuur on 0...3, Eesti lääneservas 7 °C. Päeval liigub üle Eesti lauge kõrgrõhuhari ja saju võimalus on väike. Edela- ja läänetuul on mõõdukas, õhtuks tuul nõrgeneb ja asendub lõunakaarte-. Õhutemperatuur on 4...7 °C. 

Liisi Sokk. Räme udu 22. novembril Laiusel


Ott Tuulberg. Sünge rämmpilvine õhtu. 23/11/2017; Barking Tye, Suffolk, Ühendkuningriigid.

22. novembril liikus aktiivne madalrõhulohk Taani lähedalt üle Läänemere kirdesse. Nii oli enamasti pilves ilm, kohati sadas veidi lörtsi ja lund, saartel ja rannikul ka vihma. Mitmel pool oli udu ja jäidet, paiguti ka härmatist.
Tuul oli valdavalt kagust ja väga nõrk, alles õhtul hakkas tugevnema. Udustes paikades oli kogu päeva 0...–3 kraadi, merel ja kohati rannikualadel soojem.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Aktiivne madalrõhulohk liigub Taani lähedalt üle Läänemere kirdesse. Nii on öösel ilm mandril veel sajuta, kuid vastu hommikut hakkab saartel lörtsi ja vihma sadama ning hommikul jõuab sadu lume ja lörtsina mandrile. Päeval on pilves ilm, saartel sajab vihma ja lörtsi, mandril lisaks lund, kohati ka vihma, õhtupoolikul jäävad sajuhood harvemaks. Puhub kagu- ja lõunatuul 7–12, puhanguti 15, saartel ja rannikul kuni 20 m/s (tugevneb hommikuks). Õhutemperatuur on –1...4, saartel kuni 6 °C.
Ilm järgmistel päevadel.Reedel (24.11.) püsib kõrgetesse õhukihtidesse ulatuv madalrõhkkond Norra ranniku lähistel – selle serv ulatub üle Läänemere. Öösel sajab mõnes kohas vihma, sisemaal ka märja lume võimalus. Puhub väga tugev kagutuul: öö hakul on rannikul veel puhanguid 20 m/s, kuid pärast keskööd annab pisut järele. Õhutemperatuur on 2...7, Ida-Eestis on öö hakul 0 °C lähedal.
Päeval sajab kohati vähest vihma, õhtul läheb saartest alates sadu laialdasemaks ja tihedamaks. Lõunatuul veidi nõrgeneb, kuid puhangud ulatuvad rannikul endiselt veel kuni 14 m/s. Õhutemperatuur on 3...8 °C.
Soe ja vihmane ilm jääb püsima mitmeks päevaks.

Einar Laretei. Udu Alatskivil 22.11.2017. 22. novembri hommik algas tiheda uduga ja külma oli 3,0 kraadi. Rohkem infot http://einlar.simplesite.com/. 


Kairo Kiitsak. Udune ilm Tartu linnas 22.11.2017


21. novembril täitus madalrõhkkond Eesti kohal. Seetõttu oli pilves ilm. Mitmel pool sadas lörtsi, lund ja vihma, kohati oli  sadu tugev, kuid sajualad polnud suured, ent seevastu väheliikuvad – mõnel pool sadas õhtuks kuni 5 cm lund. Paiguti oli udu ja jäidet, eriti õhtul.
Puhus muutliku suunaga tuul 1–6, saartel ja looderannikul enamasti põhjakaartetuul kuni 9 m/s (vaid Vilsandil oli tuulepuhang 10,6 m/s). Õhutemperatuur oli enamasti –1...3, kohati merel ja rannikutel kuni 5 kraadi.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Väheaktiivne madalrõhkkond täitub Eesti kohal. Madalrõhulohk liigub Põhjamerelt Läänemere lõunaosa kohale. Nii on pilves, selgimistega ilm, kuid selgimisi võib rohkem olla. Kohati võib sadada veidi lörtsi ja lund, saartel ja rannikul suurema tõenäosusega vihma. Puhub kagutuul 3–9, õhtul saartel kuni 12 m/s. Õhutemperatuur on –1...3 °C. Teedel püsib libeduseoht, sest on jäidet ja kiilasjääd!

Padulumi 21. novembril Laagris. Ilmateenistus on padulume defineerinud: "Intensiivne lumesadu, sajuhulk 7–19 mm, kestvus 12 tundi ja vähem (haaratud 30% territooriumist – viimane asjaolu tähtis hoiatuse väljastamiseks)", vt lähemalt http://www.ilmateenistus.ee/ilmatarkus/kasulik-teada/hoiatuste-kriteeriumid/.

***

Tuleb mõõdukalt külma algusega, kuid seejärel juba väga soe hilissügisene nädal. 

Nädala alguses täitus madalrõhkkond Eesti kohal. Seetõttu oli lõunakaartetuul (merel ja läänerannikutel peamiselt põhjatuul) suhteliselt nõrk, vaid Pakril ulatus puhang 10 m/s. Mitmel pool sadas vähest lund, lörtsi või vihma (rannikualadel oli ülekaalus vihm või uduvihm), õhtul tekkis sisemaal udu. Sooja oli 0...5 kraadi, kusjuures suuremas osas sisemaast oli ka päeval 0 °C lähedase õhutemperatuuriga, sealjuures hommikul kohati ja õhtul mitmel pool 0...–3 kraadi.
Teisipäeval (21.11.) püsib Eesti kohal madalrõhuala, kuid see jääb tunduvalt nõrgemaks. Mõnes kohas sajab veel lund ja lörtsi (saartel ja rannikul võib sadu olla vihmana). Peamiselt sisemaal on  udu ja jäidet. Tuul on nõrk ja muutliku suunaga. Õhutemperatuur jääb öösel vahemikku 0...–3 kraadi, vaid rannikutel on kuni 2 ja päeval –1...1 kraadi, rannikul võib kuni 5 kraadi olla.
Kolmapäeval (22.11.) madalrõhkkond kaob ilmakaardilt ja tõusva õhurõhu foonil on kohatiste lume- ja lörtsihoogude võimalus eelkõige rannikualadel. Puhub mõõdukas idakaaretuul. Õhutemperatuuris olulisi muutusi pole.
Neljapäeval (23.11.) jõuab uus aktiivne madalrõhkkond Norra merele ja tuleb üle Skandinaavia Läänemerele. Saartel hakkab sadama, esialgu võib tulla lund. Kagutuul tugevneb hommikuks puhanguti 15, saartel ja rannikul 20 m/s. Õhutemperatuur on .öösel enamasti alla 0 °C (saartel on soojem). Päeval on sajune ilm (sisemaal enamasti lumi, saartel vihm), idaserva jõuab sadu hiljem. Puhub väga tugev kagutuul. Õhutemperatuuris olulisi muutusi pole, vaid päeval võib saartel tõusta 5 kraadini.
Reedel (24.11.) püsib madalrõhkkond Norra ranniku lähistel, selle serv ulatub üle Läänemere. Esialgu ilmas muutusi pole (sajune, tugeva kagutuulega), hiljem ulatub tugevam sadu kindlamalt ka idaserva ja läheb soojemaks, sadu aga vesisemaks. Kagutuul asendub lõunatuulega, mis nõrgeneb.
Laupäev (25.11.) tuleb madalrõhkkonna kaguservas peamiselt vihmahoogudega. Öö on veel tuuline, kuid päeval asendub lõunatuul edela- ja lääne-, olles mõõdukas. Õhutemperatuur on tõusutendentsis, olles enamasti igal pool üle 0 °C (külmim idaservas, soojim nagu ikka läänerannikutel: kuni 6 kraadi). 
Pühapäeval (26.11.) tuleb madalrõhkkonna serva mööda lõunast niiskust juurde ja päeval sajab pea kõikjal (vihmast märja lumeni). Kui Eesti lähedal tekib tsüklon, on oodata tormist tuult ja tugevat sadu. Õhutemperatuuris olulisi muutusi pole või on see pisut madalam.

Ott Tuulberg. Roosakas-oranž loojangujärgne taevalaotus. 17/11/2017, kell 16:17; Ipswich, Ühendkuningriigid.
↧
Search

47. nädala ilm (27.11.–3.12.2017)

November 26, 2017, 1:14 pm
$
0
0
Kommentaariumi link
27. novembril on nn pilvefestival ehk siis pilvepildistamisvõistluse pidulik lõpetamine Teletornis algusega kell 16: https://www.facebook.com/groups/pilvehuvilised/permalink/1432831993496624/.

Ees ootab üldiselt sajune ja hilissügisene nädal, kuigi jätkub ta talvemärke (märg lumi). 

Nädala alguses on siin Lõuna-Skandinaavia kohal asuva madalrõhkkonna idaserv. Seepärast on pilves, selgimistega ilm. Kohati sajab vähest vihma ja lörtsi. Puhub edela- ja lõunatuul 5–11, hommikul saartel ja läänerannikul puhanguti 15–18 m/s. Õhutemperatuur on –1...2, rannikul kuni 4 °C. Ja päeval on sarnane ilm, kuid sajuvõimalus on suurem Lääne-Eestis. Puhub lõuna- ja kagutuul 7–12, saartel ja rannikul puhanguti 17–20 m/s, õhtul hakkab nõrgenema. Õhutemperatuur on 0...3, rannikul kuni 5 °C.
Edasiste päevade ilm jätkub üldiselt nii: pilves ilm, paljudes kohtades sajab lörtsi ja lund, rannikul ka vihma. Puhub kagu- ja lõunatuul 5–11, saartel ja rannikul puhanguti 15 m/s. Õhutemperatuur on 0...4 °C. Kõige rohkem on idatuult ilmselt 1. detsembril. Vajadusel täpsustame jooksvalt prognoose!
Seega on klimaatiliselt tegu klassikalise eeltalvega. Vastavast hüsteeriast võib rohkem lugeda: http://ilmjainimesed.blogspot.com/2014/12/probleem-voi-husteeria-eeltalve-umber.html.


Kairo Kiitsak. Ilmaolud Lääne-Virumaal Kariväraval 26.11.2017.
↧
↧

49. nädala ilm (4.–10.12.2017)

December 3, 2017, 4:01 pm
$
0
0
Kommentaariumi link
NB! 4.–10. detsembril viibin Suurbritannias, mistõttu tõenäoliselt ei saa blogi uuendada – tuleb hakkama saada selle postituse kommentaariumiga. Kui on võimalust, siis aeg-ajalt ikka uuendan.


Tuleb sajune ja üsna soe nädal, sisemaal ei tule puudust ka talve märkidest.

Nädala alguses liigub madalrõhulohk Läänemerelt üle Eesti itta. Seetõttu on pilves, selgimistega ilm,  sajab peamiselt vihma, sisemaal ka lund, kuid hommikuks saju võimalus väheneb. Päeval on sajab kohati veel vähest vihma või lörtsi, Ida-Eestis ka lund. Tuul asendub kõikjal loode- ja põhjatuulega 5-11, pärastlõunal saartel puhanguti 15 m/s. Õhutemperatuur on 0 °C lähedal, vaid saartel ja rannikul kuni 4 °C.
Sajused ilmad näivad jätkuvat, kuid üha rohkem on vihma asemel lund näha, eriti sisemaal ja ida pool. Siiski talve võidukäiku veel ei paista. Nii laotub 7. detsembriks Eesti kohale sügava tsükloni soe sektor, mis toob sooja, tuulise ja sajuse ilma (esialgu võib tulla lund, kuid hiljem on ülekaalus vihm). 
Tsükloni okludeerudes õhumass tasapisi jahtub selles ja lõunakaartetuul hakkab nõrgenema, ent siiski jääb õhutemperatuur esialgu valdavalt plusspoolele ja lund sajab vaid ajuti. Võib-olla tulevad talvised olud pärast 10. detsembrit?

Ott Tuulberg. Altocumulus - 2/12/2017; Ipswich, Ühendkuningriigid.
↧

50. nädala ilm (11.–17.12.2017)

December 11, 2017, 2:25 pm
$
0
0
Kommentaariumi link

17. detsembril liikus madalrõhulohk Läänemerelt Skandinaaviast saabuva kõrgrõhuharja eest itta. Seetõttu oli pilves, selgimistega ilm, kohati sadas veidi lund või isegi vihma, mõnel pool oli udu. Puhus edela-, lääne pool loodetuul 2–8, kohati kuni 11 m/s. Õhutemperatuur oli –1...3 °C, hiljem ühtlustus, v.a saartel.

Sünge ja sajune Laagri 17. detsembril.

16. detsembril täitus Soome edelarannikul asuv madalrõhkkond. Nii oli pilves, selgimistega ilm ja kohati sadas vähest lund, saartel ja rannikul ka vihma, oli udu ja libedust.
Puhus valdavalt lõunakaartetuul 3–9, põhjarannikul puhanguti üle 10 m/s, vastu Läänemerd oli tuul enamasti läänekaartest, õhtul jäi tuul nõrgemaks. Õhutemperatuur oli –1...4 °C (idaosas oli enamasti 0...–1 °C).

Udune Laagri

15. detsembriks täitus Stockholmi lähistel asuv madalrõhkkond. See tõi hommikuks mitmele poole padulume, nii et tunniga sadas kohati 5–10 cm lumekiht maha. Päeva jooksul see sulas aeglaselt, sest õhutemperatuur tõusis kõikjal üle 0 °C. Õhtul liikus hakkas Lääne-Eestis hakkas sadama peamiselt vihma, hiljem ida pool enamasti lund. 
Väga tugev kagutuul (öösel puhanguti üle 15 m/s) nõrgenes hommikuks ja asendus lõunatuulega, õhtul sai ülekaalu taas kagutuul, mis hakkas tugevnema.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Stockholmi lähistel asuv madalrõhkkond täitub ja liigub aeglaselt kirde poole. Seetõttu on peamiselt pilves ilm, mitmel pool sajab (märga) lund, saartel ka vihma. Puhub valdavalt kagutuul puhanguti üle 15 m/s, päeval nõrgeneb ja on enam lõunast. Õhutemperatuur on öösel enamasti üle 0 °C, kuid hommikuks langeb aeglaselt ja jääb päeval ilmselt üsna muutumatuks.
Ilm järgmistel päevadel. Pühapäeval (17.12) madalrõhkkond hääbub tasapisi. Sisemaal võib veel pisut lund pudeneda (saartel ja läänerannikul on sadu vesisem). Tuul nõrgeneb ja puhub öösel lõunakaartest, päeval läänekaartest. Õhutemperatuur on öösel enamasti alla 0 °C, päeval selle lähedal.
Esmaspäev (18.12.) tuleb tõusva õhurõhu toel peamiselt sajuta. Kui öö on veel nõrga läänekaartetuulega, siis päeval muutub edelatuul tugevamaks. Õhutemperatuur on öösel alla 0 °C (rannikul võib soojem olla), päeval 0..–3, saartel ja läänerannikul kuni 3 °C.
Sellisele talvisele arengule tuleb lõpp juba teisipäeval (19.12.), kui öösel tekib Soome rannavete kohal väike osatsüklon, mis liigub päeva jooksul itta. Kaasaliikuv pilvemass suurt sadu ei too, kuid sisemaale lisab veidi lund (lääne pool võib sadu vihmana olla). Tuul on mõõdukas ja läänekaartest, põhjarannikul võib puhuda korraks ka mujalt, näiteks põhjakaartest. Õhutemperatuur on öösel veel enamasti alla 0 °C, kuid päeval juba –2...3 °C.

Ilmateenistuse lumekaardilt on näha, et öine ja hommikune sadu kattis pea kogu Eesti lumega, võrdle ööpäev varasemat seisu https://ilm.ee/kola/pildid/EMHI_Lumekaart/lumi_201712141200.jpg (allikas: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/sademed/).

Ilmarindel muutusteta – nii võib iseloomustada viimase aja ilmastikku ehk sageli külmetab, siis jälle sulatab, mis on eeltalvele väga iseloomulik. Pole veel edaspidigi näha, et see olukord muutub. Loe pikemalt https://ilm.ee/?516720. 

14. detsembril eemaldus Läänemere kohalt kõrgrõhuala loodeserv ja õhtuks tuli asemele Skandinaaviasse jõudnud tsükloni lohk. Kõrgrõhuala serv oli ülekaalus, mistõttu hommikused nõrgad lumesajud eemaldusid itta ja ilm selgines, püsides mitmel pool loojanguni üsna päikeseline. Õhtul alates saartest pilvisus tihenes ja hakkas enamasti lund sadama. Järgnenud ööl jõudsid lõunast kohale ebatavaliselt tugevad lumesajud. 
Hommikune väga tugev lõunatuul nõrgenes päeval pisut, kuid rannikualadel oli ikka puhanguid üle 15 m/s, õhtuks asendus see kagutuulega, mis tugevnes uuesti (ka sisemaal puhanguid üle 10 m/s). Kui varahommikul oli enamasti veel sooja, siis päevaks langes õhutemperatuur enamasti alla 0 °C, õhtul tõusis enamasti saartel ja läänerannikul taas kuni 3 kraadini.


Huvitav joonpilv nähtuna Lasnamäelt ja päikeseloojang Laagris.

13. detsembril oli Läänemere kohal kõrgrõhuala loodeserv. Seetõttu suuremad sajud lakkasid, ehkki mõõdukaid ja tugevaid sajuhooge oli hommikul nii lumekruupide ja hooglumena kui õhtul ajutiselt märja hooglume ja -lörtsina; päeval ja õhtul esines pikemaid selgimisi, kohati oli lausa päikeseline. 
Hommikul oli läänekaartetuul puhanguti kuni 21 m/s (lõuna pool märksa nõrgem), siis õhtuks asendus lõunakaartetuulega, mis ajutiselt nõrgenes, ent vastu Läänemerd ja Soome lahte esines ikka puhanguid üle 15 m/s ja hakkas seejärel uuesti tugevnema. Kui varahommikul oli sooja veel 1...5 kraadi, siis päeval langes mitmel pool 0 °C lähedale, kohati madalamalegi, ent õhtul tõusis taas sellest kõrgemale.


 Selge ilm Nõmmel ja Pürksis

12. detsembril liikus tsüklon Läänemerelt üle Soome põhja poole. Seetõttu oli pilves ja väga sajune ilm: hommikul sadas mitmel pool jäätuvat ja jäävihma, hiljem enamasti märga lund ja vihma, õhtul ilma soojenedes vaid vihma.
Kagutuul oli puhanguti kuni 20 m/s, õhtul asendus edelatuulega. Sooja oli hommikuks enamasti 0...3 kraadi, kuid õhtul tõusis 2...6 kraadini.

Kairo Kiitsak. Lumine õhtu Tartus enne sulale minekut 7.12.2017 


Märg padulumi Laagris (12. detsembril).

***

Tuleb heitliku ilmastikuga nädal – talve ja sügise vägikaikavedu jätkub ehk tuleb nii lund, lörtsi kui vihma ja õhutemperatuur on ikka 0 °C lähedal.

Nädala alguses liikus sügav tsüklon, mis tõi Lääne-Euroopasse (sh Suurbritanniasse) tugeva lumesaju, Kesk-Euroopa kohale ja liikus edasi Soome lõunaossa.
Et Eesti jäi tsüklonitest ja aktiivsetest frontidest üpris kaugele, siis oli esmaspäev (11. detsember) suhteliselt päikeseline, rahulik ja sajuta, alles õhtul eel pilvisus tihenes ja kohati hakkas lund sadama. Õhutemperatuur oli 0 °C lähedal või sellest madalamal, üksnes saartel oli märksa soojem. Kagutuul oli valdavalt nõrk.
Teisipäeval (12.12.) liigub üle Kesk-Euroopa Läänemerele uus madalrõhkkond ja tõstab kagu- ja lõunatuule puhanguti 12, rannikul 15, saartel kuni 18 m/s. Öö hakul sajab kohati saartel ja läänerannikul (märga) lund, kuid vastu hommikut sajab üpris tugevasti juba kõikjal, sh lisandub jäätuv ja jäävihm, mis tähendab libedust (jäide ja kiilasjää) ja erakordselt raskeid liiklusolusid. Õhutemperatuur on öösel mandril veel alla 0 °C, saartel on 0...3 °C, kuid hommikuks tõuseb kõikjal (saartel ja läänerannikul võimalik kuni 6 °C) – seetõttu sajab nii lund, lörtsi kui vihma, õhtul õhu soojenedes kõikjal vihma.
Kolmapäeva (13.12.) öösel eemaldub madalrõhkkond üle Soome Skandinaavia põhjatipu poole ja selle servas sajab aeg-ajalt peamiselt vihma. Päeval on tõusva õhurõhu foonil sajuhooge hõredamalt, suureneb tahkete sademete tõenäosus. Puhub tugev läänekaartetuul: puhanguid on sisemaal 15 m/s, saartel ja rannikul 20 m/s. Õhutemperatuur on öösel kuni 5, ent hommikuks langeb kohati alla  0 °C
Neljapäeval (14.12.) tuleb Läänemerele uue madalrõhkkonna serv, mis toob endaga lund ja tuisku (mõnel pool võib sadu olla vesisem). Hiljem on selle madalrõhkkonna läheduses ikka (märja) lumesaju tõenäosus suur, kuid sajukogus ei pruugi enam nii suur olla, sest õhukeeris nõrgeneb. Viimaks võib mõjule pääseda kõrgrõhuvöönd ja sel juhul on nädala algus ilmselt kuivem, aga näib siiski, et mitte kauaks. Õhutemperatuur on ikka 0 °C lähedal.

Raikki Luik. ‎6. ‎detsember ‎2017‎. a., ‏‎13:32:56. Tervet maad kattis ca 20cm lumevaip.
↧

51. nädala ilm (18.–24.12.2017)

December 17, 2017, 7:35 pm
$
0
0
Kommentaariumi link 
NB! 20.–29. detsembril viibin Marokos, mistõttu tõenäoliselt ei saa blogi uuendada – tuleb hakkama saada selle postituse kommentaariumiga. Kui on võimalust, siis aeg-ajalt ikka uuendan (suurim tõenäosus pärast 25. detsembrit, sest jõulud tuleb veeta Sahara kõrbes).

Tuleb ikka veel eeltalvine nädal, ja kuigi ida pool võib püsiva lumikatte tingimustes rääkida ka päristalvest, on nii mõnelgi päeval ülekaalus plusskraadid.

Nädala alguses liikus kõrgrõhuhari üle Läänemere itta, seejärel liikus väheaktiivne madalrõhulohk aeglaselt üle Läänemere ida poole ja täitus. Seetõttu oli pilves, selgimistega, kuid olulise sajuta ilm (kohati nõrk lumi), oli kiilasjääd.
Puhus valdavalt lõunakaartetuul (lääne pool edelatuul) 3–9, kuid saartel tugevnes õhtuks puhanguti 14 m/s. Õhutemperatuur oli –2...1 °C, lääne pool kuni 3 °C.
Ka edaspidi ei näi tõsiseltvõetavat talveilma silmapiiril, kuid on võimalik, et 24. detsembri paiku satub siiski pisut külmem ja lumisem episood. Lääne pool on ilm sügisesem ja märjem, seal ilmselt ei saa talvest rääkida. 

Kairo Kiitsak. Ilmaolud Lääne-Virumaal Simunas 17.12.2017
↧
↧

52. nädala ilm (25.–31.12.2017)

December 29, 2017, 5:23 pm
$
0
0
Kommentaariumi link
NB! Uuendused ilmuvad seekord postituse lõppu!

Märkusi Maroko ilmast. Marokos on ilm enamasti päikeseline, sest seda mõjutab tugevasti Assoori maksimum – võib isegi öelda, et troposfäär on seal suurema osa ajast barotroopne ehk fronte ja õhumasside vastasseise pole, talvisel ajal aga kvaasibarotroopne ehk seal tuleb ette vaid harva ja enamasti nõrku fronte ja õhumasside vastasseise (vt rohkem http://www.theweatherprediction.com/habyhints/49/). 
Nii oli Fesi saabudes (21. detsembril) küll eemal näha üksikuid pilvi, kuid need kadusid ruttu ehk ilm oli päikeseline. Ilm oli kohalike mõistes meeletult külm ja tuuline, sest sooja oli vaid 14 kraadi ja tuulepuhangud ulatusid 5 m/s. Ka kohalik kontaktisik märkis, et sellist külma ja tormituult pole ta kaua Marokos kogenud (ta seal elanud üle 2 aasta). 
Järgmised päevad olin Casablancas ja Marrakechis, sh tegime ühe väljasõidu 26. detsembril Aafrikas suuruselt kolmandatele koskedele (Riad Cascades d'Ouzoud, vt http://www.ouzoud.com/fr/). Ilm oli kõikidel päevadel ühesugune – ookeaniäärses Casas öösiti 7 ja päeviti 20 kraadi (teisel päeval oli 17 kraadi) ja sisemaises Marrakechis öösiti 4 ja päeviti 20...23 kraadi; pilvi polnud kordagi kuskil näha, v.a Casas ühel keskpäeval lühiajaliselt rünkpilved ja 25. detsembri hommikul loodes Casast ära sõites – võimsad rünk- ja rünksajupilved, kuid väga kaugel (Gibraltaril oli äikest). Marrakechi jõudes olid need pilved jäänud ammu silmapiiri taha ja ka Casasse need ei jõudnud.
3. päeval saabus Casasse ilmselt kõrbetest pärit tolm ja õhk tundus suviselt soe, järgneval ööl oli tugev kaste. Kui hakkasime 26. detsembril koskede juurest tagasi sõitma, ilmusid loodest kiudpilved – ilmselge viide, et ilm halveneb. Ütlesin reisikaaslastele ka, et järgmisel päeval on sajune ilm – olge selleks palun valmis.
Ilm muutus viimasel päeval, kui oli lennujamade tõttu (Ryanairi streigid, Marrakechi lennujaama ebausaldusväärsus ja pühade-/aastavahetusaegne ebatavaliselt suur koormus) vaja öise rongiga Marrakechist Casasse sõita. Kohale jõudes oli ilm läinud pilve ja hakkas sadama vihma. Hommiku jooksul oli ka selgimisi, kuid päev oli enamasti pilves ja oli sajuhooge. Õhtul pilvisus tihenes ja hakkas lausvihma sadama (kestis suurema osa ööst), kuid hommikul Fesi jõudes (see oli 28. detsembri varahommik) ilm pisut paranes ja pilvede vahelt võis päikest näha. Sajuse ööga oli sooja Casas 14 kraadi, samas kui päeval oli pilvede tõttu alla 20 kraadi. Fesi sõites pidi buss läbima mingis kohas ebatavaliselt tiheda uduga teelõigu – ilmselt kulges tee üle mingi kõrgustiku ja sattusime pilvedesse. 
Kui muidu valitses Assoori maksimum, siis 27. detsembri pilves ja sajune ilm oli tingitud ilmselt polaarfrondi lähenemisest Marokole. Ka 25. detsembri hommikused konvektsioonipilved loodes ja pikne Gibraltaril oli seotud polaarfrondi lähenemisest või siis mõnest madalrõhulohust, mis ulatus Aafrikani. Edaspidi tugevnes Assoori maksimum ja ilm muutus taas päikeseliseks.

Püreneed 21. detsembril.

Hispaania maastik pilvepiirilt 21. detsembril.


Pilved Fesis 21. detsembril.

Alati päikeseline Rabat 22. detsembril. Ookeanivesi oli umbes 18 kraadi soe. Esiplaanil on näha maailma suurima surnuaia (maetud üle 100 tuhande inimese) osa, mis mahajäetud.

24. detsembril ilmusid pilved vaid 2 tunniks taevasse, Casa, Maroko.


26. detsembril Riad Cascades d'Ouzoud ja tagasiteel Marrakechi, taamal Atlase mäestik (all).



 Pilves ja sajune Casa 27. detsembril.

 Päikesetõus 28. detsembril Fesis.


Lumetormi algus Weezi lennuvälja juures (Hollandi piiri lähedal) ja udune Tallinna lennuväli (29. detsembril).

Eesti ilm ja ilmastik Marokos äraoldud ajal ehk 20.–29. detsembril. Selle kohta on kirjutatud ülevaade http://loodusvaatleja.blogspot.com.ee/2017/12/muutlikud-ilmaolud-eestis-joululaupaeva_19.html.
Peatselt pärast seda ilm küll külmenes (25. detsembril kuni –7 kraadi), kuid soojenes pärast märkimisväärselt, nii et sooja oli kuni 7 kraadi. Olulist ilma jahenemist pole toimunud, ehkki 29. detsembri õhtuks asendus vihm mitmel pool märja lumega ja õhutemperatuur langes siis 0 °C lähedale. Seetõttu oli ilm enamasti eeltalvine, ehkki ida pool, eriti kõrgustikel, võis püsiva lumikatte tõttu rääkida ka talvest.

29. detsembril oli siin madalrõhkkonna idaserv, öösel kaguserv. Seetõttu oli enamasti pilves ja sajuhoogudega ilm. Õhtul arenes kohati tihe udu ja sadas mitmel pool (esialgu vihm, hiljem märg lumi). Lõunakaartetuul oli mõõdukas, ajuti, eriti hommikul, oli kagutuule puhanguid üle 15 m/s.
Ilm eeloleval ööl, homme päeval ja edaspidi. 30. detsembri öösel eemaldub madalrõhulohk kirdesse, selle järel tugevneb kõrgrõhuhari. Nii on pilves ilm, mitmel pool sajab vihma ja lörtsi / märga lund, kuid pärast keskööd sajuvõimalus väheneb. Päeval on pilves, selgimistega ilm. Üksikutes kohtades võib vähest vihma sadada. Puhub edela- ja lõunatuul 3–8, saartel ja läänerannikul 5–10, pärastlõunal puhanguti 14 m/s. Õhutemperatuur on 0...4 °C.
Ka edaspidi pole näha talvist ilma: on soe ja sajune, ehkki mõni päev võib lumine olla, ei jää see püsima. Tuul on enamasti lõunakaartest ja mõõdukas või tugev.

Ipswichis oli vihmane ilm. Ott Tuulbergi foto

30. detsembril liikus aktiivne madalrõhulohk Põhjamerelt Läänemerele. Seetõttu oli pilves, selgimistega ilm (oli ka pikemaid selgimisi). Üksikutes kohtades sadas veidi (päeval vihm, õhtul ka lumi). Puhus edela- ja lõunatuul 4–10, rannikul puhanguti kuni 14 m/s. Õhutemperatuur oli 1...4 °C, õhtul langes kohati alla 0 °C ja mitmel pool tekkis kiilasjää.
Ilm eeloleval ööl, homme päeval ja edaspidi. Madalrõhulohk liigub Põhjamerelt Läänemerele. Nii on pilves, selgimistega ilm. Kohati sajab vähest lund. Puhub kagu- ja lõunatuul 5–12, saartel ja rannikul puhanguti 14–17 m/s. Õhutemperatuur on 0...–3, kuid saarte rannikul kuni 2 °C.
Edaspidise ilma osas muutusi pole: suhteliselt soe ja sajune, ilm pole kuigi talvine.

Ipswichis ilm paranes, kuigi sünoptiline olukord oli ebasoodne. Ott Tuulbergi foto


Sama õhtu Laagris. Pilt on imelik kromaatiline ehk värviaberratsiooni tõttu. Pildistatud kaameraga EOS 77D, objektiiv Tamron 16–300 mm.

31. detsembril liikus väike osatsüklon Läänemere lõunaosast Leedu rannikule ja täitus. Järgneval ööl liigub uus madalrõhulohk üle Läänemere kirdesse.
Nii oli üsna mitmel pool, hiljem enamasti Ida-Eestis vähese ja vahelduva pilvisusega ja seetõttu päikeseline, seevastu Lääne-Eestis oli pilves, selgimistega ilm; saartel ja õhtul ka mandri lääneosas sadas kohati vähest lund ja vihma. Teedel oli kiilasjääd!
Puhus kagutuul 2–10, saartel ja rannikul õhtul puhanguti 12–15 m/s. Õhutemperatuur oli 0...–2, saarte rannikul kuni 2 °C.
Ilm eeloleval ööl, homme päeval ja edaspidi. Madalrõhulohk liigub üle Läänemere kirdesse. Seetõttu on pilves ilm, Lääne-Eestist alates hakkab lund sadama, saartel läheb sadu üle vihmaks, on jäidet. Õhutemperatuur tõuseb hommikuks.
Puhub lõunakaartetuul 4–10 m/s, ennelõunal ja õhtul rannikualadel puhanguti kuni 15 m/s. Õhutemperatuur on 1...5 °C.
Olulist ilmamuutust pole ette näha vähemalt nädala möödudes. Sellest täpsemalt uues postituses.


Päevane päike asendus õhtuks lauspilvisusega, kuid ei sadanud midagi (Laagri).
↧

1. nädala ilm (1.–7.01.2018)

December 31, 2017, 3:11 pm
$
0
0
Kommentaariumi link

2. jaanuaril ulatus Läänemerele aktiivse madalrõhkkonna lõunaserv, öösel laienes Venemaalt kõrgrõhkkonna lääneserv. Seetõttu oli pilves, selgimistega ilm, mitmel pool sadas vihma. Õhtupoolikul sadu vähenes ja tuli pikemaid selgimisi. 
Puhus edelatuul 5–11, rannikul puhanguti 14–17 m/s. Õhutemperatuur oli 2...6 °C.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Öösel on Läänemere kohal kõrgrõhkkonna lääneserv, päeval läheneb Läänemere lõunaossa uus madalrõhulohk. Seetõttu on pilves, selgimistega ilm, kohati sajab veidi vihma või märga lund. Puhub kagutuul 3–9, õhtul saartel puhanguti kuni 13 m/s. Õhutemperatuur on 0...4 °C.
Ilm järgmistel päevadel.Neljapäeval (4.01.) liigub uus madalrõhkkond Taani väinade kohalt Läänemerele ja tuleb kirdeservaga üle Eesti. Mõnes kohas sajab vihma, öösel sisemaal kohati ka lund. Ida- ja kagutuul tugevneb puhanguti 12, rannikul 15 m/s. Õhutemperatuur on öösel –1...3, päeval 1...4 °C.
Reedel (5.01.) liigub madalrõhkkond piki Läänemerd põhja poole ja selle idaserva mööda liigub Eesti kohale sajupilvi ühes vihmaga, pole välistatud märg lumi. Puhub tugev kagutuul, mille puhangud ulatuvad 12, rannikul 15, saartel kuni 17 m/s. Õhutemperatuur on ööpäevaringselt 0...4 °C.
Laupäeval (6.01.) nihkub madalrõhkkond piki Põhjalahte aeglaselt põhja poole ja selle serva mööda lisandub edelavoolus niiskust. Aeg-ajalt sajab vihma, õhtul kohati ka lund. Tuul on veel võrdlemisi tugev, puhudes öösel lõunast, päeval asendub edela- ja lääne-. Õhutemperatuur on ööpäevaringselt 0...2 °C, kuid õhtupoolikul langeb.
Ilm edaspidi. Ilm külmeneb. Siiski veel vähemalt paar päeva on soe ja sombune, kuid nädala lõpus võib tugevnev antitsüklon tuua talviselt külma ilma, kuid –10 °C ei tundu tõenäoline (viimati mõõdeti sellest madalam õhutemperatuur 16. aprillil, kui Jõhvis oli –11,1 °C ). Kas see tuleb tormise ilmaga või rahulikult, pole veel selge. Lumesadu ilmselt on, aga vähe. 
Huvitav on mõelda põhjuste üle, miks meil lund talviti eriti pole, ilmastik on väga muutlik ja talve kohta soe. See on seotud Barentsi merega: tsüklonid on üha enam hakanud kolima Islandi ümbrusest ida poole Teravmägede ja Novaja Zemljani, lisaks on Barentsi merel väga vähe jääd. Miks selline tendents tsüklonitega, täpselt ei teata, aga see võibki olla seotud kliimamuutuse ja jää sulamisega Arktikas, sest aluspinna soojus- ja energiabilanss on muutunud, see aga muudab omakorda rõhkkondade asendit, mis määravad ilmastiku. Selline tsüklonite ittakolimine suurtel laiustel tähendab, et Läänemere regioonis on talved soojad ja lumevaesed, suved jahedad, tuulised ja enamikes kohtades sajused.
Kui tsüklonid lähevad ükskord Barentsi merelt tagasi Islandi ümbrusesse – võimalik, et selleks peab tulema Barentsi merele taas jää –, siis muutuvad talved ja suved meil jälle selliseks, nagu me neid näha sooviksime.

Palju õnne, Kalmer! Kalmer sai imelise pilvepildiga AK ilmateate kaanele (https://etv.err.ee/v/paevakajasaated/aktuaalne_kaamera/saated2100/3b8a8661-d4ad-47b7-83e1-60779c27aded/aktuaalne-kaamera-ilm alates 17:30).

1. jaanuaril 2018 liikus madalrõhulohk üle Läänemere kirdesse ja seejärel ulatus Läänemerele aktiivse madalrõhkkonna kagu- ja lõunaserv. 
Seetõttu oli pilves ilm, paljudes kohtades sadas vihma, eriti õhtu poole (Kirde-Eestis ennelõunal siiski ka lund, öise lumesaju kohta vt märkust allpool aastavahetuste võrdluses). Kohati oli jäidet ja udu. Puhus kagutuul 4–10 m/s, õhtul alates Liivi lahest edelatuul puhanguti kuni 17 m/s, vaid ida pool jäi tuul oluliselt nõrgemaks. Õhutemperatuur tõusis õhtuks 1...6 °C.
Ilm edaspidi. Võimalik, et tuleb külmemat ilma. Veel vähemalt paar päeva on soe ja sombune, kuid nädala lõpus võib tugevnev antitsüklon tuua talviselt külma ilma. Suurt lumesadu ei paista.
Seega näib, et tulemas on 2007./2008. sarnane talv, kuid jaanuari alguses külastas Eestit lühiajaliselt tugev antitsüklon ja siis langes õhutemperatuur korraks kuni –17 kraadini (talve madalaim).

Kairo Kiitsak. 23.12.2017 Simuna

Aastavahetuste võrdlus. 1. jaan 2017 paduvihm, 13,8 mm (sajuhulk Alatskivil) ja sooja enamasti 6 kraadi, siis sel korral sajuta (märkimisväärne lumesadu jõudis öö jooksul vaid põhjamaakondadesse, mujal oli olulise sajuta) ja õhutemperatuur enamasti –1 °C, v.a Virumaal, kus kohati oli veidi külmem, ja saartel kuni 2 kraadi. Seega sademetelt ja õhutemperatuurifoonilt väga erinevad aastavahetused, sarnane oli vaid üpris ühtlane õhutemperatuur ja lauspilvisus.
Lõppenud aasta oli väga sajune: sajuhulk ulatus valdavalt 812,7 mm Alatskivil (rekord 987 mm 2008. a, 2. kohal 983 mm 2010. a) kuni 1006,9 mm Marul (Viljandimaal), kusjuures kohati võis olla kuni 1100 mm sademeid. Loode pool sadas märksa vähem, ilmselt alla 700 mm, eriti Hiiumaal, kus oli oktoobrini ränk põud, kuid täpsed andmed alles selguvad.

2017. aastavahetus oli lausvihmane ja ebatavaliselt soe.

2018. aastavahetus oli pilves, kuid sajuta ja nõrga külmaga (Laagris). 
↧

2. nädala ilm (8.–14.01.2018)

January 7, 2018, 3:36 pm
$
0
0
Einar Laretei ilmakodukas: http://einlar.simplesite.com/.
NB! Paari aasta eest mälestati võimsa konverentsiga 2005. a jaanuaritormi. Materjalid on kättesaadavad: https://ilm.ee/kola/pildid/tormide_konverents/.

10. jaanuaril on Läänemere kohal kõrgrõhuvöönd. Seetõttu on pilves sajuta ilm. Puhub muutliku suunaga tuul 2–7 m/s, põhjarannikul võib tuul tugevam olla. Õhutemperatuur on 0...–2, Liivi lahe rannikul kohati kuni 1 °C.

Katrin Tarand. Udune päike 9.01 kl.10.40 Saku 

9. jaanuaril oli Läänemere kohal kõrgrõhuvöönd. Nii oli muutliku pilvisusega ilm, pilvisus tihenes, kuid oli olulise sajuta (Ida-Eestis sadas kohati uduvihma või udulund ehk lumeteri), paiguti oli udu, õhtul oli loodest alates uuesti selgimisi. Puhus läänekaartetuul 3–9, rannikul puhanguti 12 m/s. Õhutemperatuur oli 1...3 °C.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemere kohal püsib kõrgrõhuhari. Vahelduva pilvisusega ja pilves, selgimistega sajuta ilm, kohati tekib udu. Puhub läänekaartetuul 2–7 m/s. Õhutemperatuur on 0...–2, kohati rannikul kuni 3 °C, aga kus selgineb, kuni –6 kraadi (ebatõenäoline).
Ilm järgmistel päevadel. Kõrgrõhuala Soome kohal tugevneb ja liigub aeglaselt lõuna poole. Seepärast on neljapäev (11.01.) kõrgrõhkkonna servas suurema sajuta. Idakaartetuul on nõrk või mõõdukas. Reedel (12.01.) kõrgrõhkkond tugevneb ja ilm on sajuta. Puhub mõõdukas ja nõrk idakaartetuul. Laupäeval (13.01.) tuleb kõrgrõhkkond Eesti kohale. Ilm püsib sajuta. Puhub nõrk lõunakaartetuul. Õhutemperatuur oleneb pilvisusest, kuid jääb ilmselt 0...–10 kraadi vahele, kohati rannikul võimalik kuni 1 °C.
Aga edasi, mis üllatused, elame-näeme? Kõrgrõhuala kese koondub Venemaa lääneosa kohale. Siistel päevadel hoiab selle kõrgrõhuala lääneserv ilma sajuta ja mõõdukalt külma-

Pilves ja sombuse ilma tõi soe õhumass, (https://www.aro.lfv.se/Links/Link/ViewLink?TorLinkId=229&type=MET).

Ott Tuulberg. Pilvisus Ühendkuningriigis


Marnet Kokk. Enne oli udu Vasalemmaski.

8. jaanuaril tugevnes Läänemere kohal  kõrgrõhuhari. Seepärast oli vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, mõnel pool sadas hooti vähest lund, oli pinnatuisku, kuid õhtul liikus üle mandri loodest kagusse kitsas lumesajuvöönd, kus tuiskas. 
Ennelõunal puhus loodetuul 7–12, puhanguti kuni 15, saartel ja rannikul 25–32 m/s, kuid õhtul asendus läänekaarte- ja nõrgenes. Õhutemperatuur oli –2...2 °C, õhtul vastu Läänemerd isegi kuni 4 kraadi, kuid märkimisväärset sula polnud.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Kolmapäeval (10.01.) katab Eestit sooja õhumassiga antitsüklon ja nii on ilm olulise sajuta. Tuul nõrgeneb ja on õhtul lõunakaartest. Õhutemperatuur on öösel 0...–4 (mere ääres võib kuni 4 kraadi olla), päeval –2...4 °C.
Ilm järgmistel päevadel. Neljapäev (11.01.) tuleb kõrgrõhkkonna servas suurema sajuta. Idakaartetuul tugevneb puhanguti 12 m/s. Õhutemperatuur on öösel –2...–5 (mere ääres võib kuni 4 kraadi olla), päeval –1...–3, meremõjuga rannikul 0...4 °C.
Reedel (12.01.) kõrgrõhkkond tugevneb ja seetõttu on ilm sajuta. Puhub mõõdukas idakaartetuul. Õhutemperatuur on öösel –3...–7, päeval –1..–6 °C, merel on ikka soojem. Kui ilm on pilvine, siis on ilm soojem.

Kairo Kiitsak. Lumetuisk Tartus 7.01.2018. Video: https://www.youtube.com/watch?v=zzi9p1Zm-Ls&t=13s.

Helle Vahter.  8.1.2018. Mähe. Päikeseline keskhommik kell 11:30.

***

Tuleb suurema sajuta, kuid talvine nädal.

Nädala alguses liigub aktiivne tsüklon Norra keskosast üle Põhjalahele kagusse. Päeval tugevneb uuesti kõrgrõhkkonna mõju. Seetõttu on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab kerget lund. Ennelõunal puhub loodetuul 7–12, puhanguti kuni 15, saartel ja rannikul kuni 20 m/s, kuid õhtupoolikul asendub lääne- ja veidi nõrgeneb. Õhutemperatuur on –2...2 °C, õhtupoolikul langeb.
Teisipäeval (9.01.) tuleb kõrgrõhkkonna mõjusfäär üle Läänemere ja nii on ilm suurema sajuta, üksnes idapoolsetes maakondades võib kohati veidi lund sadada. Lääne- ja loodetuul rahuneb. Õhutemperatuur on ööpäeva jooksul –2...3 °C, kuid öö hakul idapoolsetes maakondades kuni –5 °C.
Kolmapäeval (10.01.) katab Eestit kõrgrõhkkond ja nii on ilm suurema sajuta. Tuul asendub idakaarte-, mis päeval Lääne-Eesti rannikualadel tugevneb. Õhutemperatuur on öösel –1...–6, päeval 0...–3, saartel kuni 2 °C.
Neljapäev (11.01.) tuleb kõrgrõhkkonna all sajuta. Tuul nõrgeneb. Õhutemperatuur on öösel –2...–6, päeval 0...–4, meremõjuga rannikul veidi üle 0 °C.
Reede (12.01.) püsib kõrgrõhkkonna servas veel sajuta. Lõunakaartetuul on sisemaal nõrk, rannikul veidi tugevneb. Õhutemperatuur on öösel –2...–8, päeval 0...–4 °C.
Laupäeval (13.01.) ja pühapäeval (14.01.) püsib kõrgrõhkkonna ülekaal. Ilm on sajuta, rahulik ja koguni külm.

Kiired muutused on näha satpildil (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/).
↧
Search

3. nädala ilm (15.–21.01.2018)

January 14, 2018, 4:25 pm
$
0
0
Kommentaariumi link
Einar täiendas blogi (lõpus): http://einlar.simplesite.com/
Mälestame rämedat külmalainet: https://ilm.ee/kola/pildid/jyri/Advektsioon_2006_a_naide.pdf.

16. jaanuaril oli Islandi juures väheliikuv madalrõhkkond, mille aktiivne lohk liikus Taani kohalt Läänemerele. Seetõttu oli vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, vaid üksikutes kohtades sadas veidi lund, kuid päeva jooksul ilm selgines.* 
Puhus kagutuul 8–12, puhanguti 15–17, rannikul 15–20, merel puhanguti 22–27 m/s. Õhutemperatuur oli –5...–9, saartel ja läänerannikul –2...–6 °C.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Aktiivne madalrõhulohk laieneb Taani kohalt üle Baltimaade, päeval tekib Leedu kohal uus osatsüklon. Seetõttu pilvisus tiheneb. Saartel hakkab sadama lund ja tuiskab. Puhub kagutuul 8–13, puhanguti kuni 17, saartel ja rannikul 12–17, puhanguti 24, öö hakul kuni 27 m/s, kuid hommikuks tuul veidi nõrgeneb. Õhutemperatuur on –9...–12 °C, kuid saartel on soojem.
Ilm järgmistel päevadel. Neljapäeval (18.01.) madalrõhkkond hääbub ja kandub vööndina Eesti kohale. Tuul puhub öösel idakaartest, päeval lõunakaartest ja jääb nõrgemaks, ainult Soome lahel on veel kagutuule puhanguid 15 m/s, ent pärastlõunal tugevneb Liivi lahel lõunatuul. Pole välistatud lühiajaline lumesadu. Õhutemperatuur on öösel –2...–6 °C, päeval –1...–4, vaid saarte ja mandri edelarannikul tõuseb 0 °C lähedale.
Reede (19.01.) öösel jõuab Põhjamere äärest Läänemere lõunarannikule uus aktiivne madalrõhkkond ning selle kirdeserv tuleb Eesti kohale. Kagu- ja idatuul tugevneb uuesti. Lumehooge on kohati, hiljem (päeval) liigub madalrõhkkond Leedu kohale ja selle põhjaserva mööda jõuab lumesadu pärastlõunaks Lõuna-Eestisse ja õhtu jooksul edasi põhja poole. Puhub võrdlemisi tugev idakaartetuul. Õhutemperatuur on ööpäeva jooksul 0...–5 °C.
*– Madalaid pilvi ei osata eriti prognoosida, kuid need on vahest kõige määravad selles, millisena ilm meile tundub. Lahendust pakub Poola mudel: palun mine siia leheküljele: http://www.meteo.pl/index_en.php, seejärel vali -> WEATHER FORECAST MODEL UM  Grid: 4km. Forecast lenght 60h. Avaneb kaart, kliki kaardil soovitud kohta või sisesta koordinaadid ja avaneb meteogramm, Tallinna kohta näiteks: http://www.meteo.pl/um/php/meteorogram_map_um.php?ntype=0u&fdate=2018011618&row=199&col=297&lang=en. Legend: mida tumedam hall, seda madalamad pilved, mida vähem sinist tausta, seda pilvisem, mida kõrgemad kollased / oranžid tulbad, seda udusem / suurem udu tõenäosus.

Tantsivad ja lindjad joonpilved 16.01.2018 Laagris.

Kairo Kiitsak. Härmas kaskede varjus. Lääne-Virumaa, Tammiku 14.01.2018

Ele Pedassaar · Tormi järel tuleb lumi

Mõned päevad Islandi saare lähedal pöörelnud aktiivne madalrõhuala EVI on tegemas läbimurret Euroopa mandri suunal, kuid Venemaal laiuv kõrgrõhuala (nimeks BORCHERT) ei ole veel alla andnud ning aitas täna (16.012018) päeval näiteks Eesti taeva pilvedest vabastada.
Tuulekoridoriks on kahe võimsa rõhkkonna piiril praeguseks Läänemeri, mille avavete kohal puhus kagutuul keskmise kiirusega 20, iiliti üle 25 m/s. Lained tõusid üle 5 m, üksikud ka üle 9 m. Eesti rannikuvetes ulatusid iilid 20-23 m/s ja peatasid laevaliikluse väikesaarte vahel. Sisealadel oli olukord leebem, kuid 14-17 m/s ulatuvate tuulepuhangute tõttu mitte mugav. Samas Norra rannikul puhus möödunud ööpäeval sama pöörise ees tuul iiliti 40-50 m/s ning ka Shotimaa rannikul registreeriti orkaanitugevusega puhanguid (kuni 36 m/s). Tormi järel on pääsenud arktiline õhk Euroopasse ning ilmaoludki on võtnud talvisema jume: lund on lisandunud kuni 5 cm, mägisemates piirkondades mitukümmend sentimeetrit.
Meie Eestis oleme samuti lume ootel. Võimsa madalrõhkkonna lohus, mis täna Taanist üle Poola Baltimaade suunas on laienemas, areneb homme (17.01.2018) tõenäoliselt Leedu kohal uus osatsüklon ja võtab suuna põhja poole. Esimesed lumepilved jõuavad madalrõhuala servas meie saartele juba öösel. Uue tsükloni sadu laieneb päeva jooksul lõunast põhja suunas. Lisanduva lume hulk ei ole esialgu suur, kõigest mõni sentimeeter, kuid maapind peaks hilisõhtuks valgeks saama üle terve maa. Saartele, kuhu sadu jõuab kõige varem, on homsega lisandumas lund kuni 5 cm. Kagutuul on öösel veel tormine ning ulatub sisemaal 15-17, rannikualadel 22-25 m/s, hommikuks annab järele. Päeval pöördub tuul enam itta ning nõrgeneb järk-järgult. Ka külm laseb meist vähehaaval lahti. Öösel on külma mandril veel alla 10 °C, saarte rannikul 5 °C ümber, päev tuleb mõne kraadi jagu kõrgema õhutemperatuuriga.
Järgnevatel päevadel saame lund juurde, kuid tuult jääb vähemaks ning õhk läheb pehmemaks.

Kohandatud HIRLAM (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/mudelprognoosid/euroopa/#layers/temp2mv2).

15. jaanuaril oli kõrgrõhkkonna lääneserv. Niisiis oli  enamasti pilves ilm ja mitmel pool sadaskerget lund, õhtul pilvisus hõrenes, kuid muid muutusi polnud. Puhus kagu- ja lõunatuul 5–12, saartel ja rannikul puhanguti kuni 18 m/s. Õhutemperatuur oli –5...–9, saarte rannikul kohati –3 °C.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Aktiivne madalrõhulohk liigub Põhjamerelt Läänemerele. Seepärast on selge või vähese pilvisusega olulise sajuta ilm. Puhub kagutuul 8–13, puhanguti kuni 17, eelkõige saartel 25 m/s, õhtul pole välistatud ka 28 m/s. Õhutemperatuur on –6...–10, saartel ja läänerannikul –5 °C. Laevad jäätuvad.*
Ilm järgmistel päevadel.Kolmapäeval (17.01.) liigub madalrõhkkond Skandinaavia lõunaossa, tuleb edasi Läänemere lõunavete kohale ning selle servas on öö meil veel tormine: kagutuule puhangud ulatuvad sisemaal 18, rannikul üle 20, saartel üle 25 m/s, kuid hommikul hakkab tuul nõrgenema. Lund sajab öösel ja ennelõunal enamasti saartel, õhtupoolikul kanduvad pilved edasi ka mandrile, kuid sajuhulk on tõenäoliselt väike. Õhutemperatuur on öösel saartel –3...–6, mandril –8...–11, päeval –3...–8 °C.
Neljapäeval (18.01.) madalrõhkkond hääbub ja venib vööndina Eesti kohale. Tuul rahuneb, puhudes öösel idakaartest ja päeval lõunakaartest. Vahete-vahel sajab lund. Õhutemperatuur on –2...–7 °C, päeval tõuseb saarte ja mandri edelarannikul 0 °C lähedale. 
Kuigi ilm praegu soojeneb, näib, et õhutemperatuur ei tõuse üle 0 °C, samuti ei paista suurt lumesadu ega tuisku. Tundub, et talv on praeguseks kindlustunud,  ent elame-näeme!
* – See tähendab, et lainepritsmed külmuvad laeva kere külge ja kui jääd liiga palju koguneb, siis võib laev ümber minna. Vaata ka: http://www.ilmateenistus.ee/ilmatarkus/ilmajutud/laevad-jaatuvad-lummavalt/. 

Einar Laretei. Esimest korda selle talve jooksul on tekkinud Peipsi järvele jää. Samas ei mäleta ma, millal nägin viimati nii kõrget veeseisu Peipsis. Vesi ja lained on hävitanud suurema osa kõrkjastikust, mis vohas Rootsiküla küla ja Nina küla vahelisel rannaalal. Vesi on suurtel aladel tunginud maismaa poole ja suur osa liivarannast on jäänud vee alla.

Ott Tuulberg. Shotley Gate 14/01

***

Tuleb tormine ja külm nädal.

Nädal algab kõrgrõhkkonna lääneservas pilves, hiljem vähese ja vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilmaga (öösel ja hommikul on siiski mitmel pool kerget lumesadu). Puhub kagu- ja lõunatuul 5–12, saartel ja rannikul puhanguti kuni 18 m/s. Õhutemperatuur on –5...–10, saarte rannikul kohati –3 °C.
Eriti karm on teisipäev (16.01.), kui madalrõhkkonna serv tuleb üle Läänemere: jätkub kagutuule eriti tugevnemine: sisemaal on puhanguid 17, saartel ja rannikul 22–27 m/s. Seetõttu on tuulekülm kuni –35 ja tajutav temperatuur koguni kuni –40 kraadi, kui koos mõjuksid –17 °C, 27 m/s ja 70% (niiskus tajutava temperatuuri arvutamisel oluline), vt ka http://www.ilmateenistus.ee/ilmatarkus/ilmajutud/kuidas-moota-kulmatunnet/ ja https://ilm.ee/index.php?42288. 
On vähese pilvisusega sajuta ilm. Õhutemperatuur on öösel –8...–15, kohati langeb sisemaal –17, saartel ja rannikul –4...–7 °C, päeval saartel ja mandri läänerannikul –3...–9 °C.
Kolmapäeval (17.01.) liigub madalrõhkkond Skandinaavia lõunaosa kohale ja selle servas on ilm öösel tormine: kagutuule puhangud ulatuvad sisemaal 17, saartel ja rannikul 20–25 m/s. Päeva jooksul tuul nõrgeneb ja asendub ida-. 
Lund sajab öösel ja ennelõunal enamasti saartel, õhtupoolikul kanduvad pilved edasi ka mandrile, sajuhulk on aga tõenäoliselt võrdlemisi väike: pilvisus tiheneb ja edela poolt alates hakkab sadama lund ja tuiskab. Õhutemperatuur on –3...–9 °C.
Ilm soojeneb, kuid veel on ebaselge, kas läheb üle 0 °C või siiski mitte, ent sademeid tuleb veel. Seda täpsustame jooksvalt!

Ain Vindi · Tartu· Taevasel kunstnikul annet jagub. Täna sadas lund veidike ja tuli mõte macrotoru katsetada.

Katrin Tarand. Kl.14.39 Tallinn 14.01.2017 Suur udu oli...
↧
↧

4. nädala ilm (22.–28.01.2018)

January 21, 2018, 4:17 pm
$
0
0
Kommentaariumi link
NB! Seoses muutunud tööülesannetega tuleb viibida 23.–29. jaanuaril Prantsusmaa Alpides Monte Carlo lähedal. Uuendused, juhul kui võimalik, tulevad vastavalt võimalustele, kuid postituse lõppu, mitte algusesse.

Talv asendub hilissügisese ilmastikuga.

Alates 10. jaanuarist püsis õhutemperatuur peaaegu kõikjal alla 0 °C – seega jäi talv üllatavalt kaua püsima, kuid enam mitte.
Nädala alguses liigub kõrgrõhuala Skandinaavialt Leedu kohale. Seetõttu on öö pilves, selgimistega ilm. Kohati sajab lund ja paiguti on udu. Puhub läänekaartetuul 2–8 m/s. Õhutemperatuur on –3...–8, pikemate selgimiste korral kuni –16 °C. Päeval sajab mitmel pool lund,  lääne- ja edelatuul võib veidi tugevam olla (4–9, Liivi lahe ümbruses iiliti 14 m/s) ja õhutemperatuur on 0...–5 °C.
24. jaanuaril jõuab Norra merele mitmekeskmeline sügav tsüklon (õhurõhk keskmes alla 970 hPa). See avab tee läänevoolule ja nii on 25. jaanuaril vihmane ja erakordselt soe ilm, sest õhutemperatuur tõuseb 2...7 kraadini.
Ilmamuutusega kaasneb 24. jaanuaril sadu ja tuisk: lumesadu levib saartelt mandrile, tuiskab, kuid pärastlõunal läheb sadu lääne poolt üle lörtsiks, saartel ka vihmaks (on jäidet!). Puhub lõuna- ja edelatuul 7–13, rannikul puhanguti 15–20 m/s, aga pärastlõunal lühiajaliselt veidi nõrgeneb. Õhutemperatuur on Ida-Eestis –2...–6, Lääne-Eestis –1...3 °C.
Kuigi nõrgenevas ja hääbus madalrõhusüsteemis õhumass jahtub ja vihma sekka tuleb ka märgi helbeid, ei näi enam möödunud kahe nädalaga sarnanevat talveilma tulevat. Tõenäoliselt jätkub selline ilmastik, nagu oli detsembris või jaanuari alguses: sademeid võib palju tulla, kuid õhk on soe, nii et püsivaks lumikatteks on lootust peamiselt kõrgustikel.

Ott Tuulberg. Kiudpilved rämetasid sajule, nende ilust võis hulluda (rohkem https://maaelu.postimees.ee/4379265/kuidas-ennustada-ilma-kohalike-tunnuste-jargi). Amsterdam Centraal
***


22. jaanuaril liikus madalrõhulohk  Lõuna-Soomest lõuna poole. Seetõttu oli pilves, selgimistega ilm, mitmel pool sadas lund, kohati oli tugevat hooglund ja lumekruupe. Puhus lääne- ja edelatuul 4–9, rannikul iiliti 14 m/s. Õhutemperatuur oli 0...–4 °C, ennelõunal kohati rannikutel pisut kõrgemgi.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemere lõunaosa kohal on kõrgrõhuhari ja Läänemere põhjaosa kohal on madalrõhuala lääneserv. Seepärast on enamasti pilves ilm ja kohati sajab vähest lund. Ennelõunal puhub muutliku suunaga tuul 2–7, pärastlõunal tugevneb edelatuul 5–11, saartel puhanguti 15 m/s. Õhutemperatuur on 0...–4, Kirde-Eestis –6 °C (hommikul võib veelgi madalam olla).
Ilm järgmistel päevadel.Kolmapäeval (24.01.) tuleb madalrõhkkonna serv üle Läänemere. Pärast keskööd hakkab saartel lund sadama, nii et hommikuks jõuab sadu mandrile ja muutub tugevaks, tuiskab. Lõuna- ja edelatuul tugevneb 5–12, saartel ja rannikul kuni 15, puhanguti 20 m/s. Õhutemperatuur on Lääne-Eestis –2...–7, Kesk- ja Ida-Eestis võimalik –8...–12 °C.
Päeval sajab mandril tugevalt lund ja tuiskab, saartel ja õhtul ka läänerannikul muutub sadu vesisemaks ja seetõttu on jäidet. Puhub lõuna- ja kagutuul 7–12, puhanguti 16, saartel ja rannikul kuni 23 m/s. Õhtul asendub tuul edela- ja üürikeseks nõrgeneb. Õhutemperatuur on Lääne-Eestis ennelõunal –1...–5, kuid pärastlõunaks tõuseb üle 0 °C, Kesk- ja Ida-Eestis on –4...–7 °C ja õhtul tõuseb.
Neljapäeval (25.01.) tekib Skandinaavia keskosa kohal uus osatsüklon, mis liigub edelavoolus edasi Lapimaa suunas ja selle lõunaserva mööda kandub Eesti kohale soe õhumass. Aeg-ajalt sajab ja enamasti vihma, vaid öö hakul Ida-Eestis sadu olla veel lume ja lörtsina. On jäidet! Tuul tugevneb uuesti, puhudes öösel edelast, kusjuures sisemaal on puhanguid 15, rannikul 20 m/s, kuid päeva jooksul veidi nõrgeneb. Õhutemperatuur on öösel 0...5, enne keskööd võib Ida-Eestis veel alla 0 °C olla, seevastu päeval on 2...7 °C. 


Tugev hooglumi 22.01.2018 õhtul Laagris.

23. jaanuaril määras Eesti ilma Valgevene kohal asunud antitsükloni põhjaserv. Ookeani kohal asunud ulatusliku tsükloni idaservas saabus niiskust. Seetõttu oli pilves, selgimistega ilm, mitmel pool sadas lund, rannikutel ja kohati lääne pool oli sadu ka vesisem.
Tuul asendus lääne poolt alates edela- ja lõuna- 4–10 m/s, saartel tugevneb puhanguti 15 m/s. Õhutemperatuur on –1...–5 °C, saarte rannikul kohati 1 °C.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Aktiivse madalrõhkkonna idaserv. Selle mõjul ilm muutub: varahommikul hakkab Lääne-Eestis lund sadama, tuiskab, kuid pärastlõunal muutub alates läänest vesisemaks ja sajuhood harvenevad. Paiguti esineb jäidet.
Lõuna- ja edelatuul tugevneb 6–12, puhanguti 15, saartel ja rannikul 10–15, puhanguti 20, hommikuks kuni 24 m/s, pärastlõunal lühiajaliselt veidi nõrgeneb. Õhutemperatuur on Lääne-Eestis 0..–3, pärastlõunal tõuseb 0...4 °C-ni, kuid Ida-Eestis –3...–7 °C, õhtul tõuseb.
Ilm järgmistel päevadel. Neljapäeval (25.01.) liigub uus aktiivne osatsüklon piki Norra rannikut põhja-kirde suunas ja selle serva mööda kandub Eesti kohale soe õhumass. Aeg-ajalt sajab vihma, vaid öö hakul võib Ida-Eestis veel tulla märga lund, on jäidet! Tuul tugevneb uuesti, puhudes öösel lõunast, sisemaal on puhanguid 16, rannikul 20, saartel 23 m/s, kuid hommikul asendub edela- ja nõrgeneb päeva jooksul veidi. Õhutemperatuur on öösel 0...5, Ida-Eestis võib keskööni olla veel kuni –2 °C, päeval on 2...7 °C.

Kõrg-Alpid 23. jaanuaril lennuki pardalt nähtuna.
↧

5. nädala ilm (29.01.–4.02.2018)

January 29, 2018, 1:26 pm
$
0
0
Kommentaariumi link
Jaanuari lõpus mälestame aastatagust erakordset udu ja jäidet, vt http://ilmjainimesed.blogspot.com.ee/2017/01/. 

Tuleb talvistuva ilmaga nädal.

Suur sula (kuni 6 kraadi 25. jaanuaril) sai nädala alguseks läbi ja asendub aegamööda talvisema ilmaga. See tendents süveneb järgmistel päevadel kiiresti, sest tsüklonid mööduvad Eestist lõuna poolt ja toimetavad oma põhjaservas Eesti kohale arktilise õhumassi. Selle püsimist soodustab ka külmas õhumassis Skandinaavia kohal tekkiv antitsüklon. Paistab, et talve kõige külmemad päevad on ees!
Nii liikus nädala alguses madalrõhkkond Läänemere keskosast üle Läti itta. See tõi 29. jaanuaril pilves ilma ja mitmel pool sajab vähest lund või vihma. Mitmel pool oli udu ja jäidet. Õhtul jõudis Lääne-Eesti saartele ja Liivi lahele uus sajuala, mis nihkus aegamisi kirde suunas. Puhus muutliku suunaga tuul 1–7, põhjarannikul idakaartetuul kuni 10 m/s. Õhutemperatuur oli –1...2 °C.
30. jaanuaril on pilves ilm, sajab lund, kohati tuiskab, kuid õhtuks jäävad sajud harvemaks. Puhub põhjakaartetuul 5–11, saartel ja rannikul puhanguti kuni 15 m/s. Õhutemperatuur on 0...–4 °C.

Rapla 27.01.2017 keskpäeval (http://ilm.ee/rapla/).
↧

6. nädala ilm (5.–11.02.2018)

February 4, 2018, 11:22 am
$
0
0
Kommentaariumi link

Tuleb talviselt külm ja lumine nädal.

Nädala alguses kõrgrõhkkond nõrgeneb ja Läänemerele tuleb Lääne-Venemaal paikneva madalrõhkkonna lääneserv.
Esmaspäeval (5.02.) kahe rõhuala vastasseis püsib (kõrgrõhkkonna kaguserv) ja kirdetuul on jätkuvalt tugev. Kohati sajab lund, päeval on lumehoogusid enam Ida-Eestis. Õhutemperatuur on –5...–10 °C.
Teisipäeval (6.02.) tuleb nõrgenev madalrõhkkond Eesti kohale, kuid see on eriti külma õhumassiga. Seetõttu on pilves ja lumesajune. Öösel puhub veel võrdlemisi tugev kirdetuul, mis päeval nõrgeneb ja puhub põhjakaartest. Õhutemperatuur on –5...–10 °C, sisemaal võib selgineva taeva all öösel –13 °C-ni langeda. 
Madalrõhkkonna pakaseline õhumass nihkub kirdesse ja asemele tuleb soojema õhumassiga antitsüklon, mis tugevneb Venemaal. Nii muutub ilm rahulikumaks, lumesadude võimalus väheneb ja õhumass soojeneb, kuid õhutemperatuur püsib alla 0 °C.

***

Ele Pedassaar · DINO ja LOTTI – kaks kanget.

Skandinaavia põhjaosa kohal tugevnev kõrgrõhuala DINO on laienes (3.02.2018) lõuna suunas ja ühes sellega levis samas suunas külm õhumass. Samal ajal kulges Vahemere äärest üle Balkani Venemaale madalrõhuvöönd ning selle süsteemi tegijaim pööris LOTTI jõudis Balkanile, põhjustades Aadria mere ääres tugevat vihmasadu. Samal ajal on vööndi läänepoolset serva mööda tunginud külmem õhk üle Kesk-Euroopa Püreneeni ja Alpid said oma mitmemeetristele hangedele lund juurde. Sloveenias, Ungaris ja Ukrainas tuli samuti leppida talvise lumesajuga.
Eestis kogunesid tihedamad lumepilved tugevneva kõrgrõhuala lõunaserva ehk meie põhjarannikule, kui vähehaaval jõudu koguv kirdetuul neid Soome lahelt üles korjas ja kaugemale sisemaale kandis.
4.02. suurenes kahe erinimelise rõhkkonna vastasseis: kõrgrõhkkond DINO kese nihkus Lõuna-Norra kohale, madalrõhkkond LOTTI sättis ennast Lääne-Venemaale ja Läänemeri sai nende piirialaks. Kirdest enam põhja pöörduv tuul kandis külma juurde ja muutis olemise kõledaks. Plusskraadid on mõneks ajaks unustatud ning uuel nädalal võib ligi hiiliv külm jääda meie kohale paikseks ja isegi süveneda. Kui lähemad paar päeva mööduvad tugeva tuule seltsis –4 ja –10 °C vahel, siis nädala keskpaigas, kui tuul vaibub, langevad termomeetri näidud öösel ka –15 °C-ni, päev toob vähemalt 5 °C võrra leevendust. Vaatamata külmenevale ilmale ei möödu ükski päev lumesajuta, kuigi võimsamad sajuhulgad jäävad meist praegu eemale. 
Igal juhul on talv praegu nii õhus kui pindadel ja õue minnes on vaja soojemaid riideid, liikluses aga harjumuspärasest rohkem aega.

HIRLAM (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/mudelprognoosid/euroopa/#layers/temp2mv2,sadufaas, täiendatud ja kohandatud).

Kairo Kiitsak. Talv Kagu-Eestis Kõvera ümbruskonnas 4.02.2018
↧

7. nädala ilm (12.–18.02.2018)

February 11, 2018, 4:37 pm
$
0
0
Kommentaariumi viide
100 aastat Eesti ilma https://vikerraadio.err.ee/v/okoskoop/saated/24b638bc-b435-4721-a05c-4bbe72fe0073/okoskoop-ilm-ja-negavati-konkurss.
Uuendatud: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/. Esimene "linnuke" ilmaterminikomisjonis on pöördkihistus (inversiooni "maakeelne" vaste).

Tuleb muutliku ilmaga nädal – lääne pool võib lumi ajuti sulada, kuid sisemaal võib jääda talvine ilm püsima.

Nädal algab tsükloni idaservas tugevneva kagutuule ja kohatiste lumesadudega. Ilm muutub soojemaks, kohati (lääne pool) võib õhutemperatuur tõusta üle 0 °C, ent sisemaal võib jääda madalamaks. Siiski näib, et talv veel läbi ei saa, sest idapoolne antitsüklon tugevneb. 
Edasine ilm paistab olevat siiski kevadtalvine (seda täpsustame nädala jooksul). Kevadtalv on lumesulamise aeg. Selle alguseks loetakse päeva, millele järgnevad valitsevalt sulailmad ja lumikate kahaneb jõudsalt. Kevadtalve hulka arvestatakse ka hilisemad kevadised talve tagasitulekud, s.o ajutise lumikattega ajad pärast talvise lume sulamist.
Tartu maratoni ilm on ebaselge. Temperatuur võib tõusta üle 0 °C, samas ei ole välistatud –1...–5 °C – seega on vaja täpsustada järgmistel päevadel. Igal juhul suurt külma või lumelisa ei paista.

‎Ain Vindi‎. Lõpuks näitas päike ka ennast veidi ja pani härmas looduse särama. Võrumaa. 11.veebruar 2018.
↧
↧

8. nädala ilm (19.–25.02.2018)

February 18, 2018, 4:51 pm
$
0
0
Kommentaariumi link

Tuleb külm ja lumesadudega nädal. Kairo Kiitsak: ilmamudelid näitavad jätkuvalt ilma külmenemist alates uuest nädalast: http://loodusvaatleja.blogspot.com/2018/02/stratosfaaris-toimuvad-muutused.html. 

Nädala alguses tuleb Skandinaavias ja Soomes tugevneva kõrgrõhuala lõunaserv Läänemerele. Nii on pilves, selgimistega ilm, kohati võib sadada vähest lund. Puhub põhjakaartetuul 2-8 m/s. Õhutemperatuur on –3...–7 °C, hommikul on kohati külmem.
Teisipäeval (20.02.) tugevneb Skandinaavias ja Soomes külm kõrgrõhkkond, mis tuleb Eesti poole. Lumehoogude võimalus on eelkõige põhjarannikul ja ka Peipsi-äärsetel aladel. Idakaartetuul on mõõdukas, Soome lahe rannikul võib tugevamaid kirdetuule puhanguid olla. Õhutemperatuur on öösel –5...–10 ja kui taevas selgineb, siis langeb sisemaal –15°C ümbrusse, päeval on –4...–8 °C.
Kolmapäeval (21.02.) püsib kõrgrõhkkonna ülekaal. Ilm on suurema sajuta. Puhub mõõdukas idakaartetuul. Õhutemperatuur on öösel –8...–13, kohati selgema taeva all –15 °C, päeval –4...–9 °C.
Kui edaspidi jätkub tendents kõrgrõhkkonna tugevnemisele, siis tuleb nädala teine pool käreda külmaga. Lumesadude võimalus paistab siiski suurenevat. Vaata ka https://www.meteoblue.com/en/weather/forecast/multimodel/tallinn_estonia_588409?fcstlength=168.

Ott Tuulberg. Udune hommik. 18/2/2018; kell 07:45; Ipswich, Ühendkuningriik.


Kiudkiht- ja kõrgkihtpilved võivad anda laussadu, milles pole midagi ebatavaliselt, ainult harva on sadu mõõdukas või koguni tugev. 19.02.2010 Tartus
↧

9. nädala ilm (26.02.–4.03.2018)

February 25, 2018, 2:29 pm
$
0
0
Kommentaariumi link

Tuleb väga külm, paiguti pakaseline nädal. Praegune ilm tuleb meile stratosfäärist, vt allpool.

Tähelepanuks! Eesti kohal on jäine arktiline õhumass. Tuul tugevneb, mis on väga madala õhutemperatuuri korral organismile kiire ja tugeva jahutava toimega. Tuule jahedust saab vaadata http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/vaatlusandmed/ (ja tajutavat temperatuuri uurida või arvutada https://planetcalc.com/2089/). Pole välistatud, et need näitajad ulatuvad kuni –40 kraadini.
Nädal algas kõrgrõhkkonna lõunaservaga, mida päeval asendas ajutiselt väheaktiivne madarõhulohk. Seetõttu sadas mitmel pool lund, kohati tuiskas. Puhus kirdetuul 4–10, saartel ja rannikul puhanguti 14, õhtul kuni 17 m/s. Õhutemperatuur oli –6...–12 °C, kuid hommikul peamiselt ida pool selgimiste ajal kuni –21 °C, õhtul alates Virumaast külmenes.

Väga tõenäoliselt stratosfääri äkilise soojenemise tagajärjel muutunud tsirkulatsiooni tingimustes arenes antitsüklon (õhurõhk keskmes 1050 hPa), mis toob kogu Euroopasse talvise ilma, ainult Kaug-Põhjas Teravmägedel on soe ja vihmane (DWD)

Teisipäeval (27.02.) koondub madalrõhkkond Musta mere kohale, samal ajal tugevneb põhja poolt kõrgrõhuala. Nii puhub tugev kirde- ja idatuul, millel puhanguid 15, rannikul 17 m/s. Ilm on enamasti sajuta ja võrdlemisi selge taevaga, vaid Hiiumaa ja mandri põhjarannikule võib jõuda pilvi ja kergeid lumehooge. Õhutemperatuur langeb öösel –20...–25 °C-ni, kus tuul veidi nõrgem, seal võib madalamale langeda, jäävaba veega rannikualadel on kuni –16 °C, päeval on –13...–19 °C.
Kolmapäev (28.02.) tuleb kõrgrõhkkonna servas sajuta ja laialdaselt selge taevaga. Tuul nõrgeneb ja ilm on väga külm. Õhutemperatuur langeb öösel –22...–28 °C-ni, pole välistatud langus ka  madalamale, päeval on enamasti –13...–18 °C.
Neljapäeval (1.03.) katab Eestit kõrgrõhuvöönd. Ilm rahulik, sajuta ja võrdlemisi selge taevaga. Õhutemperatuur on öösel –22...–28, pole välistatud paar kraadi madalamgi õhutemperatuur, päeval –12...–17 °C.
NB! Võimalik on ka selline variant, et paar päeva on ilm üsna tormine ja õhutemperatuur ööpäevaringselt enamasti –15...–20 °C, kuid isegi sel juhul peaks arvestama, et tuule jahedus on tõenäoliselt madalam kui –25 °C.
Soojemaks läheb 2. märtsi paiku. Siis võib öösiti olla –10...–15 ja päeviti –5...–10 °C, pole välistatud isegi soojem ilm, kuid seda täpsustame nädala jooksul. 
Laiem kontekst. Alates 20. sajandi keskpaigast on Eesti keskmine õhutemperatuur tõusnud rohkem kui maailmas keskmiselt (0,2–0,3 °C kümnendi kohta). Lumikattega päevade arv on vähenenud (aastatel 1961–2002 keskmiselt 25,9 päeva võrra) ja sademete hulk kasvanud (5–15%). Seoses globaalse soojenemisega (kliimamuutusega) prognoositakse nende trendide jätkumist, ainult juuni muutub külmemaks ja lumisemaks. Sellele vaatamata on lumi novembrist aprillini jätkuvalt tavaline (oktoobris ja aprillis on 0–5 lumepäeva). 
See kõik tähendab, et selliste trendide jätkudes on 2100. aastal talv selgelt tsüklonaalne: tormine, vihmane ja soe, meri enamasti ei jäätugi (külmalained ja padulumed siiski ei kao, vt allpool), suvi aga selgelt antitsüklonaalne: tuulevaiksem, palav ja paduvihmadega. 
Isegi kui lähebki nii, siis on ikkagi mõned sündmused, mis toovad intensiivseid külmalaineid (kirjeldatud siin http://loodusvaatleja.blogspot.com), tuletades kunagisi karme talvi meelde. Üheks selliseks sündmuseks on stratosfääri äkiline soojenemine ehk Berliini fenomen (https://en.wikipedia.org/wiki/Sudden_stratospheric_warming), sest just seal see nähtus 1950ndatel avastati ja esmakordselt kirjeldati. Stratosfääri äkiline soojenemine on seotud polaarpöörise jagunemise (kaksistumisega), mille tulemuseks on jugavoolu aeglustumine – stratosfääri läänetuuled muutuvad nõrgemaks või peatuvad. Selle mõjul hakkab tsirkulatsioon muutuma ja suureneb (pool)meridionaalse tsirkulatsioonitüübi tõenäosus. Stratosfäärist alguse saanud muutused jõuavad maapinnale mitme päeva kuni paari nädala möödudes, mõjutades kõige rohkem Euroopat. Võimalik, et 2012. a hilist külma ja ebatavalisi muutusi tsirkulatsioonis saaks just sellise sündmusega siduda http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/2012.htm. 
See, milline tsirkulatsioonivorm on parasjagu ülekaalus, sõltub Rossby ehk planetaarlainetest ja polaarpöörise tugevusest. Kui viimane on mingil põhjusel nõrk (näiteks kaksistumise tagajärjel), siis saavad areneda suure amplituudiga Rossby lained, mistõttu tavapärane läänevool (tsirkulatsiooni W-tüüp) asendub näiteks põhja- või kaguvooluga (vastavalt C- või E-tüüp) ja see tähendab tavaliselt suuri anomaaliaid, skemaatiliselt vt lk 2 https://drive.google.com/file/d/1EqXgiKuvemS9i9piczLF_pY-MbbKkal5/view. Ilmselt sellest ka põhjus, miks Teravmäed vaevlevad kuni 5-kraadise kuumalaine käes (Norra soojim koht), sest sinna jõudis troopiline õhumass Atlandi ookeani 30ndatelt laiustelt või miks Suurbritannias on mitmel pool oodata alla 0 °C päevast õhutemperatuuri (https://www.metoffice.gov.uk/public/weather/warnings). 
Vaata lisaks https://www.metoffice.gov.uk/learning/learn-about-the-weather/how-weather-works/sudden-stratospheric-warming.
Kokkuvõttes võib öelda praeguse talve koht kahtmoodi: 
·         kolmeosaline talv: soe algus, väga meeldiv keskpaik ja liiga külm lõpuosa;
·         erakordselt soe, kuid väga külm talv.
Viimane mõjub kindlasti paradoksaalselt, kuid arvestades selliseid stratosfääri äkilisi soojenemisi, võib nii tõepoolest öelda. Kuigi regionaalsemalt määrab Eesti ilmastikku suuresti Barentsi mere seisund: kui palju on seal jääd (kui jääd pole, siis väheneb aastaaegade kontrastsus), muudavad sellised sündmused märkimisväärselt muidu valitsevat olukorda. Vahel kasutatakse koguni sellist kujundlikku näidet: see on nagu mõni Colombia linn, mis on narkokartelli võimu all, politsei võib ju seal korraliku lahinguga ajuti kontrolli enda alla saada, aga see ei jää nii. Selles näites on see linn Eesti, narkokartell on Barentsi meri ja stratosfäär siis see politsei ehk et "politsei" ei suuda "linnakest" piisavalt kaua hoida enda kontrolli all ja seepärast Barentsi meri ei jõua jäätuda.
Külmarekordid. Tugev külm tekitab alati huvi ka rekordmadala õhutemperatuuri osas. Võib teatud andmetele tuginedes väita, et –40 °C korduvusperiood on üle 50 aasta (1940. ja 1978. a) ja –50 °C korduvusperiood on paar sajandit, isegi rohkem.
Samas on tähelepanekuid, et kui juba on nn ametlikes vaatlusjaamades –40 °C ja madalam õhutemperatuur, on tõenäoliselt mõnes jahtumist eriti soosivas kohas ka –50 °C. Nii on teada, et 1940. a  külmusid Petseri raudteejaamas viinad ära ja termomeeter olevat näidanud samal ajal –50 °C (kui see on tõsi, siis nn kontrolljoont mittearvestades on olnud Eestis nii madalat õhutemperatuuri).
Väga huvitavad on kohalike tähelepanekud: "Jaaa, 1978.–79. aastavahetusõ paiku külma jakku! Piusa orus –50 ringis!" (seal Võmmorski orus on ka alati väga külm).
Eesti ametlik külmarekord on siiski vaid –43,5 °C (17. jaanuaril 1940 Jõgeval), teisele kohale jääb –43,4 °C (3. jaanuaril 1941 Võrus) ja hilisemast ajast –42,6 °C (30. detsembril 1978 Narvas), sel sajandil aga –36,7 °C (11. jaanuaril 2003 Jõgeval, vt ka http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/ohutemperatuur/#abs_min_ohut).

Kairo Kiitsak. Talviseid vaateid Simunast 23.02.2018.

‎Ain Vindi‎. Looduses Vabariigi aastapäeva tähistamas sportides. Võrumaa. 24.02.2018.
↧
Search

10. nädala ilm (5.–11.03.2018)

March 4, 2018, 4:57 pm
$
0
0
Kommentaariumi link

Tuleb soojem, aga ikka veel talvine nädal. 

Nädala alguses on Läänemere kohal kõrgrõhuvöönd. Nii on vähese ja vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm. Puhub kirde- ja põhjatuul 1–6 m/s. Õhutemperatuur on –15...–21, rannikul kohati –8...–10 °C, päeval on –3...–8 °C.
Endine olukord on hakanud taastuma ehk ilm on tasapisi, eriti päeviti, muutumas soojemaks. Siiski on veel nädala alguses mitmel pool kuni –20 °C. Tundub, et paari päevaga saabub murdepunkt, kui –10 °C mõnda aega enam ei tule kuskil, veelgi enam: talv suudab ehk vastu pidada vaid 10. märtsini, siis algab kevadtalv ehk lumesulamise aeg. 
Seega näib, et Ilmateenistuse kuuprognoos http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/nadala-ja-kuuprognoos/kuuprognoos/ on hakanud minema hapuks. Siiski, elame-näeme, täpsustades prognoosi jooksvalt nädala jooksul!

Ain Vindi. Sellist trikki pole pole veel teinud, et öösel kell 23 võtan suusad ja lähen öiste metsade vahel suusatama. Aga täiesti uus ja huvitav kogemus on kuuvalgel mööda lund kulgeda. Kellel võimalust on proovige, te ei kahetse. Võrumaa. Koloreinu küla.
↧

11. nädala ilm (12.–18.03.2018)

March 11, 2018, 7:51 pm
$
0
0
Kommentaariumi link
NB! Riigi Ilmateenistus · Sooviksime juhtida tähelepanu, et täna öösel üle Eesti leviv vihmasadu avaldab suurimat mõju just väiksematele teedele. Kinnisõidetud lumele langev vihm muudab teed paiguti väga libedaks

Esialgu kevadine, seejärel talvine nädal.

Nädala alguses oli siin madalrõhuala ida-kirdeserv. Pärast üpris külma (Peipsi ääres kuni –10 °C) ja esialgu mitmel pool üsna selget ööd pilvisus tihenes ja üsna mitmel pool läks vihmale, tugevamad sajuhood olid põhja pool keskpäeva paiku.
Puhus kagutuul 4–10, rannikul puhanguti 13 m/s. Õhutemperatuur oli 1...5 °C (hommikul oli Pandivere ja Virumaal veel kuni –3 °C).
Tasub osundada Ilmateenistuse nädalaprognoosi: Atlandi ookeani kohalt pärit soe õhumass on vallutanud Lääne- ja Kesk-Euroopa ning liigub edasi Läänemere poole. Soojas õhumassis tekib Kesk-Euroopa kohal uus osatsüklon, mis liigub teisipäeval (13.03.) üle Läänemere põhja poole ja toob kaasa niiskust. Öö tuleb kõikjal vihmane, hommikuks saab suurem sadu läbi (ennelõunal võib vaid üksikutes kohtades nõrk vihmasabin tulla). Keskpäeva paiku hakkab saartel uuesti vihma sadama.  Puhub võrdlemisi tugev kagu- ja lõunatuul. Õhutemperatuur on öösel 1...3, päeval 2...7 °C.
Kolmapäeval (14.03.) liigub madalrõhkkond Üle Lõuna-Soome edasi Karjala poole, selle lohk liigub üle Eesti ja seejärel asendub senine õhuvool loodega, millega tuleb külmemat õhku. Öösel sajab vihma ja lörtsi, pärast keskööd muutub loode poolt alates sadu lumisemaks. Päevaks madalrõhulohk eemaldub ja pilvemass kaugeneb, sajuhooge on veel põhiliselt Kagu-Eestis. Öö hakul puhub edelatuul, pärast keskööd pöördub saartest alates loodesse ja põhja, tugevneb. Õhutemperatuur on 0...4 °C, hommikuks langeb saartel ja Loode-Eestis kuni –2 °C-ni, päeval on –1...2 °C.
Neljapäeval (15.03.) tuleb Skandinaavia kohal tekkinud kõrgrõhkkond Läänemere äärde ja selle serva mööda tuleb Eestisse külma juurde / läheb sooja vähemaks. Tõusva õhurõhu foonil on veel üksikuid lumehooge. Puhub tugev põhjakaartetuul. Õhutemperatuur on öösel –3...–8, päeval on –2...–5 °C.
Niisiis on saabuvas suures soojas 13. märtsil ilm lausa kevadiselt soe: kuigi enamasti vihmane, on sooja oodata kohati üle 5 kraadi.
15. märtsiks ilm talvistub. See siiski olulist lund kaasa ei too (mereefekti ja hooglund välistada ei saa), sest antitsüklon on tugev, samas vähemalt mõneks päevaks on õhutemperatuur kindlalt alla 0 °C. Tõenäoliselt läheb tasapisi soojemaks juba enne kevadist võrdpäevsust (20. märtsil), kuid paistab, et kevadet see veel ei too, vaid pigem jätkub (kevad)talv.

12. märtsi öö hakul oli Peipsi ääres väga külm, isegi kuni –10 °C ja kohati tekkis tihe udu (http://laguja.meteo.net.ee/obs.html).

Kalmer Saar. 11.03.2018. Hiiumaa, Tärkma sadam
↧
↧

Tallinna ilm, ilmastik ja aastaring

March 13, 2018, 7:14 pm
$
0
0
Valmis tellimustöö https://www.visittallinn.ee/eng/visitor/discover/blog/weather-in-tallinn, mille eestikeelne versioon on esitatud allpool.

Katrin Tarand. Kl 14.39 Tallinn 14.01.2017 Suur udu oli...

Tallinn jääb 60. põhjalaiuse lähedale, mis tähendab suuri aastaajalisi erinevusi – nii ilmas kui valgusoludes. Teisalt määrab ilmastikku Atlandi ookeani ja Ida-Euroopa lauskmaa (Euraasia mandri) vastastikmõju, regionaalselt – Läänemeri, Soome laht ja Eesti mandriosa, mistõttu on ilm aastaajale sageli ebatüüpiline. 
Kuna Tallinna kliima on niiske mandriline (mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline parasvöötmekliima, Köppeni-Geigeri klassifikatsiooni järgi Dfb), siis on sademed igal ajal tavalised ja üsna ühtlaselt aasta peale jaotunud, ainult vahel on üle kahenädalasi põua- või liigsajuperioode. Maist septembrini on üsna palju hoogsadusid, eriti augustis, esineb äikest (suurem tõenäosus päeva teises pooles), muul ajal on tavalisem laussadu ja äikest on väga harva – siis erilist ööpäevast seaduspära sadudes pole.
Alates 20. sajandi keskpaigast on Eesti keskmine õhutemperatuur tõusnud rohkem kui maailmas keskmiselt (0,2–0,3 °C kümnendi kohta). Lumikattega päevade arv on vähenenud (aastatel 1961–2002 keskmiselt 25,9 päeva võrra) ja sademete hulk kasvanud (5–15%). Seoses globaalse soojenemisega (kliimamuutusega) prognoositakse nende trendide jätkumist, ainult juuni muutub külmemaks ja lumisemaks. Sellele vaatamata on lumi novembrist aprillini jätkuvalt tavaline (oktoobris ja aprillis on 0–5 lumepäeva). 
See kõik tähendab, et selliste trendide jätkudes on 2100. aastal talv selgelt tsüklonaalne: tormine, vihmane ja soe, meri enamasti ei jäätugi (külmalained ja padulumed siiski ei kao), suvi aga selgelt antitsüklonaalne: tuulevaiksem, palav ja paduvihmadega.

Päivi Palts. Lõõmav. 10.01.2016 Vaade Tallinnale

Talv on väga muutliku ilmastikuga, kuid tavaliselt on detsembrist märtsini lumi maas. Soojadel talvedel tuleb lumi detsembri lõpuks ja jaanuari alguseks (mõni üksik lumesajuga päev võib varem ka olla), tekkides ja sulades korduvalt, kuid külmadel talvedel võib lumi tulla juba oktoobri lõpus või novembris ja püsida aprillini. Mõnikord on lund kõige rohkem novembris ja detsembris või isegi märtsis ja aprillis. 
Detsembris ja jaanuaris on suurim tõenäosus mereefektiks (lake-effect snow) – see juhtub, kui külm õhumass liigub kirdest edelasse üle lahtise (jäätumata) veepinna, põhjustades mõnikord rikkalikke sademeid (lund võib ööpäevaga lisanduda siis üle 10 cm). Sooja talve korral võib mereefekt jääda veebruari või isegi märtsisse.
Talvisel ajal on tuul ja temperatuur määratud sünoptilise olukorraga, mistõttu ei ole olulisi ööpäevaseid seaduspärasusi, vaid need on ebaregulaarsed: sooja õhumassi saabudes võib hommikuks õhutemperatuur tõusta üle 0 °C või külma õhumassi saabudes langeda päeva jooksul alla –10 °C; novembrist jaanuarini ei ole päikesel erilist mõju õhutemperatuurile, v.a väga vaiksetel ja külmadel päevadel. 
Õhutemperatuur varieerub novembrist märtsini 5…–25 °C vahel, ainult mõnel üksikul aastal on võimalik, et märtsis tõuseb 15 °C-ni või langeb jaanuaris ja veebruaris –25…–30 °C-ni (madalaim õhutemperatuur on olnud veebruaris –34,4 °C ja kõrgeim märtsis 15,8 °C). Tüüpilisim õhutemperatuur talvel on 0…–10 °C, kusjuures veebruaris ja märtsis on päikesel juba oluline soojendav mõju.

Lumepagi äikesega 4.12.2010 õhtul Tallinnas.

Lumine loodus 23.01.2011 Nõmmel.

Kevadel muutub oluliseks mere ja maismaa erinev soojenemine.  Seetõttu tuleb esile briisi mõju, eriti mais. Briis, koosnedes maa- ja merebriisist, tekib vaikse ja päikeselise ilmaga, kui meri on veel külm, aga maismaa soojeneb tugevasti. Briis on tuntavam päeval – keskpäeval võib rahulik ja päikeseline ilm äkitselt muutuda jahedaks ja tuuliseks, sest briis toob merelt jaheda õhu. Mõnikord langeb õhutemperatuur isegi üle 10 °C vaid minutite jooksul. Aprillis võib briisiga üsna kindlalt arvestada, kui sooja on üle 15  °C ja mais, kui sooja üle 20 °C. 
Märts võib olenevalt aastast olla nii talve- kui kevadkuu. Samas aprill on kõige muutlikum, kui võib ette tulla nii tõelist suveleitsakut kui pakaselist ilma ja lumetorme (viimase 20 aasta jooksul olnud nii 28 °C kui –10 °C, viimasest näidust külmem (–18,5 °C) jääb kaugemasse minevikku (13. kuupäev 1806. a, vaid kraadikümnendiku võrra soojem oli 3.04.1862), kuid lumetorme on lähiminevikus korduvalt olnud, näiteks viimati 29.04.2017. Nii aprillis kui mais on öökülmad tavalised. Mõnel üksikul aastal sajab veel mai esimesel poolel lund.
Mais suureneb kuumalainete oht: esimest korda on 25…30 °C just millalgi mais (2014. a mais oli 32 °C, mida ei kannatatud välja – tekkis tervisehäireid ja kurdeti põrgukuumuse üle). Ka esimene äike tuleb enamasti mais, väga harva juunis ja vaid mõnel erakordselt aastal aprillis.

Üsna tugev lumesadu 7.04.2013 Tallinnas, pildistatud Teaduste Akadeemia aknast.

Lumetorm 29.04.2017 Meriväljal (lõunatsüklon).

28.04.2013 pakkus jahedapoolset päikeselist ilma, rannikualadel võis näha advektsiooniudu (Stroomi rannas).


20.05.2014 ööl tabas Ida-Eestit joonpagi, kuid lääne poole jäi tavaline äike, mis siiski pakkus vaatemängu (Laagris).

Suvi on mõõdukas. See tähendab, et harva on üle 30 °C (nii juuli kui augusti rekord 34,3 °C), tavaliselt on 15…20 °C, soojadel suvedel 22…27 °C (2001., 2010. aastal). Samas suvised öökülmad on väga haruldased ja võivad ette tulla vaid juunis nii maapinnal kui haruldasemal juhul õhus, juuli algul (2008, 2017) maapinnal või augusti lõpus maapinnal ja seda eeskätt linna servades, nagu Lasnamäel, Laagris või Männikul.
Suve hakul (mais, juunis) võib promenaad mattuda tihedasse uttu, seda eriti siis, kui õhumass on soe ja niiske ning tekib merebriis (2013. a püsis palavate ilmadega mais udu merel ja mõnel pool linnas nädalaid). Briis, mis muudab päeval ilma ootamatult jahedaks, on tavaline juulini, vahel, seda just palavate ja vaiksete ilmadega, võib isegi augustis olla.
Äikest on 10…15 päeval, kusjuures äikeselisim kuu on juuli, aga kui on jahe suvi, siis august. Mõnikord, sagedamini suve lõpu poole, sajab rahet või jääkruupe. Hiidrahe on väga ebatõenäoline (viimati 2004. a septembris). Tornaadosid võib harva olla peamiselt suve teises pooles merel – vesipüksid. 
Mõnikord tuleb ette paduvihma, seda nii äikesega (hoogsadu) kui äikeseta (tsükloniga seotud laussadu) – sel juhul tekivad lokaalsed üleujutused, pole välistatud isegi äkk-üleujutus, eriti kui tegu on allapuhkega (äikeseraju, downburst).

Allapuhe rekordkuumal päeval (32 °C) Tallinna kohal 15.07.2010.

Maagilised helkivad ööpilved 26.07.2009 öösel Tallinna kohal.


18.07.2013 öösel aasta neljas suur helkivate ööpilvede vaatemäng, mis jäigi aasta võimsaimaks (Laagris).

Sügis on tavaliselt pilves, sombune ja tuuline. Tavalised on laussajud, mis võivad kesta päevi. Esimesed öökülmad (seda eeskätt õhus) tulevad enamasti oktoobris, harvem juba septembris, kui linna servades on varasem öökülm tavalisem.
Mõnikord on septembris või oktoobris pikem selgete, vaiksete ja soojade ilmadega (hommikud võivad udused ja öökülmadega olla) periood, mida nimetatakse vananaistesuveks (Indian summer), päeviti on siis sooja vähemalt 17 °C. 
Viimased äikesed jäävad enamasti septembrisse ja on sageli merega seotud, aga vahel on ka oktoobris ja isegi novembris äikest – siis võib sadada äikeselund ja õhutemperatuur olla alla 0 °C, näiteks juhtus nii 2010. ja 2013. a oktoobris.

Kontrastne sügispäev rünksajukatega (7. oktoobril 2012 Laagris).

26.11.2012 rekordtihe udu Tallinnas. Vaatepilt kesklinnas meenutas paljudele Silent Hilli´s nähtut.

Tuleb ette ka lauspilves (overcast), kuid olulise sajuta ja vaikseid perioode, mis on tõenäolisemad oktoobris ja novembris – need on seotud antitsüklonitega. Tavaliselt tulevad oktoobris esimesed lumesajud ja novembris esimesed talvised päevad, kuid lähiminevikus on talv alanud ka juba oktoobris (2002. a, kui esimene suur lumesadu oli 5. oktoobril).
Kui sügis on soe, siis kestavad soojad, lumeta, vahel vihmased ilmad detsembrini või isegi uue aastani – seda võib pidada üsna tüüpiliseks. Sinna vahele võivad mahtuda mõned lumesajud või koguni talvise ilma perioodid. Esimesed sügistormid tulevad sageli oktoobris või novembris (tuule kiirus puhanguti vähemalt 21 m/s), kuid lähiminevikus on olnud ka mitmeid vaikseid ja sooje (lumeta) sügiseid, kui esimene tugevam tuul jääb novembri lõppu või detsembrisse.

Millal lund sajab? Kas jõulude ajal on lund?
Lund sajab tavaliselt novembrist märtsini, ka oktoobris ja aprillis on enamasti mõni lumepäev. Lumi on harvem mais, kuid kümne aasta jooksul seda siiski mõned korrad juhtub. Septembris ja juunis on lume korduvusperiood (return period) enam kui 50 aastat. Siiski tuleb tõdeda, et juuni on muutunud aja jooksul lumisemaks (suured lumesajud olid 1982. ja 2014. a juunis).
Jõulude paiku on lumega 50:50 ehk tõenäoline, kuid ei mingeid garantiisid. Seega tasuks jälgida jooksvat ilmaprognoosi. Näib siiski, et jõulud on muutunud lumevaesemaks, nii et ehk tasuks isegi olla valmis vesisteks ja rohelisteks jõuludeks.

Ülipaksude kihtsajupilvede tõttu oli 25.12.2012 päeval hämar: kui tüüpilisel pilves detsembri lõpu keskpäeval on valgustatus 3500 luksi ümber, siis siin pildil on see alla 3000 luksi; ja tuiskas nagu segane. Lumemöll oli võimas – kuna õhk oli täidetud langevate lumehelvestega, siis õues olles oli raske hingata.

Kui soe on nt juunis? Kui külm on jaanuaris?
Juuni on pigem jahe (päeval 15…20 °C,  mõnel sajusel, tuulisel päeval võib jääda madalamaks), aga tavatu pole ka 25 °C ja mõnel aastal on olnud ka üle 30 °C. Täiusliku ilmaga oli 2013. a juuni, kui oli pikseline ja igal teisel päeval 25 °C, samas kui 2014. a juunis oli nii meeletut kuumust, tugevat äikest kui sadas märga lund (sel hetkel oli kuni 0 °C). 
Soojade ja vaiksete ilmadega on tavaline briis, mis keskpäeval või päeva teises pooles võib ilma muuta ootamatult jahedaks. Sooja ja niiske õhumassiga on merel tavaline udu, mis linna liikudes toob samuti jahedust.
Jaanuaris varieerub õhutemperatuur enamasti 0…–10 °C  vahel, harva on kuni 5 °C või –20…–25 °C.  Erilisi seaduspärasusi ei ole, sest samasse kuusse võib mahtuda nii üle 0 °C kui –20 °C, ainult mõnel üksikul aastal on kogu kuu vältel püsinud õhutemperatuur alla 0 °C (näiteks 2010), kuid mitte kunagi ei juhtu, et kogu kuu vältel on üle 0 °C.

1.06.2017 tormine ja lörtsine ilm tõi Meriväljale ka uhkeid laineid.

Tuisk. Näib, et on kõrgkihtpilved, aga ei ole: pigem kihtrünkpilvede tükid mereefektist, kuid sajuloor muudab pilvemassi ühtlaseks. 5.01.2017 Tallinnas

Kas talvel on meri jääs?
See on pigem ebatavaline ehk neid aastaid on rohkem, kui meri ei jäätu. Sageli on kaldariba jääs või siis on Tallinna lahel näha jääsuppi ja osalist jäätumist (jää algliigid), kuid mitte kinnisjääd. 
Mere jäätumiseks on vaja teatud külmasummat (miinuskraadide hulka talve jooksul) ja seetõttu väljendab mere jäätumine talve karmust. Soojadel ja isegi mõõdukatel talvedel meri ei jäätu või on veidi jääd näha, ainult päris karmidel talvedel võib meri täielikult jäätuda, viimati näiteks 2003. aastal.

Märtsi motiive: jäätuv Tallinna laht 15.03.2013

Kui ma tulen märtsis Tallinnasse, siis kas ma saan suusatada?
Märts võib nii talve- kui kevadkuu olla. Näiteks 2007. a märtsis oli sageli sooja 11…16 °C ja lumest ei jälgegi. 2013. märtsis oli lund kogu aeg üle 30 cm ja õhutemperatuur –12…–17 °C, mõnel päeval kuni –22 °C. Väga külmad ja lumised märtsid olid ka 2005. ja 2006. a. 
Seega ei ole mingeid garantiisid, kuigi lume- ja suusavõimalus on ikkagi tõenäoline. Klassikaks on tarvis vähemalt 20 cm lund, mida on pigem harva, aga uisustiiliks on tingimused paremad.

Laagris lumikate veel püsis: lagedal 4–7 cm paksune, metsas ja puude all vähem (19.03.2016).

Milline ilm on homme – kas sajab, kas on külm, kas päike paistab?
Selleks tuleks jälgida jooksvat ilmaprognoosi, milleks on mitmeid võimalusi, näiteks: 
Väga huvitav on nn IO ilm, kus näeb mineviku ilma Tallinna ja teiste linnade kohta https://darksky.net/forecast/59.4372,24.7454/si12/en (puuduseks see, et äike ja veel mõned nähtused pole kajastatud).
Vajadusel saab nõu pidada kamenikmeister@gmail.com (väiksemad, lihtsamad küsimused tasuta, mahukamad võivad olla tasulised, kuid vastavalt kokkuleppele).
↧

12. nädala ilm (19.–25.03.2018)

March 18, 2018, 9:52 am
$
0
0
Kommentaariumi viide

Tuleb suhteliselt talvine nädal; pööre kevadesse on veel lahtine.

Nädala alguses liigub madalrõhulohk koos külma frondiga üle Läänemere põhjaosa ja Soome lahe kagusse. Nii on pilves, selgimistega ilm, lumesadu liigub loodest kagusse. Puhub lääne- ja edelatuul 4–9, puhanguti 12, saartel kuni 15 m/s. Õhutemperatuur on 0...5 °C, kuid õhtul langeb 0...–2 °C-ni.
Sellele järgneval ööl jätkub ilmselt pilves, selgimistega ilm ja mitmel pool sajab lund. Puhub läänekaartetuul, ,mis hommikuks asendub põhjakaarte- 3–9 m/s. Õhutemperatuur on –2...–7 °C. Päev tuleb sarnane, ainult pisut soojem.
Ilm on soojenemas ja võib hakata meenutama varakevadet. Üldiselt tundub siiski, et (kevad)talv võib püsima jääda aprillini. Kui siiski kevadise ilma pööre tuleb, jääb see 23. märtsi paiku, aga seda täpsustatakse – palume silm peal hoida www.ilmateenistus.ee ja ilm.ee.
Küll see talv ja kevad ükskord lõppeb, kasvõi augustis – elame-näeme! Ilusat kalendrikevade algust!

Hõõguv loojang. 18.03.2018 Laagris
↧

13. nädala ilm (26.–32.03.2018)

March 25, 2018, 12:11 pm
$
0
0
Kommentaariumi viide

Talvine, kuid kevadmärkidega nädal.

Nädala alguses liigub madalrõhulohk üle Läänemere ja Soome lahe kagusse. Selle järel tugevneb Skandinaavia keskosas kõrgrõhuhari. Nii on pilves ilm, kuid pärastlõunal selgineb. Lumesadu liigub lõuna poole. Puhub kirdetuul 5–10, rannikul puhanguti 15, kuid õhtul nõrgeneb. Õhutemperatuur on –4...1, õhtul langeb paiguti –12 °C.
Ülejäänud nädal on peamiselt sajuta ja talvine: hommikuti kuni –15 °C ja päeviti 0...–5 °C, 30. märtsi paiku ka soojem.

Pilvelumestus Kariväraval 24.03.2018 kell 12:15
↧
Viewing all 606 articles
Browse latest View live
Search