Quantcast
Channel: Ilm ja inimesed
Viewing all 606 articles
Browse latest View live

14. nädala ilm (2.–8.04.2018)

$
0
0
Kommentaariumi viide
NB! Seoses muutunud tööülesannetega tuleb viibida 3.–9. aprillil Prantsusmaal 2018 Tour de Corse  (https://www.rally-maps.com/Tour-de-Corse-2018) lähemalt http://ekspress.delfi.ee/lisalood/juba-teine-eestlasest-ilmatark-sai-m-spordi-palgale?id=80907145
Uuendused tulevad vastavalt võimalustele, kuid postituse lõppu, mitte algusesse.

Hoiatus(ADEO31)
ADEO31 EETN 021138
HOIATUS 2 TALLINNA LENNUVALJA KOHTA KEHTIB 021500/022300
VAADELDAKSE LUMESADU NÕRGENEB=http://www.lennuilm.ee/opmet/.

Nädal algab aktiivse lõunatsükloni* mõjul lumetormiga, hiljem toob üks kauge torm suure sooja ja mõningase äikeseohu.



Riigi Ilmateenistus · Radaripildilt on näha, et kella kuueks oli sajuala kaheks jagunenud. Öösel on paljudes kohtades maha sadanud mitu cm lund.  Hommikul liiklusesse minejad - varuge aega ja olge ettevaatlikud
Täna ennelõunal on sadu mitmel pool veel intensiivne. Tuleb nii lund, lörtsi kui vihma. Nullkraadi lähedane temperatuur muudab teed libedaks. #libetee. Kuidas teie kodukohas olukord on? #igailmaga

Riigi Ilmateenistus · Rõõmsate naljapiltide asemel väljastame täna hoopis HOIATUSE.
Aktiivne madalrõhkkond on Poolast teel Eesti kohale. Täna õhtul lõunamaakondadest algav lörtsisadu levib kiiresti üle kogu Eesti. Kesk- ja Lääne-Eestis tuleb sadu lume ja lörtsina, Lõuna-Eestis tuleb lörtsi ja vihma . Sadu on paljudes kohtades tugev, tuiskab ning on jäidet.
2. aprilli päeval on madalrõhkkonna kese Ida-Eesti kohal. Ilm on seal rahulikum ja plusskraadides, kuid sajune. Lääne-Eestis puhub tugev loode- ja põhjatuul. Sajab lund ja lörtsi ning sadu on mitmel pool tugev Tuiskab! Õhutemperatuur on nullis või kraad miinuses ja teed on libedad #libetee #igailmaga
Rohkem infot: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/hoiatused/
Viimati uuendatud: pühapäev, 1. aprill 2018 kell 16:23
Eesti hoiatused
2.04 öösel tuleb üle Eesti lumesadu, mis on mitmel pool tugev ja on jäiteoht. Lumesaju tõenäosus on suurem Põhja-, Lääne- ja Kesk-Eestis, kohati tuiskab. Oodatav lumekihi paksus on 8–12 cm. Kirde- ja põhjatuule puhangud ulatuvad rannikualadel kuni 17 m/s, päeval Lääne-Eesti saartel kuni 20 m/s.

*– Mis on lõunatsüklon? Kõige lihtsama määratluse järgi on see tsüklon (madalrõhkkond), mis tuleb lõunast (veidi üldisemalt lõunakaartest ehk kagust, lõunast või edelast); lõunapoolkeral tuleb analoogne põhjatsüklon põhjast. Seega kannab selline tsüklon endaga väiksematelt laiustelt pärit soojust suurematele laiustele.
On ka keerukamaid definitsioone. Näiteks Kaupo Mändla on oma töödes kasutanud definitsiooni (Eesti kontekstis): "Madalrõhkkond, mis tekib kaugel lõuna pool lähistroopilistel laiustel Vahemere, Musta ja Kaspia mere kohal ning liigub üldsuunas põhja poole, mõjutades Eesti ilmastikku. Tekkepunkt lõuna pool 47° põhjalaiust ja nullmeridiaanist ida pool."
Lõunatsüklonid seostuvad meil külmal poolaastal väga keeruliste ja raskete ilmaoludega, mis mõjutavad oluliselt inimtegevust. Näiteks liikluses peame olema valmis selleks, et suur tuisk jätab meid lumevangi, halb nähtavus sunnib autojuhte vähendama kiirust ning teedel valitsev jäite ja kiilasjää oht osutub karmiks proovikiviks isegi neile, kes käivad spetsiaalselt jäärajal ekstreemoludes hakkamasaamist harjutamas.

2. aprilli lõunatsüklon Eesti kohal (Berliini Vabaülikool, kaardile klikkides pääseb nimekirja juurde).

Lõunatsüklon toob lumetormi. [Kairo, kuid keeleliselt kohandatud] Kevadiselt soojad ilmad ei ole enam kaugel, sest juba saabuva nädala keskpaigas saabub lõunavoolus Eestisse soojem õhumass. Kuid enne seda ootab  ees üks väga sajune ja tuuline päev. Ilmaolud muutuvad  keeruliseks!
Mudelite arvutuste kohaselt tekib 1. aprillil Kesk-Poola või Ida-Poola kohal uus aktiivne tsüklon, mis liigub kahe päevaga üle Balti riikide põhjakirdesse. Hiljemalt esmaspäeva õhtuks jõuab madalrõhkkonna kese Laadoga järve ümbruskonda.
1. aprilli hommikul hakkab alates Lõuna-Eestist pilvisus tihenema. Kõigepealt jõuavad kohale kiudkihtpilved ja kõrgkihtpilved. Need pilved katavad kiiresti kogu taeva ja levivad edasi põhja poole. Sooja on oodata 0...6 °C. Päeva jooksul jätkab pilvisuse tihenemine. Õhtuks on sisuliselt kogu Eesti tihedate pilvedega kaetud. Kõige viimasena jõuavad kohale madalad pilved ühes sajuga. 
Kuna madalrõhkkond läheneb lõunast, siis asendub tuul ida- ja kirde- ning tugevneb. Saartel ja rannikualadel pole välistatud tuulepuhangud tugevusega 15–20 m/s. Sisealadel jäävad üksikud tugevad tuuleiilid prognoositavalt 913 m/s vahele. 
Lisaks tuule tugevnemisele saabub pühapäeva õhtuks Lõuna-Eestisse üsna tugev sadu, mis levib öö jooksul üle saarte ja mandri. Liikluses tuleb olla väga ettevaatlik, sest sõiduteed muutuvad kiiresti libedaks ja tugevas sajus võib olla nähtavus häiritud. Kuna tuul on mõõdukas või tugev, siis esineb mitmel pool ka tuisku. Kõigepealt sajab paljudes kohtades tugevat lund. Ööpäevane lisanduv lumekogus on sisemaal maksimaalselt 10–22 cm. Tugev lumesadu võib enda alla haarata ka Saaremaa ja Hiiumaa. Seal ei ole välistatud 10–15 cm lund (mudelid näitavad kohati kuni 20 cm). 
Õhutemperatuur jääb öösel –2...2 °C vahele. Kui algselt on õhutemperatuur mitmel pool plussis, siis kiiresti moodustuva lumikatte korral võib temperatuur öö jooksul miinusesse langeda. Seega paneme liiklejatele südamele, et on libeduseoht on kõikjal väga suur! 
2. aprilli öösel asendub tuul loode- ja lääne-, saartel ja rannikualadel püsib tugevana. Mandri-Eestis tuul nõrgneb veidi, kuna tsükloni kese liigub Kagu-Eestile lähemale. Varahommikuks jõuab lõuna poolt Ida-Eestisse ka soojem õhumass, mistõttu võib seal lumesadu asenduda vihmaga. NB! Paiguti sajab jäävihma! Valga-Jõhvi mõttelisest joonest lääne pool jätkub aga mõõdukas või tugev lumesadu. 
Ida-Eestis ja Kagu-Eestis jääb õhutemperatuur ennustatavalt 1...4 °C vahele, pole välistatud maksimaalselt 6 °C. Kesk-Eestis ja Edela-Eestis jääb päevane õhutemperatuuri näit –1...1 °C vahele. Eesti lääneosas ja loodeosas peaks õhutemperatuur napilt 0 °C madalamale jääma, kohati on kuni –1 °C. 
Pärastlõunal on sadu veel mitmel pool mõõdukas. Suur sajuvöönd jätkab liikumist põhjakirdesse. Õhtul alates lääne ja edela poolt sadu lõppeb. Enne keskööd võib veel Eesti idaservas sadu esineda. Öö jooksul pilvisus hõreneb ja tuul nõrgeneb. Õhutemperatuur langeb mitmel pool miinuspoolele. Külma tuleb prognoositavalt 2...5 °C. Sõiduteedel ja kõnniteedel on suur libedusoht!
Nädala keskpaigas hakkab domineerima lõunavool ja seetõttu muutub Eesti ilm tunduvalt soojemaks. Lumi hakkab kiiresti sulama. Kolmapäeval ja neljapäeval tõuseb õhutemperatuur Mandri-Eestis kuni 10 kraadini või sellest kraadi-paari võrra kõrgemalegi. 
Pikaajalised ilmaprognoosid annavad lootust, et soojenemine jätkub ka edaspidi ja külmalainet vähemalt aprilli esimesel poolel oodata ei ole. Kuu teine pool võib ka hetke seisuga soojapoolne tulla, aga sinnani on veel piisavalt aega. Nagu ikka – elame, näeme!
Võib meenutada, et aastal 1989 või 1990 oli 2. või 3. aprillil 18 °C sooja, mis lõppes õhtuse äikesevihmaga. Üldse on 5. aprill eriline, sest sellele ajale on sattunud enamasti kuumarekordeid: Tallinnas 17,3 °C (1991) ja Tartus 19,5 °C (2001), ka 2004. ja eriti 2005. a oli sel päeval palav (Tallinnas ja Tartus vastavalt 13,5 ja 15 °C ning 17,1 ja 18,2 °C). Veel võib meenutada 2000. a, kui prognoositi kuni 15 °C ja pikset (oli sombune ja soe, kuid äikest polnud). Soojalembidele võib öelda, et 5. aprilli seekord ei veeda lumesajus ja tuisus.

Kaart (http://wxcharts.eu/). Siit on näha, kuidas Eestisse jõuab madalrõhkkonnast tingitud tugev lumesadu (violetne värvus). #igailmaga #teeilm #lumi #ilmaolud #Eesti

15. nädala ilm (9.–15.04.2018)

$
0
0
Kommentaariumi viide

Tuleb kevadiselt päikeseline, kuid külmade öödega nädal.

Nädal algas (9.04.) kõrgrõhkkonna servas sajuta ja rahulikult. Õhutemperatuur oli 0...6 °C, Kagu-Eestis kuni 12 °C (Võrus miinimum 11,5 °C). Päeval tõusis õhutemperatuur 18...23, meretuulega rannikul jäi 10 °C piiresse. 
Tartu "kõigi aegade" 9. aprilli kuumarekord on nüüd 23,1 °C (Tartus varasem 9. aprilli soojarekord 17,1 °C aastast 1890), Tallinnas aga 19 °C (varasem samuti 1890. a, kui oli 16,2 °C).
Puhus lõunakaartetuul 3–9, puhanguti kuni 12 m/s, õhtul alates Soome lahest loode-, hiljem kirdetuul, mis tugevnes ööga puhanguti kuni 16 m/s.
Kaliningradi oblastis tekkis äikesekolle, mis arenes õhtuks joonpagiks ja tormas üle Baltikumi kirdesse; Eestisse see ei jõudnud. See äikesekolle arenes ka 8. aprillil, kuid oli siis Poola edelaosas. Põhjuseks troposfääri ülaosa lohk ja voogude (tuule) koondumis(konvergentsi)vöönd, mis andis õhu tõusuks tõuke. 

Triinu Sarv. 7. aprill. Ma pole sedasi enne pilvede lagunemist näinud! Väga võimas.

Triinu Sarv. 26. märtsi õhtu.

16. nädala ilm (16.–22.04.2018)

$
0
0
Kommentaariumi viide
Isiklikumat laadi artikkel ralliilmast: https://maaelu.postimees.ee/4475191/rallist-ja-ilmaennustusest-mina-ja-motosport.
Uudis: viimaks ometi alustas ametlikult tööd ilmaterminikomisjon, mille asutajaliikmed on lisaks mulle Ott Tuulberg. Ilmaterminikomisjoni asutamislepingpõhikiri ja menetluses olevad terminid. Seni on heaks kiidetud mõisted / terminid pöördkihistus, pahvaktsüklon ja nihkesula. Terminite tabelit on muudetud ja täiendatud.

Väga sooja algusega, kuid valdavalt mõõduka soojusega nädal.

Nädala alguses saabus lõunast suvine soojus, nii et õhutemperatuur tõusis 17...22 kraadini. Soojuse saabudes oli kohati lääne ja loode pool äikest.
Hiljem jahenes, kuid päeviti on päikese toel ikka enamasti üle 10 kraadi, võrdluseks: 18. aprillil 2009 sadas lund ja sooja oli vaid paar kraadi. 20. aprill oli uuesti väga soe, kui oli enamasti 14...19 °C, lõppedes Soome lahel ja põhjaservas üsna tugeva äikesega*.
Nädala lõpuks läks külmemaks, kuid märga lund siiski ei sadanud. Seega, kui nädala alguse soe päev kõrvale jätta, on tegu üpriski tüüpilise (väga muutliku) aprilli ilma(stiku)ga.
Einari blogist: Märkimist väärib veel 9.aprilli soojalaine, mis tõi Alatskivile +21,1 kraadise sooja. Tugevad ida -  ja kirdetuuled põhjustasid rüsijää kuhjumise Peipsi rannikul Nina küla juures. Osa tekkinud jäämägedest on näha alloleval pildil. 5. aprilli hilisõhtul jõudis üle Leedu ja Läti tulnud äike Eestimaa kaguserva, nägin ka üht välgulööki Alatskivilt lõunas.
– 21.04.2018 arenesid Lääne-Venemaal külma frondi ees uued rünksajupilved, mis liikusid aegamisi kagusse. Need ühes äikesega mõjutasid ka Moskvat. Võimsad rünksajupilved tõid kaasa tugeva vihmasaju ja pagi. Tugev tuul rebis puid juurtega välja, lõhkus korteremajade rõdusi, lennutas katuseid, langetas elektriliine jne. Suur hulk puid kukkus sõiduautode peale. Kohaliku meedia sõnul sai viga vähemalt 17 ja surma 2 inimest. Suuri tormikahjustusi esines ka teistes oblastites. Allikas: Клуб Любителей Метеорологии (https://vk.com/clubmeteo).


E. Laretei foto

Labiilsusele viitavad kõrgrünkpilved 15. aprillil Laagri kohal.


 Valletta waterfront 16. aprillil

Õrnalt, kuid siiski selgeltnähtav halo, eestikeelne nimetus puudub, http://www.atoptics.co.uk/halo/cha2.htm 17. aprillil Maltal.

17. nädala ilm (23.–29.04.2018)

$
0
0
Kommentaariumi viide

Rahulik, jahe ja stabiilne aprilli-ilma nädal.

Nädala alguses oli Läänemerel kõrgrõhkkond. Seetõttu oli öine ilm rahulik ja jahe, hommikul oli kuni –5 °C, kuid päev valdavalt päikeseline (õhtul pilvisus tihenes) ja kuni 10-kraadise soojaga.
Kõrgrõhkkond kaugeneb itta, selle järel liigub madalrõhulohk Lõuna-Rootsist kirdesse. Seetõttu pilvisus tiheneb ja alates saartest hakkab vihma sadama.
Päeviti on enamasti sooja 6...12 kraadi ja öösiti 1...6 kraadi, vaid pilves ja sajuse ööga võib soojem olla. Mõnel jahedamal päeval pole ka märg lumi välistatud (näiteks 26. aprillil).
Einari blogist: Möödumas on 30 aastat tugevast lumetormist aprillis. Üllatuse valmistas meile äge tsüklon, mida iseloomustas äärmine ägedus ja samas aeglane liikumine. Tugev lumesadu ja tuisk algasid 1988.a 22. aprilli õhtupoolikul ja kestsid edasi ka 23. ja 24. aprillil. Põhja- ja kirdetuul tugevnes puhanguti 20 - 24 m/s. Alatskivil ulatus lumepaksus 24.aprillil 1988.aastal 35 cm-ni. Kahe ööpäevaga tuli Mandri - Eestis 30-39 mm sademeid ( peaaegu kuunorm ). Lõplikult sulas paks lumi maikuu alguseks.


J. Kamenik / Tarmo Lukk. 19. aprilli õhtul Tilgu sadamas.

18. nädala ilm (30.05.–6.05.2018)

$
0
0
Kommentaariumi viide

30. aprillil oli Läänemere kohal madalrõhuala kirdeserv. Nii oli vähese ja vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm. Kohati oli udu, kuid see kadus päeva jooksul (kõige hiljem mere ääres). Puhus põhjakaarte tuul 28 m/s, hiljem tugevnes ida- ja kirdetuul 612 m/s. Õhutemperatuur oli 11...17, meretuulega rannikul uduga 5...8 °C.
Õhtul ilm muutus ja alates Saaremaast algas pikne, mis ööga küll hääbus, kuid järelmõjuna jätkus tugeva lausvihmana, mis nihkus kirde suunas. 

[Arhiveeritud] NB! Äikesehoiatus:
KESKKONNAAGENTUUR
RIIGI ILMATEENISTUS
30.04.2018, kell 23:10
Hoiatus N 10 Eesti kohta.
1.05. kesköö paiku jõuab äike Liivi lahele ja Saaremaale ning liigub edasi üle Eesti kirde suunas. Äikesepilvedega kaasnevad kuni 20 m/s tugevnevad tuuleiilid, tugev vihmasadu ja rahe.
Ilmateenistused hoiatused 1. mai ööks (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/hoiatused/).


 Äikese saabudes tehti ilustulestik Lauluväljakul. 

***

Tuleb kevadine ja mõõdukalt soe nädal, suuri kõrvalekaldeid ei paista, kuid on üsna sajune.

Nädala alguseks liigub väheaktiivne madalrõhkkond liigub üle Eesti itta ja päevaks tuleb asemele kõrgrõhuala lõunaserv. Nii on hommikupoolikul valdavalt pilves ilm ja paiguti on udu, kuid õhtupoolikul ilm selgineb. Puhub põhja- ja kirdetuul 28, õhtul saartel 612 m/s. Õhutemperatuur on 10...16, meretuulega rannikul 5...8 °C.
Edasi vahelduvad madalrõhulohud kõrgrõhuharjadega. Lõuna poolt võib mõjule pääseda soe õhumass. Sel juhul on 1. mail päikeselisema ilmaga kuni 20 kraadi, aga ka äikeseoht on suur (mitmemudelivõrdluses on ka üle 20 kraadi võimalik). Olulist ilma jahenemist siiski ei paista, ka öökülmaoht on väike. 
Kuivemaks võib ilm muutuda uuesti nädala lõpuks.

Kevadine maastik 28. aprillil Keila lähedal. Martin Niglase foto

19. nädala ilm (7.–13.05.2018)

$
0
0
Kommentaariumi viide
Aprill oli väga vesine, sest kuu sajuhulk ületas pikaajalist keskmist kohati enam kui poolteisekordselt (ehk üle 150% sajunormist). Ka mai algus jätkus samal lainel, ent 4. maiga sajud lõppesid ja algas sajuta (antitsüklonaalse ilmastikuga) periood, mis võib soodsatel tingimustel areneda põuaks. Et selline kuiv periood näib jätkuvat, tuues põua üha lähemale, on sobiv aeg tutvustada põuda järgmises Maa Elus.

Ele Pedassaar · Suviste (s)ilmadega kevad. 
Põhja-Euroopa taevas on praegu tugevnemas kõrgrõhuala QUINLAN. See kuningliku nimega pööris aitab Kesk-Euroopa soojusel kõrgematele laiustele jõuda ning kannab suvist õhku kõigepealt piki Skandinaaviat põhja suunas. Meie jääme paariks päevaks (8.–.9.05.2018) kõrge veidi jahedama poole peale, kuid kurta oleks patt, lihtsalt ööd on jahedad (2...9 °C). Päevasel ajal tõuseb termomeetri näit ikkagi 20 °C piirile, vaid mere ääres, kuhu tuul peale käib, on õhk ja vesi oma soojuselt üsna samaväärsed ning üle 10 °C õhutemperatuur naljalt tõusta ei taha. 
Nädala teises pooles (10.–13.05) kaardub veidi ida-kagu suunas leviva kõrge abil soojem õhumass üle Läänemere ka Soome ja Baltimaade kohale ning ilm tuleb Eestis lootusrikkalt suvine: öised miinimumid oluliselt 5 °C-st madalamale ei lange ning päevased maksimumid kerkivad juba mõne pügala üle 20. Meri nii kiiresti ei soojene ja eriti rannikul, kuhu idakaare tuul peale puhub, on poole jahedam. Seega ettevaatust, rannailmad pole kohe kindlasti veel käes! Kevad kulgeb aga üsna mitu kraadi soojemalt, kui norm seda ette näeb.

***

Tuleb põuane, aga peaaegu* suviselt soe antitsüklonaalne nädal.

Nädala alguses oli Läänemerel kõrgrõhuala idaserv. Seetõttu oli vähese pilvisusega sajuta ilm. Puhus edelatuul 2–7, päeval kuni 12 m/s. Õhutemperatuur oli hommikul 3...8, rannikutel kuni 10 °C ja päeval 16...22, rannikul paiguti 11 °C.
Sarnane sajuta ja soe ilm püsib. Päevad on suviselt soojad ehk vähemalt 20-kraadised, aga ööd veel jahedad: enamasti alla 10-kraadised. 
*– peaaegu, sest ööd on veel suvele mittetüüpiliselt jahedad ehk alla 10 °C, on pisike öökülmaoht.

! Kas selline soe ja kuiv mai tähendab et ilm jääbki selliseks? – Tõenäoliselt mitte, sest minevikust teame küll juhtumeid, kui mais (või aprilli lõpus) läks ilm peaaegu suviseks, püsis sellisena paar nädalat ja siis muutus ilm väga külmaks, isegi lumiseks. Ekstreemsed juhtumid olid 1975. ja 1993. a, kui mai lõppes lumesadudega (1993. a kuulub ka klimaatilise suve teadaolev varajasuse rekord, kui suve alguseks määrati 25. aprill kagunurgas, viide).
Sven-Erik Enno: Mnjah, 1988 oli august üks suur pikk vihmapäev. 1998 oli soe ja äikeseline aprill ja seda sooja oli poole juunini. Sealt edasi kallas sügiseni külma vihma. 2008 oli soe ja äikeseline aprill, soe mai ja juuni algus, edasi nigelaim suvi alates 1998-st. 1978 oli ka külm ja vihmane suvi. Näis, kas 8-ga lõppevate aastate suveneedus jätkub ka tänavu.
Priit Retsep: Ojaa,Lahmuse sovhoosis oli igavene jant 1988 ,kartulipõllud nii pehmed selle sajuperioodi järel et kartulikombainiga ei saadud enamikele põldudele minnagi .Tavaliselt oli kool kuu aega sügisel kartulis aga seekord läks nii et esimesel veerandil saime vaid kaks nädalat koolis käia ja hindeid ei pandudki esimesel veerandil välja -kartulipõllul möllasime.
Kokkuvõte: See pole 8, vaid aprilli äikeselisusega seotud või kui on  mingi 10 a tsükkel / seaduspära tsirkulatsioonis, mis puudutab Läänemerd, võib see ka põhjus olla.

Einari blogist: Aprillikuu tervikuna oli keskmisest soojem, samas sajune teine kevadkuu Kõige sajusemaks kujunes kuu viimane kolmandik. Kõige suurem sadu oli 17. aprillil, kui laussajuga sadas 14,8 mm vihma. Kokku sadas aprillis 55,5 mm vihma ehk 168% võrreldes normiga. Kuud iseloomustasid lühiajaliste soojalainete ja pikemate jahedamate ilmaperioodide vaheldumine. Talvine lumikate sulas lõplikult aprillikuu esimestel päevadel. 5. aprilli hilisõhtul oli esimene nõrk äike. Aprillikuu kõige soojem päev oli 9. aprillil, kui Alatskivil oli sooja 21,1 kraadi. Kõige madalam temperatuur pärineb 12. aprilli hommikust, kui siin oli 4,4 kraadi külma. Kuu keskmiseks temperatuuriks arvutasin +5,9 kraadi.

Kuna põud on alles algusfaasis, siis tuleohuindeks pole veel kuigi kõrge – see jääb kõikjal kindlalt alla 2400 ühiku, mis on kevadel äärmiselt suure (V klassi) tuleohu piiriks (suvel on vastav piir 7000 ühiku juures). Võrdluseks: 2016. a mai lõpuks tõusis tuleoht kohati üle 8000  ühiku. Ilmateenistuse tuleohukaart

20. nädala ilm (14.–20.05.2018)

$
0
0
Kommentaariumi viide
NB! Seoses muutunud tööülesannetega tuleb viibida 16.–21. mail Suurbritannias Silverstones https://www.bentleymotors.com/en/world-of-bentley/motorsport/europe-race-programme.html. Samal ajal toimub Vodafone Rally de Portugal  (https://www.rally-maps.com/Rally-de-Portugal-2018), kuid sinnaminekut pole ette nähtud.
Lähemalt kogu teemast (Bentley sarja pole vist mainitud, aga seegi kuulub tööülesannete hulka) https://maaelu.postimees.ee/4475191/rallist-ja-ilmaennustusest-mina-ja-motosport
Uuendused tulevad vastavalt võimalustele, kuid postituse lõppu, mitte algusesse, nagu varem sarnastel juhtumitel.

Tuleb suviselt soe ja hoovihmadega nädal.

Nädala alguses on Läänemere kohal kõrgrõhuala lõunaserv. Seetõttu püsib selge või vähese pilvisusega sajuta ilm. Puhub idakaartetuul 2–7 m/s. Õhutemperatuur on 22...29, rannikul kohati alla 20 °C, vaid hommikul võib langeda 5...10 kraadini. 
Sarnane on ilm ka 15. mail, kuigi pilvi tuleb ilmselt juurde ja öö on soojem. 
Kevad muutus tõeliselt suvenäoliseks juba eelmisel nädalal, kui iga päev oli sooja üle 20 kraadi ja alates 12. maist kohati ka 25 ja enamgi kraadi. Kuigi ööpäevane keskmine õhutemperatuur tõusis ka üle 13 kraadi, mis tähistab suve algust, kui see on püsiv, on ööd kevadiselt jahedad püsinud ehk hommikuks on sooja mõnel pool vaid 5 kraadi ja vähemgi olnud. Selle põhjuseks on ebatavaliselt kuiv õhk (suhteline niiskus päeviti alla 20% ja kastepunkt kohati vaid 0...–3 kraadi), mistõttu ööd on vaikse ilmaga väga jahedad, aga päevad lausa kuumad. Ühtlasi on muutunud tuleoht erakordselt kõrgeks.
Edaspidi olukord muutub, sest niiskust tuleb juurde, lisandub pilvi ja ööd muutuvad soojemaks, kuid päevad jahedamaks. Ühtlasi on hoovihma- ja äikesevõimalus küllaltki suur, eriti 17. ja 18. mail, kui aktiveeruda võib lõunatsüklon. 
Kuigi pilvisemate ja sajusemate ilmadega on jahedam (päeviti ehk isegi alla 20 kraadi), ei paista siiski erilist jahenemist, mida võib pidada ebatavaliseks. Sellega seoses meenutatakse sageli 1993. a, kui mai oli suvine, aga kuu lõpuks saabus külm ilm lumesadudega, soojemaks muutus alles jaanipäeva paiku. Kaugemast minevikust oli sarnane juhtum 1975. a ja lähemast 2014. a. Seega sel korral paistab suvenäoline ilm püsivat, nagu juhtus 2013. a.

Talumatult üksildased kiudpilved 12.05.2018 Pakril.


Einar Laretei pilt samas.

14. ja 15. mail oli Läänemere kohal kõrgrõhuala ja lõuna poolt lähenes madalrõhuala. Seetõttu oli vähese ja vahelduva pilvisusega ilm. 15. mai pärastlõunal sadas kohati hoovihma ja oli äikest (õhtupoolikul Valgas, öö hakul Mehikoormas ja Räpinas).
Puhus valdavalt idakaartetuul 1–7, pärastlõunal rannikul puhanguti 10 m/s. Õhutemperatuur oli 23...30, tuulele avatud rannikul 18 °C.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemere kohale tuleb madalrõhuvöönd. Nii on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, kuid kohati sajab hoovihma ja on äikeseoht. Puhub muutliku suunaga tuul 1–6 m/s. Õhutemperatuur on 22...29, rannikul kohati 18 °C.
Ilm järgmistel päevadel. Neljapäeva (17.05.) liigub madalrõhuala kese veidi lähemale, kuid siiski on sajuvõimalus üsna väike (30 kuni 50%). Öö on sajuta, ent päeval on sajuvõimalus suurem ja õhtul võib Lõuna-Eestis olla ka äikest. Puhub nõrk idakaartetuul. Õhutemperatuur öösel 8...13, päeval 22...27 °C, meremõjuga rannikul on jahedam.
Reedeks (18.05.) liigub madalrõhkkond üle Leedu ja Läti Venemaa suunas ja siin sajab selle vahetus läheduses hoovihma, on äikest. Alla 50% on sajuvõimalus Hiiu- ja Saaremaal. Tuul asendub põhja- ja kirde- ning on enamasti nõrk, üksnes saartel tugevneb õhtupoolikul puhanguti 14 m/s, samuti võivad äikesega kaasneda tugevamad tuuleiilid (pagi). Õhutemperatuur öösel 10...15, päeval 19...24, kohati rannikul ja sajupilvede all on 15 °C lähedal.
Laupäeval (19.05.) eemaldub madalrõhkkond Venemaale ja Skandinaavia kohal tugevneb kõrgrõhuala. Öösel sajab veel siin-seal vihma, kuid päeval püsib sajuvõimalus veel vaid Ida-Eestis. Kirde- ja põhjatuul tugevneb, nii et päeval ulatuvad tuulepuhangud põhjarannikul 15 m/s. Õhutemperatuur öösel 8...13, päeval 17...22, vaid tuulepealsel rannikul on 11...14 °C.
Pühapäeval tugevneb Skandinaavia kohal kõrgrõhuala, mis laiendab oma piire nii ida kui ka lõuna suunas. Edasi vähemasti kuni teisipäevani teeb siin ilma kõrgrõhuala.


Õhtused ja varahommikused pilved vastavad 13. ja 15. mail Pääskülas. Einar Laretei fotod

21. nädala ilm (21.–27.05.2018)

$
0
0
Kommentaariumi viide

Tuleb üsna suvenäoline nädal.

Kuigi pärast suurt kuumust ehmatas öökülm koguni kahel järjestikusel ööl, on ilm taas soojemaks muutunud. Nii on alguses Läänemere lõunaosa kohal kõrgrõhuala ja ilm on selge või vähese pilvisusega sajuta. Puhub muutliku suunaga tuul 1–6 m/s. Õhutemperatuur on 20...26, tuulepealsel rannikul 16 °C.
Hiljem on ilm jahedam ja äikeselisem, aga nädala lõpuks soojeneb jälle, on sajuta ja enamasti selge. (Pikemalt õhtu poole ...).

22. nädala ilm (28.05–3.06.2018)

$
0
0
Kommentaariumi viide

Tuleb põuane, aga kuumutavalt suvekäredaks muutuva ilmastikuga nädal, kuid see ei jää nii.

Eesti on põua raudses haardes https://maaelu.postimees.ee/4486087/poud-ohustab-eestit-eeskatt-kevadel, v.a üksikud kohad, kus sadas tohutult. See sarnaneb 2016. a maiga, kuid siis ei jõudnud tuleohuindeks mai lõpuks 10000 ühikuni, nagu nüüd (vt allpool).
Nii liigub kõrgrõhkkond üle Soome lõunaosa ja Soome lahe idaosa kagusse. Seetõttu on selge või vähese pilvisusega kuiv ilm. Puhub muutliku suunaga tuul 1–7, hiljem asendub läänekaarte- 3–9, põhjarannikul puhanguti kuni 14 m/s. Õhutemperatuur on 24...30, rannikul kohati 19 °C (hommikuti 10...16 °C).
Tähelepanu! Nädala teisel poolel jõuab põhjakaarest külm õhumass ja öökülmaoht on suur!
Alates 31. või 32. maist / 1. juunist on vähese ja vahelduva pilvisusega peamiselt sajuta ilm. Puhub kirdetuul 3–9, rannikul puhanguti kuni 15 m/s, kuid õhtul nõrgeneb. Õhutemperatuur on 14...19 °C (varahommikutel maapinna lähedal langeb 0...–2 °C-ni, rannikul on kuni 12 °C), vaid nädala lõpuks võib kuni 26-kraadine soe "tagasi paugutada".


Praktiliselt talumatu tuleoht 27. ja 28. mail (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/tuleohukaart/): 29.05.–2.06. on sajuta ilm. Paljudes kohtades suureneb tuleoht V klassini.

23. nädala ilm (4.–10.06.2018)

$
0
0
Kommentaariumi viide

Tuleb külm ja tuuline nädal; põud hakkab taanduma, kuid mitte igal pool.
TÄHELEPANU! TULEOHT METSADES ON ÄÄRMISELT SUUR! SUHTELISELT KUIV ILM PÜSIB JA OLUKORD MUUTUB JÄRJEST OHTLIKUMAKS!

Nädala alguses liigub madalrõhkkond üle Skandinaavia põhjaosa kagusse. Hommikul jõuab Läänemere põhjaossa ja Soome lahele madalrõhulohk koos külma frondiga, mis liigub edasi kagu suunas.  Seetõttu on vahelduva pilvisusega ilm. Mitmel pool sajab hoovihma, kuid keskpäeval loode poolt alates selgineb. Puhub lääne- ja loodetuul 6–11, puhanguti 15, saartel ja rannikul puhanguti 18 m/s. Õhutemperatuur on 14...20, Lõuna-Eestis kogunui kuni 24 °C.
Teisipäeval (5.06.) ja kolmapäeval (6.06.) koondub madalrõhkkond Venemaa kohale. Samal ajal tuleb Skandinaaviast kõrgrõhkkond servaga Läänemerele. Kahe rõhuala piirimail on väga tugev loodetuul, mille puhanguid on 15, saartel kuni 20 m/s. Hoovihma sajab suurema tõenäosusega ida pool (saju võimalus 50–75%), Lääne-Eestis on vihma võimalus 25–50%. Õhumass muutub jahedamaks ja temperatuur on öösel 6...10, maapinnal langeb alla 0 °C, meretuulega rannikul jääb üle 10 °C, päeval on 11...16 °C.
Neljapäeval (7.06.) on vahelduva pilvisusega ilm. Kohati sajab hoovihma. Puhub läänekaartetuul 4–10, rannikul puhanguti kuni 15 m/s. Õhutemperatuur on 4...9, rannikul kuni 12 °C, maapinnal võib esineda öökülma ja päeval 17...23 °C.
Kui prognoos muutub usaldusväärsemaks, siis pikendame seda paari päeva võrra.

Tuleohukaart on rekordiline. Prognoos http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/tuleohukaart/:

  • 4.–5.06. sajab mitmel pool hoovihma, mis olulist leevendust ei too. Tuleoht jääb enamasti IV-V klassi piiresse. 
  • 6.–8.06. sajab kohati hoovihma. Tuleoht on valdavalt IV-V klassi piires, kohati võib veidi väheneda.

24. nädala ilm (11.–17.06.2018)

$
0
0
Kommentaariumi viide

Tuleb harju keskmiselt suvine nädal, kuhu jagub ka hoovihma ja pikset.

Nädala alguses liigub väheaktiivne madalrõhuala aeglaselt Skandinaavia kohalt ida suunas. Seetõttu on vahelduva ja muutliku pilvisusega ilm, pärastlõunal sajab mitmel pool hoovihma, kohati on äikest. Puhub valdavalt lõunakaartetuul 2–8 m/s. Õhutemperatuur on 20...28, kohati mere ääres madalam °C. Metsades on väga suur tuleoht!
Äikest jagub ka 12. juunisse, kuid sooja on ilmselt juba märgatavalt vähem. Sellele järgneb paar jahedamat ja kuivemat päeva, kuid juba 15. juuniks tuleb kuumus tagasi ja äikeseoht hakkab kasvama. Täpsem info õhtuks ...

Kairo Kiitsak. Väike-Maarjas langes õhutemperatuur 7.06.2018 varahommikul 0 kraadini. Simunas oli ka kõigest 1-2 kraadi sooja, ehk kella 4-5 vahel langes korraks isegi 0 kraadi piiresse. Väike-Maarja pole siit üldsegi kaugel. See pilt hallasest maapinnast on tehtud kell 5:13.

Äikeseoht suureneb.

24. nädala ilm (18.–24.06.2018)

$
0
0
Kommentaariumi viide
17. juuni oli mõne aasta eest väga lumine: https://www.facebook.com/ilmpunktee/posts/10160589743870602.
18. juunil oli doktorantide atesteerimine ja mitmete tööde tähtaeg, mistõttu ei jätkunud muuks aega.

Tuleb ajuti sajune ja jahe nädal, mistõttu tuleoht hakkab  vähenema.

Nädala alguses liikus Põhjamerelt madalrõhulohk üle Läänemere itta. Seetõttu oli vahelduva ja muutliku pilvisusega ilm, kohati sadas hoovihma, õhtul oli kohati sadu ühtlasem, kirderannikul oli natuke ka äikest. Tuul asendus lõunakaartest lääne- 4–9, põhjarannikul tugevnes puhanguti kuni 14 m/s. Õhutemperatuur oli 19...24, Ida-Eestis kuni 27 °C, kuid pärastlõunal alates läänest langes (Võrus registreeriti nädala maksimumiks 28,6 °C). Metsades püsis veel laialdaselt väga suur tuleoht!
Tuuline, kuid üsna soe ilm püsib paar päeva, sest madalrõhkkond suundub Põhjalahe äärde, sellele järgneb kolmapäeval (20.06.) kõrgrõhuhari, mis neljapäeval (21.06.) eemaldub, nii et tugevas lääne-edelavoolus suundub uus madalrõhulohk üle Läänemere.
Nii on 19.06. pilves, selgimistega ilm, vihmahood levivad läänest itta, kohati on sadu tugev, õhtuks sadu lakkab ja ilm selgineb; 20.06. on vähese ja vahelduva pilvisusega peamiselt sajuta ilm. Neil päevil puhub edela- ja läänetuul 7–12, puhanguti 17 m/s, saartel ja rannikul 10–14, puhanguti kuni 21 m/s (19.06.). Õhutemperatuur on öösel 10...15, päeval 17...22 °C, kuid rannikul paiguti 14 °C. Metsades püsib kohati veel väga suur tuleoht!
Lisa:  22.06. olime piki Soomet põhja suunas kulgeva aktiivse madalrõhkkonna (Cathy) läheduses. Pöörise sajune ja äikeseline lohk on Venemaale taandunud ning uue merelt saabuva saju eel on väike paus. Puhub tugev edela- ja läänetuul, puhanguid ulatuvad sisemaal 17, päeval rannikul 20 m/s, Soome lahel kuni 25 m/s (Kundas registreeriti 24,4 m/s). Õhutemperatuur on öösel 10...15 °C,  kuid hommikuks asendub õhumass jahedamaga, päeval on sooja 14...17, Ida-Eestis kuni 20 °C.

Ele Pedassaar 21. juuni · Eesti jaanid – iga ilmaga!
Tänavune aasta pakub jaanipühadeks väga mitmekülgse ilmavaliku: pühade sissejuhatus (22.06) on tormine, paraadi ajaks (23.06) on ilm rahunenud ning jaaniõhtu möödub suurema sajuta, jaanipäeva (24.06) märksõnaks on aga vihm.

Edasine ilm on jahe ja sajune, mis võib tuleohule juba märgatavalt mõjuda. Pärast 21. juunit 20-kraadiseid ilmu esialgu ei paista (ilmselt uuesti juulis?). Mõnel päeval võib sadada tugevasti (laussajuna).
Teatud mõttes võib väga ohtlik olukord tekkida 22. juunil (tugev sadu põuasel pinnasel), kuid et prognoos on madala usaldusväärsusega (palju määramatust), siis võimalusel täpsustame seda täna õhtul.

Tuleoht on mitmes maakonnas jõudnud praeguse aja kohta rekordtasemeni. Ilmateenistuse prognoos:
  • 19.06. päeval levivad vihmahood läänest itta, kohati on äikest. Tuleoht on III–IV, kohati V klassi piires.
  • 20.06. on suurema osa ajast sajuta ilm. Tuleoht on III–V klassi piires.
  • 21.–23.06 sajab hooti vihma, on äikeseoht. Tuleoht väheneb.

25. nädala ilm (25.–31.06.2018)

$
0
0
Kommentaariumi viide

Tuleb mõõdukalt suvine ja põuastuv nädal.

Erakordne põud jõudis oma lõpule, kui 21. juunil sadas Harjumaal vaid kahe tunniga üle 20 mm vihma, kohati paugutas ka äike. Sellise meeletu padusaju korduvusperiood on kuni 3 aastat, arvestatuna, et kahe tunniga sadas vähemalt 25 mm. Uudis: AS Tallinna Vesi vihmamõõtjate andmetel algas 21.06. intensiivne vihmasadu orienteeruvalt kell 22:30 ja lõppes 23:45. Tegemist oli erakordselt intensiivse vihmaga mis sadas üle kogu Tallinna. Kõige intensiivsemad sademed mõõdeti Järvevana tee, Meremehe tee, Paldiski mnt ja Tondi tn piirkonnas. Keskmiselt sadas poolteist tunni jooksul üle 26 mm sademeid, mis on üle 37% Ilmateenistuse andmetel juuni tavapärasest sademete hulgast (aastate keskmine 69 mm).
Erakordne tuleoht (tuleohuindeks üle 10000 ühiku 25. juunini, hiljem madalam) jäi kuni 26. juunini püsima veel kohati Viru- ja Jõgevamaal.
Nädala alguses liigub madalrõhkkond (lõunatsüklon) üle Eesti loodesse järk-järgult täitudes. Seetõttu on pilves, selgimistega ilm. Seetõttu on pilves, selgimistega ilm. Mitmel pool sajab hoovihma, kuid õhtul selgineb. Kaguserva jõuab äike, mis liigub loodesse (Haanjast tuli raheteateid). Puhub muutliku suunaga tuul 2–7 m/s. Õhutemperatuur on 15...20 °C.
Teisipäeval (26.06.) suureneb Briti saartel tugevneva kõrgrõhuala idaserva mõju, kuid lõuna poolt ulatub niiskem ja ebapüsivam õhumass, seega arenevad päeval rünksajupilved ja kohati sajab hoovihma. Tuul on nõrk ja muutliku suunaga. Õhutemperatuur on öösel 7...13, päeval 18...24 °C.
Kolmapäeval (27.06.) ja neljapäeval (28.06.) oleme kõrgrõhuala kauges idaservas ja päevasel ajal on tingimused rünksajupilvede arenguks olemas, kuid siiski jääb hoovihma võimalus alla 50%. Tuul on nõrk ja muutlik. Õhutemperatuur on öösel 9...14, päeval 19...24 °C, aga kui õhumass kuumeneb, siis kuni 29 °C.
Alates 29. juunist oli ilmaprognoos madala usaldusväärsusega, mistõttu 25. juuni hommikuks veel vastavat prognoosi ei esitatud. 25. juuni õhtuse seisuga on saanud olukord selgemaks: kuum antitsüklon ei jää püsima, vaid asendub 29. juunil jaheda ja kuiva õhumassiga. Õhumasside muutumine ja asendumine ei pruugi olulist sadu kaasa tuua (suurima tõenäosusega idaservas, kus vihma võimalus ~50%, kuid sajuhulk pole arvatavasti kuigi suur). Et antitsüklonaalne areng on üldjoontes tugevnemas, siis võib põud hakata uuesti süvenema.

Postimehe lugeja Ain Vindi saatis foto, kust on ööl vastu 23. juunit taevas näha erakordselt tugevaid helkivaid ööpilvi. Tavaliselt näeb nii tugevaid alles juulis. Foto on tehtud Võrumaal Holsta külas.

26. nädala ilm (2.–8.07.2018)

$
0
0
Kommentaariumi viide

Tuleb tasapisi soojenev ja suvistuv, kuid üsna sajune nädal.

Nädala alguses oli Läänemerel Valgevene kohal paikneva madalrõhkkonna loode-, hiljem selle lääneserv. Seetõttu oli pilves ilm ja mitmel pool sadas vihma, kuid sajud eemaldusid läände (õhtul liikusid idast läände uued sajualad, Soome lahel oli äikest). Puhub põhja- ja kirdetuul 7–12, saartel ja rannikul puhanguti 15–17 m/s, kuid pärastlõunal asendus peamiselt ida- ja lõunaservas idatuulega, mis järk-järgult nõrgenes.  Õhutemperatuur oli 11...16 °C.
Teisipäevaks ja kolmapäevaks (4.07.) jääme Valgevene kohal pöörleva, aeglaselt nõrgeneva ja seejärel itta eemalduva madalrõhuala lääneserva. Samal ajal on Skandinaavia ja Soome kohal kõrgrõhuala, mis hoiab ilma Lääne-Eestis kuivema. Seetõttu sajab Lõuna- ja Ida-Eestis hooti vihma (kohati võib sadu olla tugev). Põhjakaartetuul on mandril nõrk, kuid rannikul mõõdukas. Õhutemperatuur on öösel 10...15, päeval Ida-Eestis 13...17, Lääne-Eestis võib isegi olla üle 20 °C, kui päikest rohkem.
Neljapäeval (5.07.) on tsükloni lääneservas ilm hoovihmadega (sisemaal hoovihma võimalus 50–75%). Põhjakaartetuul nõrgeneb. Õhutemperatuur on öösel 7...11, rannikul kuni 14, päeval 16...22 °C.
Selline tsirkulatsioonitüüp, et Läänemere idakallas jääb madalrõhuala lääneserva, jääb ilmselt pikemaks ajaks püsima. Sel juhul tulevad madalrõhulohud ja osatsüklonid põhjast või loodest ja sademeid võib sisemaal olla väga palju (peamiselt hoovihmad). Äikeseoht jääb kõikidel päevadel alla 50% ehk et mõnes kohas nädala jooksul ilmselt äikest siiski tuleb. Õhumass on aastaajale vastava soojusega, aga selline tsirkulatsioonitüüp ei soosi üle 24-kraadist õhutemperatuuri, isegi kui korraks võib sattuda väga soe õhumass, samas ööd on suhteliselt soojad ja öökülmaohtu pole.

Veel 1. juulil oli Jõgevamaal tuleohuindeks üle 10000 ühiku. Paistab, et tuleoht küll väheneb, aga ei pruugi kaduda – oleneb, kuhu ja kui palju sademeid satub.

Lõunatsükloni saabumisel on päikeseloojang värviküllane ja võib näha loojanguaegset vikerkaart (tavaliselt on punetav õhtutaevas ilma paranemise tunnuseks, sest keskmiselt liigub õhk läänest itta).

27. nädala ilm (9.–15.07.2018)

$
0
0
Kommentaariumi viide
Uudiseid: Ilma- ja äikesevaatlejate kokkutulek https://drive.google.com/file/d/1gtMQ49a8-t1FV_eWTPLq_oFrFMDR5M4i/view.
Juuli Horisondis on  ilmumas lugu  "Ohtlik äike", mille juhtkiri: Kuna juuli on Eestis suvesüda ja reeglina kõige äikeselisem kuu, siis räägime äikesest ja selle mõjust inimestele. Uurime lähemalt „leebete“ ja „kurjade“ äikeste olemust, et paremini  mõista nende põhjustatud traumade ja surmade tagamaid.

Kuna äikeseoht kasvab üha kõrgemaks, tasub jätkata viimaste ilmalugude teemat – äikese sari Maa Elus. Seekord tutvustan mõningaid äikesega seotud ohte.
Esmalt meenutagem, et äike on osaliselt elektriline atmosfäärinähtus, mis tekib tavaliselt tõusvate õhuvoolude ja konvektsioonipilvede intensiivse arengu käigus ning sellega kaasnevad rünksajupilved, sajualad, õhuvoolud, elektrilaengud, välgud, müristamine jne. Loe edasi...
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Madalrõhkkond liigub lõunasse. Skandinaavia kohalt laieneb kõrgrõhkkonna serv Läänemerele. Seetõttu on vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab hoovihma, võib-olla äikest. Puhub valdavalt põhjakaartetuul 2–8 m/s. Õhutemperatuur on 19...24 °C (päikesetõusu ajal sisemaal alla 10 °C).
Ilm järgmistel päevadel.  Kolmapäeval (11.07.) on Eesti rõhualade piirimail. Kohati sajab hoovihma, äike on võimalik. Neljapäeval (12.07.) tuleb Kesk-Euroopast madalrõhkkonna serv üle Baltimaade. Ilmas olulisi muutusi pole, kuid idakaartetuul muutub tugevamaks. Õhutemperatuur on öösiti 11...16, päeviti 20...26 °C.
Reedel (13.07.) madalrõhkkond läheneb (tuleb Leedu kohale) ja selle põhjaservas on sajuhooge-äikest tõenäoliselt rohkem. Muid muutusi ilmas oodata pole.

Andres Kunnus · Pilve tagosõ helkivä üüpilve! 10.07 2018

***
Tuleb südasuvine ja hoogsadudega nädal.

Nädala alguses on Läänemere veel madalrõhkkonna lääneserv. Selle mõjul on enamasti sajuta, kuid õhk niiske ja seetõttu õhutemperatuur hommikuks 11...16 °C, kuid päeval sajab hoovihma (saju tõenäosus on suurem Ida-ja Lõuna-Eestis); õhutemperatuur on 19...24 °C.
Madalrõhkkond kaugeneb itta ja kaob ilmakaardilt. Vaatamata sellele püsib teisipäeval (10.07.) ja kolmapäeval (11.07.) Läänemere idakallas väheaktiivses madalrõhuvööndis, mistõttu hoogsadude võimalus on ~50%, sisemaal ehk rohkemgi. Õhutemperatuur on öösel 11...16, päeval 19...24 °C.
Neljapäevaks (12.07.) on lõuna poolt lähenemas uus madalrõhuala, mis toob lisaniiskust, vihma ja äikest. Puhub kirde- ja idatuul 2–8 m/s. Õhutemperatuur on öösel 12...17, päeval 20...26 °C.
Edaspidi muutub ilm kuivemaks ja soojemaks.

Ott Tuulberg. Meeletu põud ja kuumus jätkub. 4.07.2018 Ipswichis. 


8. juuli öösel olid sooja öö saatel võimsad mesod. Idaservas oli pilves ja kohati sadas pisut, mistõttu mesotormi ei olnud näha.

28. nädala ilm (16.–22.07.2018)

$
0
0
Kommentaariumi viide
Ettevaatust, kuuma ilma hoiatus (lähemalt vt allpool)! Kuula ilmateadet
Legendaarsete äikeste aastapäev http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/meenutused.htm.

Tuline ja mõningase äikesega nädal

Nädala alguses ulatub Eestini veel madalrõhkkonna kauge loodeserv. Loode pool tugevneb antitsüklon, mis liigub Valge mere suunas. Nädala teises pooles on mõnevõrra tugevam lõunapoolse madalrõhkkonna mõju ja äikeseoht suureneb.
Nädala vältel on öösiti valdavalt 15...20, kohati rannikualadel võib jääda 22 °C lähedale, päeviti aga 25...32 °C, kohati rannikualadel vähem.
***

[Väljavõte Horisondi artiklist: ]Inimese tervisele võib ohtlik olla erakordselt kuum suvi. Eestis peetakse hädaolukorraks (kuumalaineks) sellist erakordselt kuuma ilma, kui ööpäeva maksimaalne õhutemperatuur on kõrgem kui 30 °C kauem kui kaks päeva. Seda on Eestis juhtunud perioodil 1961–2010 kokku 32 korral, neist 20 viimasel aastakümnel. Inimese tervisele peetakse eriti ohtlikuks ilma, kus ööpäeva maksimaalne õhutemperatuur on vähemalt 30 °C viie ja enama päeva vältel, mida on Eestis tulnud ette kokku viiel korral aastatel 2003, 2006 ja 2010. Lisaks veel on olulised kuumapäevad, kui õhutemperatuur on 30 °C üksikul või kahel järjestikul päeval (Tarand jt, 2013). 
Miks on see terviserisk? Äärmuslikult kõrge õhutemperatuur suurendab suremust ja haigestumist, laiendab teatud nakkushaiguste leviala, halvendab elutingimusi ja heaolu. Uuringud on näidanud, et ööpäevase maksimaalse õhutemperatuuri tõustes 1 °C võrra jääb suremuse tõus 1% ja 3% vahele olenevalt regioonist ja kuuma suve tervisemõju on kuumalainete tervisemõjust veelgi suurem. Nii näiteks põhjustas 2003. aasta erakordselt kuum suvi 16 Euroopa riigis kokku 70 000 lisasurmajuhtu. Lõpetuseks: aastail 1996–2013 tehtud uuringu järgi suureneb üldsuremus aasta keskmise õhutemperatuuri suurenemisel Eestis 1° C võrra ehk 1,68% (aluseks on võetud aastate 2010–2014 keskmine suremus, muud tegurid peale õhutemperatuuri jäeti konstantseks) (Rekker, 2013).

Kaiti Pilk. Tänak ja KH pilved? Tänak ja Järveoja oskavad lennata nii, et Kelvin Helmholtz sabas on... Palju ōnne rallivōidu puhul!

29. nädala ilm (23.–29.07.2018)

$
0
0
Kommentaariumi viide
Uudiseid: Ilma- ja äikesevaatlejate kokkutulek https://drive.google.com/file/d/1gtMQ49a8-t1FV_eWTPLq_oFrFMDR5M4i/view.
Ettevaatust, kuuma ilma hoiatus (lähemalt vt http://ilmjainimesed.blogspot.com/2018/07/28-nadala-ilm-1622072018.html)! Kuula ilmateadet

Tuleb suure soojuse ja kohatise äikesevõimalusega nädal. Eriti kuumaks muutub ilm nädala lõpuks!

Nädal algas jahedalt, sest õhutemperatuur langes üsna mitmel pool alla 15 °C, ja tekkis udu. Päev (23.07.) tuli nõrgas kõrgrõhuharjas olulise sajuta, kuid idaserva jõudis äikest (https://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php); sooja oli 24...30 °C.
Teisipäeval (24.07.) ulatub kagu poolt madalrõhuala loodeserv, kuid püsib ka kõrgrõhuhari. Seetõttu on vihma- ja äikesevõimalus üsna suur. Õhutemperatuuris olulisi muutusi ei ole. Tuul on nõrk ja muutliku suunaga, hiljem idast.
Nädala jooksul muutub ilm oluliselt soojemaks: öösiti 18...24 ja päeviti 27...34 °C. 26.–28.07 sajab päeval mitmel pool hoovihma ja on äikest. Tuleoht on püsib peamiselt III–IV klassi piires, Jõgevamaal V klassi piires, vt lähemalt http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/tuleohukaart/

30. nädala ilm (30.07–5.08.2018)

$
0
0
Kommentaariumi viide
NB! Seoses Spa-Francorchamps' ringrajal viibimisel nädala teises pooles kuhjus väga palju tegemata asju, sest erinevalt teistest etappidest ja motospordi liikidest ei olnud seal võimalik kõrvalt teha eriti midagi, seega enne tänast pole olnud võimalust siinsega tegeleda.

Väga tuline ja kohatise äikesevõimalusega (peamiselt lääne ja põhja pool) nädal

Nädal algas antitsükloni edelaservas tuliselt: nii tõusis õhutemperatuur mitmel pool üle 30 kraadi ja öösel jäi 20...25 kraadi vahele. Ehkki 30. juuli öö oli sama soe kui 29. juuli öö, ei tulnud päev soojem, vaid jäi ikkagi alla 34 kraadi (Lääne-Nigulas 33,2 °C ja Tallinn-Harkus 32,5 °C, võrdluseks: 29. juulil mõõdeti Tallinn-Harkus 34,2 °C, mis on peaaegu "kõigi aegade rekord", täpsemalt vt http://www.ilmateenistus.ee/2018/08/maksimaalsed-ohutemperatuurid-juulis/).
Äikesega seotud rajuhoog (ilmselt märg allapuhe) räsis õhtupoolikul Rummut ja Ämarit, selle hooga tuli 27 mm sademeid, vt https://www.youtube.com/watch?feature=youtu.be&v=qFiSUFVr6Ak&app=desktop. Ämari sünoptik: Juhtus eile õhtul äikesepilve all kellajal ca 17.20-17.30. Olin ise tööl ja nähes seda möllu, kahtlustan nähtust "wet microburst". 10-15 min jooksul sadas 27 mm vihma, max puhang oli 23 m/s ja tippajal nähtavus mõnikümmend meetrit.
Hiljem nihkus antitsüklon Venemaale, nii et Eestit jäi katma selle lääneserv. Äikest oli 31. juuli öösel palju Kirde-Eestis (vööndina Alatskivilt kuni Kundani) – see äikesevöönd oli statsionaarne ja nõrgenes hommikul, kuid päeval tekkis uusi äikesekoldeid peamiselt Harju- ja Virumaal, püsides mitmeid tunde väheliikuvana. 1. augustil oli äikest peamiselt loodeservas ja saartel, kusjuures keskpäeva paiku oli üks äikesekolletest eriti tugev. Ka Harku aeroloogiajaama sondeeringud näitasid öösiti CAPE väärtuseks enamasti 600–1000 J/kg, 31. juuli öösel koguni üle 1500 J/kg, ainult 27. juuli öösel ei olnud midagi. Kuna tuulenihet ei olnud, siis olid äikesed üksikud või väheorganiseerunud kogumitena, ja väheliikuvad. Õhutemperatuur ulatus iga päev üle 30 kraadi (Tallinn-Harkus vähemalt 31 kraadini). Suure kuumusega esinesid / olid nähtavad väga eredad helkivad (mesod, hõbepilved), mida võib pidada ebatavaliseks.
Erakordne palavus saab läbi. Reedel (3.08.) jõuab Läänemerelt madalrõhulohk ja liigub üle Eesti. Öösel võib sadada Lääne- ja Edela-Eestis hoovihma ja olla äikest, kuid päeval on äikest sisemaal; alates saartest ilm selgineb. Sooja on öösel 17...22, päeval veel 25...30, meretuulega rannikul kuni 22 °C.
Äikeseline ja mõõdukalt soe on nädala lõpuni. Kõige jahedam ilm tuleb esmaspäeval (6.08.), kui Soome kohal tekib uus osatsüklon, mis muutub aktiivsemaks ja liigub edasi Peterburi suunas.  Edela- ja läänetuul tugevneb puhanguti 15, päeval 18, rannikul 22 m/s. Päeva jooksul asendub tuul loode- ja püsib tugev. Hooti sajab hoovihma. Kuigi öö on väga soe (õhutemperatuur on öösel 13...18), siis päeval vaid 19...24°C, vihmahoogudes isegi vähem.
Uus kuumus kerkib Läänemere idakaldale 9. augustiks, kui võib taas paugutada 24...32 kraadi (paariks päevaks).



Kuumade ilmadega oli ka äikest, seekord enam loodeservas (ülemised kaks pilti 1. ja alumine 2. augustil Laagris).

31. nädala ilm (6.–12.08.2018)

$
0
0
Kommentaariumi viide
Ettevaatust, kuuma ilma hoiatus (lähemalt vt http://ilmjainimesed.blogspot.com/2018/07/28-nadala-ilm-1622072018.html)!
Pirital on uus veebikaamera, vaate saab valida parempoolsest menüüst https://ilm.ee/rand_pirita/kaamera1.php3

Muutliku ilmastikuga, kuid üldiselt tuline nädal

Nädala alguses on Läänemere kohal madalrõhkkonna edelaserv. Selle mõjul on ilm tuuline (lääne- ja loodetuul 4–10, põhjarannikul ja Soome lahel tugevneb 14, puhanguti kuni 20 m/s) ja kohatiste sajuhoogudega, üksikutes kohtades on äikest. Võrreldes eelmiste päevadega tundub ilm jahe, aga sooja on siiski enamasti 20...24 °C.
Teisipäeval (7.08.) jääb madalrõhkkond Põhja-Venemaale ja õhurõhk tõuseb Läänemere idakaldal. Õhurõhugradient väheneb ja loodetuul nõrgeneb päeva jooksul. Õhutemperatuuris olulisi muutusi ei ole (tuulise ilmaga öösiti üle 10 kraadi, päeviti päikese toel üle 20 kraadi).
Kolmapäeval (8.08.) tugevneb kõrgrõhkkond ja selle servas tuleb ilm rahulik ja olulise sajuta. Õhutemperatuur on öösel veel 10...15, rannikul kuni 18, päeval 24...27, meretuulega rannikul kuni 22 °C.
Neljapäeval (9.08.) jõuab Rootsi rannikule madalrõhulohk ja samal ajal ulatub Venemaalt kõrgrõhkkonna serv Balti riikide kohale. Nende vahel kujuneb lõunavool, mis toob siia väga sooja õhumassi, mille algne kujunemispiirkond on Põhja-Aafrika – ilmselt sama õhumass, mis tekitas Euroopas rekordkuumust (http://www.meteociel.fr/observations-meteo/tmaxi.php?region=eur2).  Rannailma varjukülgedest on pisut pikemalt juttu https://maaelu.postimees.ee/5790666/rannailma-varjukulgedest
Selline olukord püsib ka reedel (10.08.), kui madalrõhulohk nihkub merele, aga kaugemale esialgu ei pääse, sest Venemaa kõrgrõhkkonna serv püsib veel Läänemere idaranniku kohal. Lõunakaartetuul muutub tormiseks.
Et õhumass on kuiv, siis on taevas selge ja kõrvetava päikesega. Õhutemperatuur on öösiti 18...21, peamiselt saarte rannikul kuni 23, päeviti 28...33 °C, meretuulega rannikul on pisut vähem.
Laupäeval (11.08.) liigub madalrõhulohk üle Läänemere idaranniku ja see toob ilmamuutuse: tuul asendub edela- ja lääne- ning on tugev. Õhutemperatuur on öösel 17...21, päeval 20...25 °C.  Äikest võib peamiselt Läänemerel ja saartel olla, kuid on võimalik, et ilmamuutusega seotud äike võib jõuda öösel ka sisemaale (tõenäosus 25–50%). Üldiselt ei tundu äike kuigi tõenäoline, kuid vajadusel seda täpsustatakse nädala jooksul.
Järgmine kuumus ei lase ennast kaua oodata, sest juba pühapäeval (12.08.), kui madalrõhkkond jääb Skandinaavia kohale ja samal ajal ulatub Venemaa poolt kõrgrõhkkonna serv Balti riikide kohale, jõuab lõunakaartest kohale palav õhumass. Kuna madalrõhkkonna mõju võib siis tugevam olla, ei pruugi sooja üle 30 kraadi tulla. Ka see kestab paar päeva. 

Tugevaid kuumuseid jätkub Läänemere idakaldale veel paariks korraks, pole välistatud, et enamakski. See meenutab veidi 2007. a, kui kuu teise pooleni oli palavat ja äikest  (http://www.wetterzentrale.de/de/topkarten.php?map=8&model=ecm&var=2&run=0&time=168&lid=OP&h=0&mv=0&tr=24#mapref).

32. nädala ilm (13.–19.08.2018)

$
0
0
Kommentaariumi viide
NB! Seoses ADAC Rallye Deutschland 2018 viibimisel ei pruugi uuendused olla regulaarsed ja täielikud!

Suviselt soe, kuid juba augustile tüüpilise ilmastikuga nädal

Suured kuumad on läbi saanud, aga praeguse aja kohta jätkub suvi soojalt. 16. augustiks on oodata antitsükloni lääneservas tugevat lõunavoolu ja sooja õhumassi saabumist. Siiski jääb õhutemperatuur alla 30 kraadi. Edasine ilm on jahedam ja tõenäoliselt sajune. Öösiti on enamasti üle 10 kraadi ja päeviti, kui päikest jagub, üle 20 kraadi (pilvede ja saju all on vähem).
Täpsemalt. Nädal algas Läänemere kohal madalrõhuala edelaservaga. Seetõttu oli muutliku pilvisusega ilm ja seetõttu sadas mitmel pool hoovihma, kohati oli äikest. Puhus läänekaartetuul 4–10, põhjarannikul ja Liivi lahe ümbruses lääne- ja loodetuul puhanguti 15–17 m/s. Õhutemperatuur oli 18...22 °C.
14. augustil tugevnes lühiajaliselt kõrgrõhuhari, kuid selle kannul liigub osatsüklon üle Läänemere kirdesse. Seetõttu on vahelduva pilvisusega ilm. Õhtupoolikul alates Edela-Eestist pilvisus tiheneb ja hakkab vihma sadama, sajuala levib edasi kirde suunas. Puhub muutliku suunaga tuul 2–7 m/s, õhtuks asendub idakaarte-. Õhutemperatuur on 18...22 °C.
Neljapäeval (16.08.) tugevneb kõrgrõhuvöönd ja jääb idaservaga peaaegu nädala lõpuni. Õhutemperatuur on öösiti 13...16, rannikul kuni 18, päeval 23...28 °C, vaid sajuhoo korral on jahedam.
Pühapäeval (19.08.) ilm muutub: üks osa madalrõhkkonnast liigub üle Skandinaavia põhjatipu ja selle lõunaserva mööda jõuab sajupilvi. Sajuse öö järel on oodata keskpäeva paiku Loode-Eestis juba selginemist, vaid kaguserva jõuab vihm vastu hommikut ja võib sajune püsida õhtuni. Sarnane ilm püsib edaspidigi. Valdavalt puhub tugev edela- ja läänetuul puhanguti 14, rannikul kuni 18 m/s. Õhutemperatuur on öösiti 12...15, rannikul kuni 18, päeviti 18...23 °C.






13. august oli Veneetsias äikeseline: esimene äike hajus kohale jõudes (3 ülemist pilti), aga järgmine tormas õhtuga üle linna, tõstis tormi ja sähvis-paugutas kõvasti.
Viewing all 606 articles
Browse latest View live